Ühe reisi kirjeldus.

Ühe reisi kirjeldus.

Leidsid netis mõne huvitava pildi? Tahad teistega seda jagada. tee seda siin!
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Ühe reisi kirjeldus.

Postitus Postitas logman »

Start.

Nagu alati ei sobi plaanitu ja tegelikkus kokku.
Sellest võib järeldada, et kõik hilines.
Masin pakiti laevale ühe tähtaja võrra hiljem kavandatust ehk siis teisipäeva asemel hoopis reedel, 12.juunil.
Kõik oli sassis - maakeeli puder ja kapsad. A no eks aeg annab arutust ja nii kehtis tuntud kõnekäänd ka sel
korral.
Algas suur pakkimine.
Vaja ju pool ladu varuosade näol kaasa vedada, kuskile pidid mahtuma veel isiklikuks eluks tarvilikud kodinad.
Suur arusaamatus nagu alati, mitte keegi ei tea, mis ees ootab jne...
"Ahh, tulgu mis tuleb ega maja ikka selga ei võta!", ja nii alustasime sõitu pühapäeva hommikul kell 02:30.
Tee tuttav, käidud mitu korda läbi 2007. aastal mil Kyrill suure tuhinaga üle Euroopa tormas.
Muide, tollest ajast on pärit ka tutvus ühe Saksamaal Sauerlandis, täpsemalt Oberhövelsis elava perega, kelle
kodumaja selgi korral reisi esimese poole sihtkohaks oma TomTomi sisse toksisin.
Etteruttavalt pean muidugi mainima, et see otsus Thomase hoovil maanduda ei tulnud loomulikult
kohe, vaid ikka poolel teel ja lennult nagu minu puhul tavaliselt sellised välkotsused tehakse.

[Muudetud: 2-7-2009 logman]
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Baltikumi...

läbimine ei kujunenud selgi korral suuremaks probleemiks. Vaid ilm oli vilets. Sadas vahelduva eduga.
Nädalavahetusele juhtunud stardipäev ja koormatud kaubiku sappa haagitud tips üle kuuesajakilose lastiga
kaherattaline ei ahvatlenud just väga innukalt akseleraatori pedaali muljuma.
Aega kruisimiseks oli piisavalt ja nii ma eriti ei muretsenud, et kas jõuan õigeks ajaks lõppsihtkohta
(Houeilles“i) või mitte.
Masendust ei tekitanud seegi fakt, et mitte keegi ei teadnud, millal on see õige aeg ....
Lihtasalt kulgesin rahulikus taktis läbi

Poolamaa.

Enne Lomza linna hakkas nädalalõpp endast märku andma. Pan“id ja pani“d saabusid tagasi paaripäevaselt
lühipuhkuselt ja see minimetropol ei olnud lihtsalt võimeline taolist autodevoogu ühe ropsuga vastu võtma
ning ära seedima.
Kell oli kolm peale lõunat, kui tüütas ära pidev start-stop ning keerasingi esimesse ettejuhtunud tanklasse,
sättisin end kolakoorma otsa kerra ja sellest hetkest ei huvitanud mind miski muu peale soovi, et ärgates
oleks see teosammul veniv kolonn mu vaateväljast kadunud...
Ei olnud, liikus vaid pisut aktiivsemalt ning nii trügisingi oma bussiku nina samuti sellesse looklevasse ussikesse
ühe lülina tagasi.
Varssav ei üllatanud selgi korral millegi muuga kui et hämaruse süvenedes sai toogi linn läbitud suuremate
muredeta ning siit alates võis juba kergemalt hingata - minu jaoks Euroopasse pääsu raskendanud tüütu
takistus, risti ees laiutav panidemaa oli seks korraks viperusteta seljatatud.
Germaanimaa poole suunduv kiirtee andis hoogu juurde. Vaid andamite maksmisteks tehtavad peatused
takistasid mõneks minutiks lahedat vaba liikumist.
Miski sada kilti enne päris bahnile jõudmist lasin uuesti silma looja ning otsustasin teekonda varavalges
jätkata.
Enne kella seitset esmaspäeva hommikul 15.juunil võtsin kerge hommikueine juba Shelli tanklas Saksamaal.
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Pidasin naisukesega väheke nõu ja otsustasime, tulgu mis tuleb, me lihtsalt oleme igati väärikalt ära teeninud
ühe korraliku vahepuhkuse Sauerlandi kauni looduse keskel.
Siitmaalt läksid vahepeal kohtutud töökaaslasega meie teed taas lahku.
Tema suundus mööda kiiremat marsruuti tormi jooksma Pariisile, mina sättisin sihtkohaks
Oberhövelsi külakese Rheinland-Pfalzi imeilusa looduse rüpes.
Germaanium on minu jaoks ääretult põnev koht. Loomulikult mitte kogu maa - ei, kaugel sellest!
Minu jaoks algab õige Saksamaa sealt kus kiirteel ei ole enam võimalik kõiki tõuse võtta viienda käiguga
(kohati neljandagagi mitte)
ja mägedelt laskudes saab vaevata imetleda mahajäävate rekkate hõõguvaid pidurikettaid.
Sauerland haaras meid oma rüppe pikkade, orgude vahele püstitatud ülesõidusildadega (Tahlbrücke),
millede ees märgitud silla pikkus ja kõrgus mere pinnast.
Kõrvad lukku, kõrvad lahti .... tõuse rebides ei kuulnud enam oma bussiku mootorimüragi. Ja rasketele ligi
pooletuhhiste hobujõududega suurtele veoautodele jäin otse loomulikult oma 57kW bussiku ja käruga jalgu.
Samas minu jaoks vahet polnud. Oligi huvitav vaadata küljeaknast välja ning tõdeda fakti, et kolm aastat
tagasi nähtud murtud metsade koristamisega oldi ikkagi lõpule jõutud. Ka kõige kangematelt nõlvadelt
vaatasid vastu vaid kummulipööratud kännujurakad.

Oberhövelsisse

jõudsime õhtuks. Thomast ei olnud veel kodus, eksles kuskil bahnil, aga kohtumine tema naise ja pojaga
oli edukas. Terve maja oli meie päralt, ei hakkanud rohkem pikka juttu tegema, lasime ühe korteri Thom“i
kodumajutuses endile ette valmistada, haakisin käru bussiku tagant lahti ning suundusime Wisseni
linnakesse toidumoona ja saunaõllede järele.
Korralik saun, kerge eine ning kosutav uni juba ammututtavas koduses majas andsid tagasi kaotatud energia
ning kergelt sombune hommik tervitas meid oma puhtas värskuses.
Hüvastijätt oli raske nagu alati, aga ehk avaneb veel võimalus sealt mägede vahelt läbi astuda. Sel hommikul
pidin suure kurvastusega tõdema, et õhtune saun jäi arvatavasti viimaseks enne septembrit kui mitte
viimaseks sel aastal ...
Eesootavas frangiriigis on omad tavad-kombed, minu teadmiste järgi sellel maal saunatraditsioon puudub.
Ehk on erandeid, aga kindel pole.
Mööda Kölnist (Rheini ületades kohustuslik pilk Dom“ile), mööda Aachenist, suund

Belgiale.

Seekord sain siis täiega kaifida selle riigi kõrvalteid, sest olin otsustanud kogu ülejaanud marsruudi vältel
kõrvale hiilida tasulistest kiirteedest.
Pean ütlema, et tegin hiilgavalt õige otsuse. Hilisemas vestluses töökaaslasega selgus, et tema ei näinud
oma tripi jooksul peale eessõitjate tagatulede eriti suurt midagi.
Vaatamata sellele, et Spast mööda sõites muutsin praktiliselt pudruks bussiku mõlemat poolteljeotsad,
olid nähtud tillukesed imeilusad mägikülad seda väärt, et taoline ohver tuua.
Siitpeale hoidsin sõiduriista pöörangutel pisut tagasi, aga samas ei olnud ka mingit muret, kui kumbki neist
telgedest peaks lõplikult katkema. Ei tea, hea tunne valdas, justkui mured oleksid koju jäänud.
Tagasimõeldes on see kahe suurriigi vahele jääv küngastel laiuv väike karupesa kindlasti väärt kuskil tulevikus
eelseisvat pikemat taaskülastust. Aeg annab omad võimalused. Kui annab.


järgneb....

[Muudetud: 2-7-2009 logman]

[Muudetud: 15-1-2010 logman]

[Muudetud: 15-7-2010 logman]
Kasutaja avatar
SexSix
Foorumi kasutaja
Postitusi: 2501
Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
Asukoht: Viljandimaa
Autod: 013

Miks üle Pariis,i?

Postitus Postitas SexSix »

Arvan, et üle Görlitz,i ja Mulhouse,i oleks otsem ja huvitavam liigelda. Millegipärast annavad navid tihti Poolas suuna Frankfurt Oder,ile?! Kas siis selle kiirteelõigu pärast?
Huvitav mis bensiinihinnad Poolas, Saksas ja Prantsusmmal on?
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Valisin marsruudiks kiireima tee, eks sellepärast ta saadabki sedakaudu. Mägiteed on teadagi kiiruse surm.
Näiteks saksas arvestab ta kiirteel sinu kiiruseks piiramata lõikudel 256km/h ja nii on sel maal praktiliselt võimatu pakutud saabumisajaga korrektselt arvestada. Eesti kruusakatel seevastu sõidab aega kuhjaga tagasi, sest seal pakub optimaalseks kiiruseks 50km/h.
Uusim kaart, mis õnnestus sebida, on nüüd Kaliningradi obl. võrra täienenud ja tegelik algus sedakaudu kätte juhatatigi. Viisat aga pole.
Navi käsitsemisel olen tähele pannud veel sedagi tõsiasja, et TomTom on nüüd nii targaks aetud, et erinevatel kellaaegadel pakub erinevat marsruuti. Eks see on vist vastuteene tagasisidelele, mida saab tootjale esitada.

[Muudetud: 5-7-2009 logman]
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Prantsusmaale

saabusin arvatust hiljem. Külade-linnade nimed ja teeviidad andsid vaistu järgi märku, et olengi ootamatult
jõudnud frangiriigi valdustesse, aga võta näpust. Õige, kasutult seisev piiripunkt põrmustas mu tekkinud
kujutluse. Mainin siinkohal veel Belgiast seda, et sai läbitud üks äärmiselt kummaline kiirteelõik. Servad võssa
kasvanud, piirded ja liiklusmärgid-tahvlid nukralt roostet kogumas. Ei tea, kas põhjuseks mõni uus,
europleki eest rajatu või mis, aga rahulik, hõreda liiklusega 120km/h piiranguga unustatud, kergelt räpane
trass juhtus olema. Ööpimeduses oleks tollest maanteest kindlasti tekkinud mõnest õudusfilmist nähtud võika
stsenaariumiga kujutluspilt....
Pariisi - selle paljukiidetud turismimagneti ja boheemlastest, joodikutest, narkaritest ning teistest
"ülikunstiinimestest" koosneva kultuurilinna nägemine jättis meile Heiliga mõlemale kohutava mulje.
Võibolla tõesti teen siinkohal liiga neile, kes sellesse metropoli kinnisilmi armunud, aga no ei ...
Sõitnud läbi äärelinnast ja teinud seda just tipptunni lõpul, mil tavatööinimene südalinnast tagasi oma
kartulikastile sarnanevasse uberikku poeb, ei ole millegipärast vist küll mitte kunagi tahtmist maksta
mõnele reisikorraldajle rämedat pappi, et saada näha seda, mida mulle tegelikkust varjates
näidata tahetakse.
Kiirteede kasutamise eest küsitakse sellel maal kohati väga suuri summasid (10-27 euri).
Ei hakanudki üldse pead vaevama mõttega otsida mingit inffi kindlate teede maksumäärade kohta.
Samuti oli paarimehelt halb kuulda, et nii mõnestki andami kogumise punkrist ei antud ühtegi
dokumenti tasutud summa kohta ja seega kokkuvõttes oli hea, et jätkasin samas vaimus - vältida maksustatud
teede kasutamist.
Orleans“ist liikusime läbi enne hämara saabumist. Kena, roheline, jõega poolitatud linn tõstis tuju.
Kiirteelõigud vaheldusid ringristmikega - jällegi selle maa tilluke omapära, et mingil hetkel saab kahest
pärisuunavööndist üks, kiirus piiratakse, tuleb läbida ringristmik ja seejärel võib hoo taas 110 või 120 km/h
kerida. Viaduktivaba, ehk pisut tüütu, aga tegelikult hoiab meeled erksad ja toob vaheldust.
Mida rohkem lõuna poole, seda enam hakkas teele jääma väikesi külasid, milledes ei puudunud kohustuslikud
ringristmikud.
Teispool Limoges`i (lõunasse siis) algasid jällegi mägisemad maa vormid. Senini silmi vaevanud
ääretud põllumaad vaheldusid nüüd orgude-mägedega millede lohkudesse või nõlvadele olid vähimalgi võimalusel
rajatud viinamarjaaed.
Väga suure mõjuosa annavad nähtule just värvid. Ja majade-hoonete värvid on nähtavasti just seda karva, milline
on pinnas - kas liivane või savisem. Puidust valmistatakse heal juhul vaid majade karkassid,
värvus saabub savi või krohvimise põhjal.
Seal, mägede vahel olid külad roosad ja pruunikad, mida rohkem lõunasse, seda heledamaks lähevad ka materjalid.
Märgid sellest, et hakkasime saabuma finishisse - liival kasvava männimetsaga kaetud piirkonda.
Sihtkohta Houeilles“i jõudsime kolmapäeval, palava 17. juuni varahommikul, olles paarsada kilti eespool teinud
viimase kolmetunnise uinaku kaubiku kolakoorma otsas.

Pilt

[Muudetud: 5-7-2009 logman]
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Houeilles

- pisike läbisõiduhoov. Tavaline linn-küla oma siinsele piirkonnale omaste larjokkide, restoranide, baaride ja
tanklatega. Vaadata suurt midagi polegi. Kool, lasteaed, kohalik valitsus, kirikuhoone ja punt eramuid. Lihtne.
Kaks mälestussammast (WW I ja WW II jäänuile).
Tuntud rahuliku puhkuse veetmise kohana.
Elamegi valitsuse omandis olevas ühes paljudest kolme toa ja köögiga varustatud puhkemajakeses.
Rent on meie mõistes muidugi üüratu - pea 900 euri kuus, aga eks kõik turismile suunatu on siinkandis kallis.
Natu tuska tekitab fakt, et juuli lõpul visatakse meid siin tänavale. Eks juuli ole prantslastele puhkuste
aeg ja nii on kõik kämpingud ja muud vähegi vabad onnid ette bronnitud vurledele, kes suure käraga
"maale" rahu ning vaikust leidma tormavad.
No-no, elame - näeme ....

--->Siit leiab veel pilte, mis sai Houeille“i vahel klõpsitud, samuti paar udust jäädvustust meie jaaniööst.<---

[Muudetud: 5-7-2009 logman]
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Moosihindadest

Eks kütusehinnad kõiguvad ka siinkandis suuresti.
Positiivne pool on ainult see, et loksumine toimub tunduvalt kiiremini kui meil Eestis. Nädala jooksul kord üles-alla nihkumine on täiesti loomulik nähtus.
Hetkel siis kohalikus Elani tanklas rahanõue järgmine:

Bens 95 - 1,38
Diisel - 1,14
Kütteõli (punane) - 0,77
... eurot.

Casteljaloux

- linn kus käime toidumoona uuendamas, asub meist umbes paarikümne kildi jagu põhjapool.
Põneval larjokkide, butiikide, restode, baaride ja muude igasuguste vähegi rahagi sissetoovate asutustega
palistatud kitsal peatänaval ei seisku liiklus isegi suurtele rekkatele mitte. Järjekordne läbisõiduhoov.
Keskusest väljaspool peoga tanklaid, automüügiesindusi (otse loomulikult kohalik
toodang Peugeot, Renault, sekka ka Kia ja Suzuki) ning suuremad kaubanduskeskused ja miskine veepark.
Kohustuslik kirik ja turg. Turuplats on nädala sees kasutusel parklana.
Eih, lahe linnake omas kastmes ja melus ning mis meie jaoks peamine - seal on võimalik käia oma
infojanu kustutamas ning kodustega tasuta suhtlemas: WiFi!
Tips enne "meie poolt" castelli sisenemist on loodud suur peesitamiskeskus. Kahe euromündi eest päevas
võib siseneda parki nautimaks järvemõnusid või lebotamaks niisama liival või murul mängides rannamänge või
turnides nööridest ehitatud seiklusrajal. Meelelahutust igale vanusele alates vesijalgratastest ja lõpetades
ma-ei-tea-millega .... Juunis suht inimtühi puhkekompleks, aga ju siis pole ilmad ja ajad veel need õiged.
+35*C varjus on nähtavasti neile konnasööjaile vähe - sajab lund :D.
Muidu täitsa kena paigake ainuma siinse piirkonna järve kallastel. Nüüd juulis on juba märgata ka puhkajate rohkemat külastust ning seda vaatamata pilvisele ilmale, mis
senini valitsenud kuumusele leevendust toob.

--->Casteljaloux“st veel kiired pildiklõpsud.<---

[Muudetud: 6-7-2009 logman]
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Uuendaks pisut seda lookest siin.
Asi pisut laiskusest soiku jäänud, kuid samas pole viimasel ajal nett ka sugugi sõbralik olnud.
Pole siin maal midagi asjad nii lillelised nagu kodus, et lehvitad läpakatiibu kus aga tahad. Lehvitada ju võib, aga tolku on sellest täpselt niipalju, et tolku ei olegi :lol.
Niisiis, tegelikult on mul üht-teist juba ammu-ammu valmis kirjutatud, pildidki ülesse aetud (paras ports veel ootamas, no ehk jõuan kunagi nendenigi...), aga planet.ee-ga on miskine jama - ei lase enam otse linkida. Teagi, kas viga minu asupaigas või ongi kodus asjad sedaviisis st. et peabki nii olema.
Igatahes teen siis kiire kopeeri-kleebi protseduuri ja siin ta on. Pildilingilt peab siis lugeja ise enesele tähtsaks peetavad objektid ülesse leidma, kui üldse siin midagi tähtsat leida on....

----------------------------------------------------------------

Ühel kenal päikselisel päeval, täpsemalt 28. juunil otsustasime pisut ringi kolada.
Asi nimelt selles, et tuulemurdu ei lubata siingi ilma saemeeste abita koristada. Harveriga ei saa piisavalt madalat
kändu meisterdada ja väärt materjali (seda meremänd juba on - IRW!) läheb masinaga pusides väga palju kaotsi.
No et meil saagesid hetkel ees vuhisemas polnud, siis davai - hulkuma...

Nerac

on kahtlemata siinse piirkonna üks kenamatest linnadest. Asub meie elukohast neljakümne kildi kaugusel
Lot-et-Garonne departemangus. Pilku püüab just oma iidse vanalinnaga, mis laiutab Baisi jõe kallastel.
Ahjaa, olgu siis öeldud ära ka see, et Prantsusmaa osast, millega väikestviisi tutvust tegin - Casgon,
on pärit üks neljast A.Dumas“ musketärist.
Niisiis, Neraci pärliks peetakse hästihoitud Henry IV aegset lossi või kindlust. Hetkel on hoone muudetud
muuseumiks, kuid kahjuks ei oskanud me arvestada kohaliku eripäraga - pühapäev ja esmaspäev on muuseumitele
puhkuseks ja nii jäid uksed meile suletuks.
http://www.janka.planet.ee/Nerac_280609/

----------------------------------------------------------

Mont de Marsani

jõuan ka ehk ühel päeval, kui aeg ja ilm armulised on. Pidi olema samuti üsna ahvatlev pildimaterjal
oma vanade ehitistega.
Sõitsime sellest linnast mööda, kui suundusime Dax“i, et külastada seal asuvat armee helikopterimuuseumi.
Noo-jahh, oleks seda ennem teadnud, et esmaspäeval muuseumidega siinkandis on nagu on, siis nüüd ei jõudnud seda sõitu
ja ettevõtmist ära kiruda.
Dax“ist tagasi kruisides polnud mingisugust isu Marsani poole vaadatagi, kuigi algselt plaanisime ka sealt läbi astuda.
Põhjus lihtne. See 250-kildine edasi-tagasi reisiots tappis meid kolme täiega. Varjus +33*C! Ainsaks, mis sellele
kuumusele siiani vapralt vastu pidanud, on meie klubilistelegi V-Võidu viguripäevalt tuttav Polo :).
Kui töösse taas mulli sisse viskab ja ilm pisutki jahedam, siis üritame uuesti nii Mt de Marsani kui Dax“i päevakavasse lülitada
ja otse loomulikult siinsete lugejateni tuua niivõrd-kuivõrd hästi seda teha suudan.

--------------------------------------------------------------------------

Fources

on üks ütlemata huvitava ülesehitusega külake siinsamas lähedal. Samal päeval, mil Neracis sai Baisi kallastel
meie jaoks hullus kuumuses poolkogemata pikk jalutuskäik üle elatud, põikasime tagasiteel ka sellesse
ringplaneeringuga asundusse.
Hoonete esimestel korrustel asuvad enamjaolt igasugused väljapanekud, minipoed ja toitlustusasutused -
kõik ikkagi jälle selleks, et turistil rahakott kergem kanda oleks.
Armas, rahulik, linnusirinast rõkkava "ringkaitsesse" tõmbunud keskpargiga maa-asundus.
Ja ohh neid lõputuid maisi ja viljapõldusid! Igal pool vihmutid peal, leevendamaks minu, põhjamaa inimese jaoks ebaharilikku
palavust..... Mõnel põllul oli vili juba koristatudki. Juunikuus. Juhtub :D ....
http://www.janka.planet.ee/Fources%2028-06-09/

Hmm, ja jalutuskäik Baisi kallastel ei olnud teps mitte õnnetus, kui lugejal taoline mulje nüüd jääda võis, vaid
astusime lihtsalt sinna kuhu jalad viisid või silmad vaatasid (kuidas kellelegi parajasti sobib...). Mõnus, vaba tunne, tagasiteele
mõtlemata spontaanne tegevus. Ja eks natuke mõtlematu tegevus, kui aus olla ja maapeale tagasi tulla, sest sama pikk maa tuli
ka tagasi autoni kõndida.

----------------------------------------------------------

Niipalju siis minevikus, st. juunis töötegemiste kõrvalt toimunust.
Edasi üritan vaba momenti kasutades pajatada natuke meie uuest elupaigast Capsusest ja tuua teieni ka materjali, mis jäädvustatud endisest paigast Houeilles'i ümbrusest läänepool ehk siis ookeani äärel asuvate rannalinnade võludest.
Kauaootanud võlg on seks korraks postitatud. Uhh, kergem hakkas :P.
-----------------------------------------------------------

näeme-loeme-kirjutame veel. Kunagi.... ;):)

*Seedrimänni faktiviga sai ka parandatud tänu heale sõbrale, kes puuteaduses rohkem kodus :).
Tegemist hoopis mere- või merimänniga maritime pine.
http://en.wikipedia.org/wiki/Maritime_Pine

[Muudetud: 5-9-2009 logman]
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Niisiis, Capsus.

Just taolist nimetust kannab metsade vahele valgunud külake asukohaga endisest elupaigast Houeilles't umbes 80 kilti lääne pool.
Kolisime siia juuli keskel, täpsemalt 15. päeval.
Seega uus koht. Jah, justnimelt koht selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Lihtsalt koht ja ei midagi enamat. Nagu Eestimaal Litsmetsa või Õraku. Justkui bussipeatus, mille juurde kuulub üksainus puude vahelt paistev hoone. Meile elamiseks
antud jahimajake, mille juurde on ruumipuudusel lisaks (meid on siin palju;) ) poogitud ratastel mobilhous.
Jahimajakesel pole iseenesest väga vigagi. Isegi kaminasaal on olemas, rääkimata vannitoast, köögist, magamistubadest, garaazhist ja
keskmise suurusega kuurist, kuhu võiks vabalt veel ühe sõiduauto mahutada.
Mobiilmaja seevastu suurt kriitikat ei kannata. Täiesti võrreldav meil kodumaalgi metsameeste seas populaarseks saanud haagissuvilaga. Üsna õnnetu ja armetu puitklotsidest kokkukleebitud konstruktsiooniga, mida fassaadiplekk kuidagiviisi koos üritab hoida ...
...Vaid ruumide poolest tiba suurem, muud ei miskit. Ühes selle ratastel majakese toakeses lesingi hetkel, kui neid ridu
siin mustalt päriskirjutiseks ette valmistan.
Kokkuvõtvalt - väga rahulik paigake tammises pargis metsa sees, mõnikümmend meetrit väravani, mille taga kohe ülihõreda liiklusega sõidutee.
Nii rahulik, et sugugi pole haruldus juhus leida end mõne rohtu nosiva hirvega peaaegu et kõrvuti linnuhääli kuulamas.

http://www.janka.planet.ee/Capsuse%20me ... index.html

Aga...
Asume nüüd tunduvalt lähemal
Atlandi Ookeanile ;) . See veekogum on hoopiselt omaette vaatepilt ja käega katsutav asjandus, mis väärib teist peatükki ja veel teisemat lähenemisviisi kui lihtsalt pildialbum.
Ühesõnaga - võrratu. Kahe sõnaga väga võrratu. Kolme sõnaga....
...ahhh, järgmise korrani.:spin
Kasutaja avatar
SexSix
Foorumi kasutaja
Postitusi: 2501
Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
Asukoht: Viljandimaa
Autod: 013

Ja kudas on veiniga?

Postitus Postitas SexSix »

Kas olete ka kohalikke veine tarbinud? Mmm
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Eihh, tegelikult on veel törts aega ja lisan siia kiirelt ühe kopeeri-pasteeri peatükikese.

---------------------------------------------------------

Atlandi Ookean.

Vaat see tohutu suur vesi on minusuguse Põhjamaalt pärit maakale loomulikult omaette vaatepilt ja meelelahutus. Ja mitte ainult mulle.
Rannalinnad Mimizan, Biscarrosse, Arcachon, Gujan Mestra jne... haaravad endasse tohutud puhkust või muidu
vaba hetke nautivad Maa elanike hordid kogu Euroopast. Olen kohanud Belgia, Saksa, Hollandi, Hispaania Poola ja Suurbritannia numbrimärkidega autosid.
Ka meie EST tähekombinatsiooni kandvatest autodest väljuvad kaasmaalased pole olnud siinkandis väga suureks harulduseks. No vähemalt parema hariduse saanud kohalikud teavad, mida tähendab sõna estonii ja kus minu maa asub. Olin selle fakti tunnistajaks sügavamalt, kui lootsin leida oma aruga rannalinnadest eemal asuvat mõnd metsikut paigakest, et saaks rahulikumalt mõtetega kahekesi lesida, kuid sattusin otsingutes hoopiski Prantsusmaa Armee valduses oleva militaartsooni
sissekäigu juurde. Väravast kaugemale meid otse loomulikult ei lubatud. Sai vaid mõni sõna vahetatud ohvitseriga, kes naerulsui teatas (niipalju kui tema konarlik inglise keel lubas), et nägi numbrimärgilt, kust tulen ja teab minu päritolumaad kui imetillukest maalapikest Balti mere idakaldal. Asi seegi ... :) Noh, eks enam-vähem nõnnamoodi meie vestlus piirduski peale minupoolset vabandust ja kahetsevat selgitust, et polnud leidnud seda, mida leida lootsin.
Kahju tõepoolest. Ookeanini jäi vaid neli-viis kilti ...
Teagi nüüd, kas siitkandist leiab mõnd inimtühja plaazhi. Vist mitte.
Igatahes pidin jälle poolvägisi Biscarosse'sse suunduma, sest Capsuse metsamaja juures oleks kuumav õhtuläpats tervisele liig koormav olnud.

------------------------------------------------------

Pilte seekord ei tule, sest albumit ei ole veel. Tegelikult ei tule vist albumit kah :D.
Teeme järgmisel korral (sideseansil :D ) teistmoodi. Noh et huvitavam saaks ja üritan seniks pildid liikuma panna. Iga plaazhilinnakese kohta omad materjalid. Läheb pisut aega. Kannatust, sõbrad.

Tänane puhkepäev hakkab oma lõppu leidma. Postituse hetkel veel Gujan Mestra linnakese servas 3G levialas, aga kohe-kohe lajatan läpakale kaane peale ja siirdun Arcachonist pisukese maa lõunapoole.
Ikka selleks, et tulevastel kordadel oleks, mida teile suve jätkuks näidata.
On tulemas kena loojang ;).
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

No mina pole vist suurem sort mees sellele küsimusele vastama, veini pean silmas.
Või olengi just veinispets - kuidas võtta. Lakkutäis ma sellest end ei joo, poest hangituga vahel ikka autojuhid poolvägisi (irw) kostitavad.
See sola, mida nad ostavad on hirmus lake. Aga oma eesmärgi ta täidab, st. purju teeb ja mõistuse peast viib....
Eks vaata pilti, SexSix :D! Sinu ametivend.

Tegelikult sai korra paari euru eest üht kvaliteetsemat märjukest (pisike klaasike) rannalinnas Biscarrosse's lipsu taha lastud. Jube lääge kraam juhtus olema, just lihtsalt limpsimise jaoks. jutiga juua (po stakanu) ei sündinud kohe mitte...:( .
Kindlasti saaks kuskilt keldrist ka väegade hääd kraami, aga need koopad asuvad vist meist rohkem põhjapool, kus õiged viinakaväljadki.
Seal, kus ma pesitsen on ainult mais :D.Pilt
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2860
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Postitus Postitas motamees »

Väga tore reisikiri. :cool:
Hea vaheldus kirjadele "Kas motot äisamaks teha saab vä?"
C
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Rand

ja selle juurde kuuluvad linnad ongi olnud siiani meile selle maakoha suurimad vaatamisväärsused ning vaba aja veetmise paigad.
Kui sisemaa võlus mõne ajaloolise objektiga, siis tänaseni pole ma siinkandis midagi sarnast veel leidnud.
No ja kui aus olla, siis pole viitsinud otsida kah niiväga. Lihtsam on selgel palaval päeval maanduda 60 kilti läänes, sirutada end liivale
ja kui päike liiga hakkab tegema, tormata aeg-ajalt läbi murdlainete laiale rahulikumalt loksuvale veele, ning lasta seal end
soolasel massil kiigutada.
Päeval on linnatänavad rannarajoonis pooltühjad. Õhtul kogunetakse soojemalt riietatuna loojangut nautima ja samal ajal
täituvad ranniku söögikohad ning restoranid.
Naljakas, aga üle jumal-teab-kui-pika-aja nägin sellist haruldust nagu järjekord. Pitsarestorani pääslas :D .
Pimeduses avanevad asundused hoopis teises valguses. Algab ööelu, mille kestel on põhitegevuseks otse loomulikult rahakottide kergendamine.
Palju pappi jäetakse söögi- ja joogikohtadesse, teine sama palju rändab ''osavate käte ringile'' - käib vilgas tänavakaubandus.
Põnevad on õhtused pillimängud, kontserdid, karnevalid, muiduetendused .... Nagu Viljandi folgil, aga kordades lahjemal kujul.
Tegelikult hea, et seegi on ning nurisemiseks pole põhjust.
Ahjaa, mis eriti head meelt valmistab on see, et rahvas ei laku end pildituks, ei räuska ega maadle nii nagu meie maal. Lihtsalt
mõnus öine äraolemine kohalikku veini, konjakit ja muud meelelahutust mekkides.... Lahe :) .

Arcachon

on Arcachoni lahe (basseini) kaldal pesitsev suuremat sorti linn meist loodepool.
Polegi tänaseks veel seal käinud, linnas sees ma mõtlen.
Kui aeg armuline, ehk leiame ka selle võimaluse, kuigi pean kohe mainima, et ega need suured linnad mulle niiväga mokkamööda
olegi ning juhtumisi sinna sattumisel teen ka mõned pildiklõpsud. Otsest vajadust Arcachoni sisenemiseks pole igatahes siiani (30.08.) olnud.
Sai siis sellest asundusest möödutud, kui oli asja

Pyla (Pilat) düünile.

Tegelikult on terve läänerannik üks suur düün enne kui päris ookeaniveeni jõutakse, aga see konkreetne liivamägi on
seal terava tipuga, suurim, rannani ulatuv looduse poolt tasandamata asjandus ja lihtsalt nii paljas kui veel olla kannatab ehk siis metsa
ja muu taimestikuga kattumata.
Keerutav tuul teeb oma töö ja hoiab turismimagneti puhtana.
Päevast päeva võtavad inimesed ette käigu mööda treppi, et tõusta umbes 100 meetri võrra maailmamere pinnast kõrgemale imetlemaks vaadet ookeanile ja
Arcachoni lahele, kus siblivad ringi arvukad lõbusõidukaatrid ning purjedega jahid. Tullakse päikesevarje ja seljakotte tassides, et pidada
liivanukil piknik või laskuda mööda läänenõlva alla ookeani veerde.
Vee ääres käisime meiegi ning tagantjärele pean ütlema, et see ei olnud summagi lihtne ettevõtmine arvestades kristallselget taevast
ja sealt lõõskavat päikesekuumust. Tagasi mäkkeronimine oli vägagi vaevarikas ning ihu lausa karjus jahutuse järele.
Hiljem liikusimegi plaazhiotsingul natuke lõunapoole ning avastasime endid rannikult, kus inimesed endid meie mõistes vägagi vabalt tundsid.
Tegemist (tundub et) selle kandi ainsa peesitamiskohaga, kus käivad alastikultuuri või triipudeta päevituse viljelejad.
Laguna Plage kohal nimeks.
Ise nüüd küll ei kippunud pükse maha ajama. Mitte et miskite komplekside käes vaevleks - kaarega ei, aga no mõelge ise, milline oleks
tagumik peale mõnetunnist päikese käes küpsetamist eriti kui sinna pole aastaid n.ö. krunti alla võetud. Istumisega tekivad probleemid. Tean,
sest olen seda tundnud, kui ülemöödunud suvel Metsapoole rannas sedaviisi liiale sai mindud :D.

Jäädvustus, mille Pilat düünil ja Laguna plaazhil veedetud päevanatukesest kokku krudisin.
''Suurekraani'' kvaliteet pole kiita, a no eks saab kunagi paremaks mudida. Kunagi, kui koju jõuan....

http://www.youtube.com/watch?v=jHZkjbOfuOY

---------------------------------------------------------------

Eile tegime jällegit töösse pausi ning mis sa ikka ilusa ilmaga muud peale hakata, kui et kimasin taas ookeani veerde.
Sügis jagab hoolega märke nii siia- kui sinnapoole ja loomulikult ei jää see märkamata rannaski.
Linnatänavad ei kiha enam nii nagu kuu aega tagasi ja liival jätkub juba ruumigi rohkem.
Ööd on väga jahedad, ennustused lubavad septembris lausa nullilähedast jahedust. Päeval jah küündib temp. veel kolmekümne ligi ning rohkemgi, aga seda vaid kolmeks-neljaks tunniks ja siis teeb jahutav tuul oma töö.

Aeg minulgi taas tööpäeva alustada. Eks näis, kaua siin frangimaal veel olen.
Midagi seletati uue aastaga seoses.... :P
Eks paistab.

[Muudetud: 31-8-2009 logman]
Kasutaja avatar
SexSix
Foorumi kasutaja
Postitusi: 2501
Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
Asukoht: Viljandimaa
Autod: 013

Hea on puhata seoses tööga!

Postitus Postitas SexSix »

Ise ka mõne korra puhkand Hispaanias Vahemere ääres 5-7 päeva seoses tööga. Igati mõnus! Vahemere ja Atlandi ookeani veesoolsust muidugi Läänemere veesoolsusega võrrelda ei saa. Ja see päike on kuri seal põhjamaalase ihule. Aga kõigega harjub!
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Töö...
Tegelikult jah. Kui kellelgi on tekkinud mulje, et minu elu on nagu lill, siis kaugel sellest.
Siia olen tänaseni pannud kirja ainult selle, mida tahaks mäletada, mis on ilus ja mind elus hoiab. Vähemalt annab mingitki jõudu edasiolemiseks.
Ja kui on vaba momenti (vaid päevake iga kuue järelt), siis põgenen metsamajast, masinast ja kõigest igapäevasest kaugele. Ükskõik kuhu, tähtis, et unustusse...
Eks koduigatsus on see mis tasapisi iga päev närib ja närib, aga püüan unistada vaid ilusatest asjadest ning mõtlen pingsalt sellele, mis kunagi kodus ootab. Ikka ainult positiivsest unistan, muidu poleks sedagi vastu pidanud, milleni jõudnud olen.

Varsti saab kolm kuud ajast, mil koduukse sulgesin. Hea on see, et ei teinud mingeid plaane naasmise tärminite osas. Nii on lihtsalt kergem.
Ja loomulikult on väegade suureks abiks asjaolu, et siin jätkus ruumi (õigemini tehti see ruum) mu teisele poolele - Heilile.
Koos elatud aastad pole olnud kõik alati kõige säravamad. No kellel poleks probleeme - meilgi on. Aga ikkagi on ta kallimast kallim mu laste, ema ja isa kõrval ning tükk maad kergem on olla tundes, et see kes sind kõige rohkem koju ootaks, on siin, sinu kõrval. Selle suure igatsuse puudumise võrra olen mina teistest siin tööl olevaist eestlastest rikkam, muretum.

Eks Heilitki vaevavad samad mured, aga kindlasti suuremal määral. Temale on see esimene ajaliselt nii pikk reis ja eemalolek ja nii elab ta seda palju raskemalt üle. Jällegi üritan vastuseks temale toeks olla, mis alati ei õnnestu.
Minu õnnetuseks teeb ta juba kojusõiduplaane....
No aga tublim on ta olnud igatahes kui mõni mees, kes juba ammu-ammu kodus tagasi.. Ja see, kui keegi siin murdub, mees, ma pean silmas, õhtul mõne pisaragi poetab, siis see ei ole minu silmis mingine patt ega nõrkus. Mis siis, et ta mees on. Mees võib ka vahel nutta, kurvastada ja nõrk olla - see pole keelatud. Eriti kaugel võõral maal, kus sa ei tea, millal see kõik lõppeb ja kuidas lõppeb. Kas lõppeb lõpuga või murdud ja lõpetad ise. Päevapealt. Pilet lennukile, kola kokku ja minema!

Olgu. Jutt jutuks, hea südamepuistamise koht nüüd küll - LK foorum.... :P
Sorry, edaspidi ainult parimatest asjadest.

:):):)
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Et hakkasin oma muljetes pihta Arcachoni lahest ehk põhjapoolt, siis liigungi kaardil alla - lõunasse.
Pyla plaazhist ja düünist mööda sõites jõuab välja järgmisse suuremasse linna,

Biscarrosse'sse.

Rännakul kohtab otse loomulikult mõningaid veel kenasid peesitamiskohtasid, üks jällegi parem kui teine.... ,aga et videomontaazhis sai juba
paari paljast peput näidatud, siis ehk ei peatuks neil rohkem. Ja seda enam, et minu jalg sinnakanti rohkem sattunud pole, st. et pole ka
midagi näidata.
Laguna plaazhil said need pildid niigi poolpättusena tehtud. Tegelikult pole üldsegi sünnis seal fotoaparaadiga avalikult klõpsutada. Pole ilus.
Tahad, aja pesu seljast, naudi päikest ja soolast õhku, vahi naisi niipalju kui süda lustib ja näita ennast, kui on mida näidata
aga pildile jäädvustamine on maitselage instinkt. Ma siis nüüd kah natuke maitsetu....
Niisiis - Biscarrosse Plage.
Üsna suur linnake võrreldes järgmise lõunapool asuvaga. Ööelu kirevam, rohkem poekesi ja restorane, suuremad võimalused anda
järele ahvatlustele (söögid-joogid-suveniirid jne...).
Tegelikult, rääkides rahalisest poolest, siis peavadki siinkandis teenuste ja kaupade eest küsitavad summad suuremad olema, kui sisemaal.
Arusaadav, et hooaeg on lühike - umbes neli kuud, vbl. rohkemgi ja selle aja jooksul tuleb kohalikel anda endist parim. Ühesõnaga teenida
kokku mingisugunegi rahanatuke, et talvel nälga ei jääks.
Ahjaa, pean ütlema ka seda, et tegelikult eksisteerivad kaks erinevat linna - Biscarrosse ja Biscarrosse Plage. Täpselt nagu lõunapoolsem
Mimizan ja Mimizan Plage'gi, milledest edaspidi juttu teen.
Suurem, Biscarrosse, asub rannalinnast mõned kilomeetrid idas, mandripool ja selles elatakse "päriselt" Elumajad, poed, teenindusasutused.
Siin ei seisku arvatavasti elu päriselt iialgi, plaazhilinn võib seevastu külma aja saabudes üsna tondina tunduda.
Ehk saan näha, aga nii ma esialgu arvan.
Hüppan teemast pisut kõrvale, nimelt "tondilinn". Värk selles, et siinkandis ja isegi kasgoonias ringi liikudes olid siiani külad, mis teele jäid
parajad "hingede asulad". See tähendab, et absoluutselt inimtühjad, mis minu ja kõigi eestlaste jaoks vägagi veider nähtus on.
Olles harjunud ükskõik millisel maal (Soome, Rootsi, Baltikum, Poola, või-mis-iganes....) nägema külades ja linnades alati ringisagivaid
või mingit tööd tegevaid inimesi, siis selle koha pealt on siinne vaatepilt totaalselt teine.
Tänavad on tühjad, hoovides või peenramaal pole mitte ainsamatki inimhinge.
Jah, maja ees seisab küll auto või mitugi, aga sageli on ustel-akendel luugid (jällegi minu jaoks suurim kohalik veidrus) ette tõmmatud ja
valitseb haudvaikus. Ei mingit plangu värvimist, muru niitmist, aias askeldamist .... absoluutne nullseis - surnute asula :P.
Tõsi, viimasel nädalal on miskine liikumine küll alanud, aga üldiselt valitseb ikkagi harjumatu "töö tegematus". Nii harjumatu,
et tahes tahtmata kerkib ülesse küsimus, kas siinne rahvas on megalaisk või pururikas. Mina ei tea ja pole tihanud kohalikelt uurida kah,
aga võib-olla varsti lähen nii ülbeks, et küsingi kui muudmoodi selgust ei saa (vbl. keegi inimeste ehk mitteprantsuse keelest kah aru saab).
No ja nüüd teemasse tagasi minnes ning kujutlusvõimet kasutades ennustangi rannalinnadesse peatselt saabuvat samasugust vaikelu.
Hotellid-restoranid suletud või vahetavad omanikke, sama lugu arvukate majakestega, mis rannahooajaks võõrastele välja üüritakse.
Muide, kui kellelgi meist tekikski tahtmine saada mõnda rannalinna juulis-augustis toakest, siis tuleb oma järjekorda oodata kohati mitu aastat.
Paras hullumaja neis asjus neh. Näiteks tuli meile siia vahepeal külla mehhaanikujuss, kellega muidu kodumail enne minu frankiajamist
paaris remonditöid tegime ja tema sai peale mitmekümne majutuasutuse läbihelistamist vaid nädalaks miskise tugevamast riidest statsionaarse
telgi kuskile Biscarrosse'i järve äärde.
Nõnna, jutt jutuks, järg taas kinupiltide käes:

Päev ja loojang Biscarrosse Plage:
http://toru.ee/view/79e629ec0fac

Loojang ja ööelu Biscarrosse Plage:
http://toru.ee/view/761314766657

Hetkel on mingi jama juutuubiga, seepärast need kaks klippi kodumaisesse torusse topitud saidki.

------------------------------------------------------------

Järge ootab minu jaoks tõeline maasikas,
Mimizan ;).

Aeg annab arutust....

[Muudetud: 16-4-2010 logman]
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Mimizan...

on siiani olnud linnake, kuhu tänaseni kõikse-tihedamini (viiel päeval) reisitud saadud ja mille rannamõnusid enim nauditud.
Mimizan Plage täpsemalt.
Ei teagi, miks see nõndamoodi on, aga tundub kuidagi armsam kui Biscarrosse või mõni teine plaazh. Hoolimata sellest, et ööelu kirevuse kohalt
on Biscarrosse Plage vaieldamatult eesrindlikum, mahukam linnake, aga ilu, planeeringu ja värvide poolest passib Mimizan mulle rohkem.
Vist sellepärast, et hotellid, restoranid ja muud majad asuvad otse düüni tipul, kust avaneb hea vaade ookeaniveele.
Moodustub ühtne tervik ranna- ja linnasagimise vahel.
Pildimaterjaligi seetõttu tollest asundusest rohkem.
Mõnus on istuda välikohvikus ja imetleda loojangut... ohh-jahh! Tahad kena mälestust, laskud kaldast alla ja oledki vee ääres valmis hetki
jäädvustama.
Nii ongi. Hetki. Sest iga pilt, mille aparaadi sisse püüad, on omapärane ja kordumatu. Justkui lumehelves. Teist sarnast ei ole olemas....
Ja aina uued ja uued lained uute veelt peegelduvate taevatoonidega. Võrratult kaunid on need loojangud.
Ning sa tead, et homme on jälle sinu jaoks maailma ilusaim päev. Seda ei pea teadmagi, see lihtsalt on nii. Vähemalt ilma poolest.
Kui päike sedaviisi sulle ja sinu rannas veedetud tundidele tagasipilgu heidab, siis võid rahuliku südamega uinuda, sest ta külastab
sind homme taas samal, aga võib-olla hoopis uuel, kordumatul viisil. See osa on mul lapsepõlvest meelde jäänud, mil päikseke suvel täpselt
samal viisil Valgjärve metsade taha uinus. Ja siingi on tal sama tava. Kummaline äratundmisrõõm :).

Linna poolitab jõgi või kanal, mille nime pole suutnud siiani tuvastada. Jagamise tulemusel on tekkinud Sud Plage ja Nord Plage.
Tavaliselt olemegi käinud põhjaplaazhil, lõunaplaazhile olen sattunud vaid paari pildikese klõpsimiseks.
Olen minagi laisk jalgsi vantsima ja masina parkimiskoha, butiikide ja söögikohtade paiknemise tõttu ongi põhjaplaazh
just soodsama asendiga.

Esimest korda külastasime seda paigakest peale suurt äikesevihma ja seetõttu said pildidki väegade kummalise varjundiga.
Mulle igatahes meeldib see varjund.
Liiga palju valgust ei ole üldsegi soodne selle Revue aparaadiga klõpsutamiseks. Originaalilt on raske
miskitki aru saada ja töötlemisel muutuvad värvid totaalselt. Ühesõnaga - kirumist kui palju, eriti rannapiltide osas.
Piksleid jätkub piisavalt, aga optika ja muud võimalused jätavad üleküllastunud valguse tingimustes (siinne pilvitu taevas) aeg-ajalt soovida.

Ookeanivesi on alati soe olnud. Isegi peale toda vihmasadu hoovas kerge soe maabriis ja vesi oli oi-oi-kui-mõnus. Ujumisriideid polnud kaasas,
seepärast jäi suplus tegemata.
Märjaks saime hiljem sellegipoolest. Hiljem, kui ööpimedus ranna vallutas ja linnakese tänavatele öist kaubandustegevust vaatlema suundusime,
avanesid äkitselt uuesti taevakanalid ja tänavad muutusid ojadeks. Poed olid pikalt avatud ja nii leidsime kindla katuse all varju.

Ehh, mis seik meenub, on pizzarestoran La Pergola suitsev korsten.
Veider, sest sel maal siin naljalt taolist haruldust ei näe. Kes see ikka palaval ajal ahju kütab, aga selles majas näe - köetakse :).
Ja päevast päeva.
Sisenemisel avaneb restorani külastajale originaalne vaatepilt, kus tema tellitud pitsat ahjupannil elaval tulel hööritama asutakse.
Suht omapärane ja isuäratav kindlasti, aga nii mõnedki kõhutäied valmivad hoopiselt tagapool, pilgu eest varjatult köögis,
kaasaegses elektriahjus. Eksootikat ei jõua kõigi klientide vatsa just neil tundidel, mil ukse taha on tekkinud näljane järjekord -
paar tundi enne päikeseloojangut.

Video üleslaadimisega oli tükk tegemist, nüüd see lõpuks õnnestus :).

http://toru.ee/view/7821b805b1be

-----------------------------------------------------------------------

Aitab siis vist selleks korraks neist plaazhilinnakestest, hooaeg nagunii juba läbi, kuigi alles mõne päeva eest sai üsnagi mõnus suplus tehtud.
Vesi on isegi täna veel üllatavalt soe, vaistu järgi 20*C tuuris.
Mõtlesingi liival lesides, et kui meie maal Läänemere kaldal sarnast päikest ja nii sooja vett saab nautida,
siis ainult juulis-augustis. Siin on kohalikele taolise kraadiga vesi juba külm :D.
Tegelikult tundus eneselegi algul pisut jahe ja kõhe (harjumuse ori), aga no eks tuletasin meelde, kes olen ja kust tulen ning kodune tunne
võttis võimust enne kui järjekordse murdlaine alla sukeldusin.

Tulevastes postitustes tahaks rääkida ka muudest asjadest ja ehk näitan ära ka pildid, mis pärit ühe hea sõbra kaamerast.
Tegemist siis 2CV nime kandvate masinate kruiisiga, millest ise ilma jäin, sest olin tol toimumispäeval veel masinaõlisena Viljandis.
On, mida vaadata ;).
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

2CV.

Masinahakatis, mida sai elus esimest korda nähtud kinolinal kuskil '70-te lõpus või '80-te algul koolipoisina küla kultuurimajas istudes
ja tol ajal ülipopi prantslaste loodud filmiloo üht osa vaadates.
Tegemist oli kinupildiga "Sandarm ja tulnukad".
Peaosas Louis De Funes ja tolle aja kohta igati lahe komejant, milles ka miskine kena nunnaneiu just katuseplekita 2CV-ga ringi kärutas.
Kes seda filmi mäletab (vanemad lugejad kindlasti), siis teatavasti oli sealses sandarmeerias "arvel" ka roheline tsikli häält tegev
lahtine "mutukas", millised tänapäevalgi siin kasutusel (mitte sandarmite istumise all loomulikult) ja mis korraliku viimistluse saanutena
vägagi stiilsed välja näevad. Kaamerasilma ette kah mul paar korda trehvanud ;).
Kahjuks ei ole enesel olnud mahti netis niipalju ringi tuustida, et neist masinatest korralikku ülevaadet saaksin anda. Noh et milliseid
jõuallikaid 2CV ja too sandarmite plekk-kast kasutasid jne... Seda infot peab iga huviline ise otsima, minu võimalused on piiratud.

Koostatud pildialbumi nutikamal vaatamisel võib välja lugeda, et 20.-24.mail toimus siis kõnealuste Citroenide ookeanituur.
Õnneks juhtus ühte osaliste peatuspaika ka kamp meie kaasmaalasi. Nende seas mu väegade hää sõber, kes nõustus oma tehtud pilte jagama.
Veebis eksponeerimisest "ei-tea-mina-loomulikult-midagi", aga püüan teda siis vastutasuks siin natuke kiita :D.
Alar on tegelikult rohkem hobiline loodusfotograafina, aga eks omanäolised motoriseeritud pillid lähevad tallegi peale.
Mees, kelle varustusse kuulub igal reisil kohustuslik kümmekond või rohkemgi kilo kaaluv märss fototehnikaga ja keda ei saa mitte kuidagi
võõrutada sellest üsnagi kallist hobisõltuvusest. Kui ta on Eestimaal, siis tavaliselt võib teda tabada (ülikeeruline muidugi) Läänemaa
rannast linde "jahtimas" või kuskil metsatukas loomi passimas. Palju pilte metsaelukatest on ta teinud köögiaknast eemaldumata - elukoht säärane.
Tööasjus (hetkel oleme ametivennad) on saatus teda viinud ka Kaug-Itta Habarovski kanti ja seal tehtud jäädvustused, - need on lihtsalt võrratud!
Vaatasin, kui kevadel Lätimaal masinat jagasime ja no .... :wow , aina ohhetasin-ahhetasin.
Eks veenduge ise postitusele lisatud pildifaili põhjal. Moment tabatud 22.juuli varahommikul siin kuskil selle aasta jaanuaritormist sasitud männikut
korrastades.

Album siis...

Tänu heale tehnikale on originaalpildid suure resolutsiooniga ja nii kannatas neist veel omakorda päris kobedaid fragmente esile tõsta ilma,
et kvaliteet oluliselt kannataks.
Valiku tegin oma "harakakommet" silmas pidades ning lasen nüüd kroomil ja peegeldustel särada.
On igasuguseid masinaid - originaale ja ümberehitatuid, aga kõik nad on omamoodi maitsekad, pedetuuningu ning võltsplastikuga
ülepingutamata, mõnusad.
Ehk on sellest pildikollektsioonist natukenegi kasu meie foorumi neile lugejatele, kes küll jah agarasti oma ladaköksi "ümber lõikama" asunud, aga
stiili- või vormitunnetuse puudumisel mõningate detailidega üle pingutanud ehk siis lausa eestlase rahvusjalanõud - ämbrit - töö ajal jalas kandnud.
See oli nüüd sõbralik tögamine, aga vanasõna tuleb alati meeles pidada - "kui ei oska, ära näpi :kuri , vaid jäta originaaliks :) ".

Head vaatamist! :cool:

http://www.janka.planet.ee/2CV%20Cub%20 ... ay%202009/

Pilt
Vasta