Küsimus Niva nelikveo kohta!
Küsimus Niva nelikveo kohta!
-
hHC1
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 24
- Liitunud: 14 Dets 2008 17:09
- Asukoht: Tallinn/Saaremaa
- Autod: Lada Niva L
Küsimus Niva nelikveo kohta!
Tere,
olen värske niva omanik ning kuigi lugesin hoolikalt siinseid teemasid diffrite ja niva kohta üldiselt siis paar asjaolu jäi siiski segaseks.
Saan aru et auto on pideva nelikveoga aga kas siis ikkagi koguaeg kõik neli ratast veavad VÕRDSELT? Foorumit lugedes võib aru saada et keskdiffri lukustades ei saa kardaanid erineva kiirusega pöörelda ning kõik rattad pöörlevad ühe kiirusega, kas siis ilma lukustamata ikkagi ei vea kõik rattad pidevalt ja võrdselt??
Nagu aru saan siis juhipoolne väike kang on aeglusti ning kangi asendid siis vastavalt tagant ette poole: kiire, neutraal, aeglane. Neutraal on selge, kuhugi ei jõua mingit veojõudu. Kiire on siis nö tavasõidu asend mis puhul siis kõik rattad veavad(vist)??
Mis põhimõte on aga aeglustil, saan aru et see muudab ülekanded aeglasemaks ja jõudu oleks justkui rohkem aga kui üks esiratas satub auku ja hakkab nö tühjalt käima ning ka ratastele mis korralikult haarduvad jõuab samavähe veojõudu siis mis kasu on aeglustist??
Olukorras kus üks esiratas ja üks tagaratas on haardumise kaotand pole siis nagu nivaga enam midagi teha (kuna esi ega tagadiffritelukke pole)???
ja veel et kas seda aeglustit ja diffri lukku peab kasutama ainult koos või üks ei välista teist??
Palun aidake võhikut:) Igasugune vastukaja teretulnud.
Ettetänades.
[Muudetud: 28-10-2009 HC1]
olen värske niva omanik ning kuigi lugesin hoolikalt siinseid teemasid diffrite ja niva kohta üldiselt siis paar asjaolu jäi siiski segaseks.
Saan aru et auto on pideva nelikveoga aga kas siis ikkagi koguaeg kõik neli ratast veavad VÕRDSELT? Foorumit lugedes võib aru saada et keskdiffri lukustades ei saa kardaanid erineva kiirusega pöörelda ning kõik rattad pöörlevad ühe kiirusega, kas siis ilma lukustamata ikkagi ei vea kõik rattad pidevalt ja võrdselt??
Nagu aru saan siis juhipoolne väike kang on aeglusti ning kangi asendid siis vastavalt tagant ette poole: kiire, neutraal, aeglane. Neutraal on selge, kuhugi ei jõua mingit veojõudu. Kiire on siis nö tavasõidu asend mis puhul siis kõik rattad veavad(vist)??
Mis põhimõte on aga aeglustil, saan aru et see muudab ülekanded aeglasemaks ja jõudu oleks justkui rohkem aga kui üks esiratas satub auku ja hakkab nö tühjalt käima ning ka ratastele mis korralikult haarduvad jõuab samavähe veojõudu siis mis kasu on aeglustist??
Olukorras kus üks esiratas ja üks tagaratas on haardumise kaotand pole siis nagu nivaga enam midagi teha (kuna esi ega tagadiffritelukke pole)???
ja veel et kas seda aeglustit ja diffri lukku peab kasutama ainult koos või üks ei välista teist??
Palun aidake võhikut:) Igasugune vastukaja teretulnud.
Ettetänades.
[Muudetud: 28-10-2009 HC1]
-
mmarauder
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 22
- Liitunud: 18 Nov 2008 13:37
- Asukoht: Saaremaa
- Autod: AZLK 426IE '70, Iz 27151 '89, Honda Civic Gen I '79, Patrol '86
- Kontakt:
Sildades difrid on sul kindlasti olemas, lihtsalt lukke ei ole sees:spin
Enamus maasturid on diagonaalveoga (eest 1 ja tagant 1), möned ka 3 ratta veolised, millel tagasillas LSD differ.
Paraku jah, kui diagonaalis pidamine kaob, siis oled kinni. Aitavad difrilukud.
Aeglusti kasu on see, eet ta annab mootorile "jöudu juurde" . Kui teed mäkketöusu näiteks, siis kiire nelikuga ei jaksa minna, aga aeglustiga jaksab. Lisaks kui on raske maastik siis aeglustiga kena vaikselt turnida.
[Muudetud: 28-10-2009 marauder]
Enamus maasturid on diagonaalveoga (eest 1 ja tagant 1), möned ka 3 ratta veolised, millel tagasillas LSD differ.
Paraku jah, kui diagonaalis pidamine kaob, siis oled kinni. Aitavad difrilukud.
Aeglusti kasu on see, eet ta annab mootorile "jöudu juurde" . Kui teed mäkketöusu näiteks, siis kiire nelikuga ei jaksa minna, aga aeglustiga jaksab. Lisaks kui on raske maastik siis aeglustiga kena vaikselt turnida.
[Muudetud: 28-10-2009 marauder]
Aitan Ebayst asju tellida või maksta.
-
hHC1
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 24
- Liitunud: 14 Dets 2008 17:09
- Asukoht: Tallinn/Saaremaa
- Autod: Lada Niva L
Algselt postitas: marauder
Sildades difrid on sul kindlasti olemas, lihtsalt lukke ei ole sees:spin
Enamus maasturid on diagonaalveoga (eest 1 ja tagant 1), möned ka 3 ratta veolised, millel tagasillas LSD differ.
Paraku jah, kui diagonaalis pidamine kaob, siis oled kinni. Aitavad difrilukud.
Aeglusti kasu on see, eet ta annab mootorile "jöudu juurde" . Kui teed mäkketöusu näiteks, siis kiire nelikuga ei jaksa minna, aga aeglustiga jaksab. Lisaks kui on raske maastik siis aeglustiga kena vaikselt turnida.
diffrite all mõtlesin jah diffrilukke siis:rolleyes
aga siiski tuleb välja siis et niva pole ju pideva nelikveoga:(
[Muudetud: 28-10-2009 marauder]
-
hHC1
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 24
- Liitunud: 14 Dets 2008 17:09
- Asukoht: Tallinn/Saaremaa
- Autod: Lada Niva L
jah,täpselt sama jutt ka ladafoorumisAlgselt postitas: Walter
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=877 ... =imelihtne
-
sseenior
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 16
- Liitunud: 11 Okt 2008 03:19
- Asukoht: Keila
- Autod: 2106-i ja...Niva`gi
Mis diagonaalveost siin räägitakse:seinKuna nii esi.kui ka tagasillal puudub(tehase seades) difri lukustus.siis keskdifri lukustus paneb vedama koos ainult esi- ja tagasilla võrdse pöörlemiskiirusega. Missugune ratas sillal veab,või ei vea,seda otsustab iga sild ise:D Kui ikka parema küljega kraavi sõidame,siis tõenäoliselt ketravad mõlemad parempoolsed rattad seal kraavipõja libedaolluse sees ja vasakud rattad vahivad seistes kõva tee peal paremate vudimist pealt. Nii lihtne see ongi:lol
-
ppavlik
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 163
- Liitunud: 17 Nov 2005 15:29
- Asukoht: Tartu
- Autod: VAZ 21011 '78 / VIS 2346 '03 / ZAZ 965 '61
Kulla HC1, loe see difrite jutt nüüd veel kolmas kordki läbi ja katsu kaasa mõelda ja endale asja ette kujutada. St katsu ette kujutada, mis juhtub erinevate veoskeemide (ja difrilukkude kombinatsioonide) korral, kui üks või mitu ratast kaapima hakkavad. Minu arusaamise järgi on seal kõik puust ja punaseks ette tehtud. Aga kui sa ikka tõesti aru ei saa, siis esita oma küsimused uuesti ja katsume asja veel rohkem puust ja veel punasemaks teha (kuigi ma ei tea, kas see on võimalik).
-
hHC1
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 24
- Liitunud: 14 Dets 2008 17:09
- Asukoht: Tallinn/Saaremaa
- Autod: Lada Niva L
Kõik tiptop selge ja ka praktikas korduvalt järele proovitud:)Algselt postitas: pavlik
Kulla HC1, loe see difrite jutt nüüd veel kolmas kordki läbi ja katsu kaasa mõelda ja endale asja ette kujutada. St katsu ette kujutada, mis juhtub erinevate veoskeemide (ja difrilukkude kombinatsioonide) korral, kui üks või mitu ratast kaapima hakkavad. Minu arusaamise järgi on seal kõik puust ja punaseks ette tehtud. Aga kui sa ikka tõesti aru ei saa, siis esita oma küsimused uuesti ja katsume asja veel rohkem puust ja veel punasemaks teha (kuigi ma ei tea, kas see on võimalik).
-
hHC1
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 24
- Liitunud: 14 Dets 2008 17:09
- Asukoht: Tallinn/Saaremaa
- Autod: Lada Niva L
Selline ja sarnased olukorrad on juba väga tuttavadAlgselt postitas: seenior
Mis diagonaalveost siin räägitakse:seinKuna nii esi.kui ka tagasillal puudub(tehase seades) difri lukustus.siis keskdifri lukustus paneb vedama koos ainult esi- ja tagasilla võrdse pöörlemiskiirusega. Missugune ratas sillal veab,või ei vea,seda otsustab iga sild ise:D Kui ikka parema küljega kraavi sõidame,siis tõenäoliselt ketravad mõlemad parempoolsed rattad seal kraavipõja libedaolluse sees ja vasakud rattad vahivad seistes kõva tee peal paremate vudimist pealt. Nii lihtne see ongi:lol
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Võib kasutada, siis kui pinnase pidamine on vilets. Kõvakattega teedel ei ole soovitav/lubatav. Olgu sees kasvõi 100km, kui lumevälja mööda sõidad.Algselt postitas: rene07
Aga kas selle lukuga võib ka pikemat maad läbida või on asjast kasu kui oled juba kinni jäänud ning siis sisse lülitad?
Diffrilukk on soovitav ikka sisse lülitada veidi ennetavalt. Kinnijäämisel oled lülitusega juba veitsa hiljaks jäänud.
C