Kohustuslik liikluskindlustus. Kellele ja milleks?

[mess]

Kuna endal just värskelt üks ebameeldiv intsident seoses liikluskindlustusega seljataga, sai selle teema üle pisut tõsisemalt järele mõeldud ning uuritud, et kuidas ja mis moodi see süsteem toimib ning kellele ja milleks seda süsteemi siis ikkagi vaja on. Mõtlesin, et teen algatuseks teema, kus ka teised "hammasrataste vahele jäänud" saaksid oma mõtteid paotada ja kogemusi jagada. Kui sellest ka midagi muud tolku pole, saab ehk mõni hetkel hädasolijagi näpunäiteid, kuidas oma probleemiga toime tulla.

Siia teemasse on oodatud ka kõiksugu muud tähelepanekud ja mõtted seoses kindlustusega. Mis teie meelest on halvasti, mis hästi. Ning kui kellelgi oleks konkreetseid ettepanekuid, kuidas süsteemi inimlikumaks muuta, või laus näkkusülitamisele vastu seista, siis ka need on igati teretulnud.

[mess]

Alustuseks minu enda juhtumi kirjeldus:

Tegemist liisingu autoga Lada 110 aastaarvuga 2001, millele ühel reedeõhtusel tipptunnil taksost Volvo juhiuksest sisse sõita tahtis. Auto ise oli selleks ajaks minu käsutuses olnud ei rohkem ega vähem, kui 50 päeva.

Avariikohal said asjad kiirelt selgeks, kes on süüdi ja kes kannatanu. Täitsime dokumendid ning kuna oli reede õhtu, siis kohtusime esmaspäeva hommikul Salva kindlustuses, kes oli süüpõhjustaja kindlustusandjaks. Sealne dokumentide vormistamine võttis aega ca 30 min. Kirjutasin avalduse, et soovin sõiduki taastamist avariieelsesse seisu. Selle peale suunati mind töökotta nimega Arand Auto (praegu OÜ Timecolors) Auto viisin sinna samal päeval. Juba järgmisel, kui mitte samal päeval oli teeninduses tehtud kalkulatsioon ning esitatud see ka kindlustusse. Kuna kalkulatsioonis sisalduva summa suurust mulle otse ei avaldatud, tahtsin siiski teada, milliseid remonditöid plaaniti teha ning milliseid osasid vahetada. Kalkulatsioon oli igati korralik, kuna kõik oli ka pisemate detailideni läbi mõeldud ning mingit ?säästuprogrammi? ei olnud rakendatud. Niipalju sain siiski teada, et kalkulatsiooni summa on kusagil 25 000 EEK ümber.

Ootasin mõned päevad aga Salvast ei midagi. Helistasin siis ise ja pinnisin. Ühesõnaga mulle öeldi, et ilmselt ei ole mõtet masinat taastada, kuna sellise auto turuväärtus on kuni 40 000 EEK. Kuna neil peab kõik asjad, mis mingit teatud summat ületavad Tallinna peakontoris kinnitama, siis saadeti see eile sinna otsustamise ning öeldi veel peale, et nendel on seaduse järgi kohustus vastata 30 päeva jooksul ning kuna palju tööd, siis ega kiiremini kindlasti ei saa ka. Edaspidise selguse huvides olgu öeldud, et autot ostes oli eesmärgiks saada võimalikult heas korras ning väikese läbisõiduga masin, mistõttu soetamise hinnaks oli 55 000 EEK mis ühtlasi oli tollel hetkel keskmist hinnataset arvestades üks kõrgeimaid küsitavaid hindu. Samas sai vahetult enne tehingu tegemist auto kontrollitud Lada Tartu esinduses, kus ühtlasi vormistati ka liisingu poolt nõutud hindamisakt auto turuväärtuse kohta. Vastavas aktis seisis, et vastava auto seisukorda, varustust, läbisõitu ning ehitusaastat arvestades on 55 000 EEK õiglane turuhind.

Et asjadel mitte liialt kaua venida lasta, andsin kindlustusele veel mõned päevad aega ning asusin siis lolli järjekindlusega kohalikule kahjukäsitlejale närvidele käima. Nimelt helistasin talle iga päev ning küsisin, kui kaugel otsuse tegemine on. Iga kord sain vastuseks, et otsust veel ei ole. Et jõulud tulid vahele ning 30 päeva tähtaeg lähenes, otsustasin nädalakese vahet teha. Sama päeva hommikul, kui kukkus tähtaeg ?rõõmustasin? ma kohalikku kahjukäsitlejat taas telefonikõnega. Vastuseks sain: Eeee...ooooo seda, et vastust ei ole, aga täna tuleb otsustamisele." Otsus ka tehti ning paari päeva jooksul oli ka kiri kodus: "Komisjon otsustas, et sõiduki taastamine on majanduslikult ebaotstarbekas, mistõttu kuulub see hüvitamisele. Nemad hindavad auto avariieelset väärtust 35 000 EEK ja avarii järgset väärtust 18 000 EEK-le." Ehk siis kas annad auto neile ja maksavad 35 000 või jätad auto omale ja saad 17 000. Esimesel juhul oleksin masinast ilma jäänud ning liisingule veel natuke üle 10 000 peale maksma pidanud ning teisel juhul oleksin saanud liisingu ees auto väljaostu väärtust 17 000 võrra vähendada ning ise pidanud vaatama, kuidas remondi tehtud saan. Vaata kuidas pidi tahad 20 000-ga ikka vastu pükse.

Võtsin jalad selga ning läksin Tartu kahjukäsitleja juurde eelpool mainitud esinduse akt näpus ning kirjutasin avalduse, et ei nõustu nende poolt tehtud otsusega. Kahjukäsitleja ohkis, et mismoodi see akt tehtud on ja kuidas nii. Tegi auto24.ee lahti ja vaatas, näe siin on ju Lada 110 2001 aasta hinnaga 35 000 müügis. Kuna hoidsin ka ise nii auto24, kuldset börsi, kui teisi autokuulutuste portaale pidevalt sihikul, siis võin kinnitada, et sellise hinnaga oli tollel hetkel ja ca paar nädalat enne seda üleval vaid üks ja seesama kuulutus, mida käsitleja mulle näitas. Teised mis olid odavamad olid ka selgelt vanemad, kehvemas seisus ning teised, millel tingimused enam vähem samad, olid kallimad. (neid auto24 polnud olid börsis) Kusjuures ka seesamune kuulutus oli esimest päeva üleval hinnaga 35 000 EEK. Paar päeva varem (mis oli ühtlasi see aeg, kui Tallinnas komisjon pidi hinnangut andma!!!) küsiti selle auto eest veel 39 000 EEK! Kuna auto24 oma kuulutuste muutmise logi ei salvesta, siis seda tõestada ma kahjuks ei saanud. Lisaks oli pakutav auto nõrgema mootoriga, ligi veerandi võrra suurema läbisõiduga ning mõnede lisade võrra vaesem. Ka ei teadnud keegi ju selle auto seisukorda, minu auto seisukord oli aga hindamisaktiga koos tehtud tehnokontrolliga testitud ning dokumentaalselt tõestatud.

Uurisin veel vahepeal Ühisliisingu kindlustusmaaklerilt, kelle kaudu kasko sai tehtud, et äkki annaks ülejäänud kulud kuidagi kaskosse lükata ja kannaks ainult omavastutuse osa, kui asjad peaks hapuks minema. Teada sain niipalju, et see ei ole võimalik. Kui tegemist on liikluskindlustusjuhtumiga, kus sina oled kannataja, siis käib see kohustusliku liikluskindlustuse alla ja kasko ei saa midagi teha. Kindlustusmaakler soovitas igaks juhuks pidada nõu veel SEB Ühisliisingu Kindlustusmaakleri Tegevjuhiga, et tema teadvat kindlustusjuhtumitest rohkem. Helistasingi ning rääkisin mure ära ning tema soovitas, et ootame ära mis nad vastavad.

Peale uue avalduse esitamist jätkasin vana taktikat: alustuseks paar päeva pausi ja siis iga päev helistamist. Ligi 3 nädalat möödas mees hakkaski juba tüdinema, kuni ma ükskord talle otse ütlesin, et kui sina oma Tallinna kolleegidele pinda käima ei hakka, siis mina hakkan sulle kaks korda päevas helistama. Selle peale lubas ta kohe Tallinnasse helistada ning vähem kui nädala pärast oligi kiri kodus, et kahjukomisjon (komisjon oli allajoonitud!) vaatas asja veelkord läbi ning nemad oma otsust ei muuda. Kusjuures kirjaga oli kaasas ka seesama kuulutuse väljatrükk auto24-st, millest ennist juttu oli! Võtsin siis veelkord ühisliisingu kindlustusmaakleriga ühendust ning leppisime kokku, et ta proovib Salvaga ise enne rääkida ja kui tulemust pole siis vaatame edasi, kas läheme vahekohtusse või mis edasi. Kuna tema ei olnud Salva käest viimast paberit veel saanud (kuna auto omanikuks on juriidiliselt Ühisliising, siis peab kindlustusselts ka neile kirja saatma), siis ütles, et ootab selle enne ära.

Mõned päevad läksid mööda, võtsin ise vahepeal kõik 2005 aasta algusest alates toimunud kindlustuse vahekohtu istungite protokollid ette, mis puudutasid sõiduki väärtuse ja hüvitise suuruse hindamist ning töötasin need läbi. Nendest järeldasin, et minu juhtumi puhul oleksid ?ansid vahekohtus võita ca 50:50, ehk isegi veidi suuremad. Kirjutasin siis Kindlustusmaaklerisse pika kirja, kus tõin välja minupoolsed põhiargumendid, mida Salvale ette käia ja millega võiks vahekohtusse minna samas panin ette kolm lahendit:
1. Salva taastab auto vastavalt kalkulatsioonile (olin vahepeal teada saanud, et selle rahaline väärtus on 27 000 EEK)
2. Maksavad mulle peopeale raha ja ma vaatan ise kuidas remonditud saan (küsitud summa oli 22 000 EEK)
3. Annan asja vahekohtusse.
Et Salva polnud liisingule ilmselt kirja saatnudki, siis koos mainitud kirjaga lähetasin meilitsi teele ka koopia sellest kirjast, mis mulle oli viimati Salvast saadetud. Läks mööda umbes tund või poolteist, kui kindlustusmaakler meilis, et helistas Salvasse ning Salva lubas oma lõpliku seisukoha temale teatavaks teha. Läks veel umbes 45 min kuni tund ning kindlustusmaakler kirjutas uuesti, et tema andmetel saadab Salva remondifirmasse garantiikirja välja ning auto tehakse korda. Kulus veel umbes paar tundi ja helistati teenindusest, et garantiikiri käes, kas võib jupid ära tellida?

Möödus veel 15 päeva ning sõitsin teeninduse väravate vahelt korda tehtud autoga välja. Minu sügavaim kummardus siinkohal OÜ Timecolors (endine Arand Auto) personalile. Töö kiire ja korralik ning teenindus igati eeskujulik.

Kogu protsessi kokkuvõte:
1. Auto oli rivist väljas 73 päeva, sellest kindlustusega jebimisele kulus 57 päeva ning auto korda tegemisele 14 päeva. (2 päeva oli nädalavahetus avarii ja kindlustusse teatamise vahel)
2. Vahepealsel perioodil, mil autot kasutada ei saanud jooksid edasi nii liisingu, kui kindlustusmaksed. Sh umbes pool sellest ajast kohustusliku liikluskindlustuse maksed, kuna ühisliising ei luba autodel kindlustust maksevabaks muuta. Liisinguga kokkuleppel tehti mulle siiski lõpuks erand.
3. Otsesele kindlustusega seotud asjaajamisele ning vahekohtulahendite jm ?juriidikaga? kurssi viimiseks kulus kokku vähemasti 5 täispikka tööpäeva.
4. Perioodil, millal ma autot kasutada ei saanud, pidin ma oma täiendavad transpordikulud ise katma.

[Ardi Soovik]

Oleksid võinud nõuda kahjutekitajalt samaväärse asendusauto andmist,või oleksid rentinud ise ja nõudnud selle tasu kahjutekitajalt sisse.
Oleksid pidanud nõudma kindlustusseltsilt auto väärtuse hinnangut kahju tekkimise päeva seisuga või varem.Aga mitte 40päeva hilisema seisuga.Teadaolevalt uuemate auto hind langeb ajaga,samuti võivad olla ka hooajalised hinnalangused.Samuti rõhuma spidomeetrinäidule,mis ei pruugi olla Auto24 müüdud autol õige(kas kindlustusselts suudab garanteerida,et näitu pole keritud),ka hooldusraamatu olemasolu näitab üht-teist ajaloost.

[logman]

Oleks ,oleks....paha sõna ,teadagi. Kus siis need "oleksid" olid ,kui Mess telefoni piinas? A mitte kurjustada ma ei tahtnud.
Kindlustustes on juba kord sellised täid ,et teisi taolisi raske leida. Ainus ,mis aitab ,on ilge külma närviga neile pinda käia ja tüüdata. See pole kerge ,sest need vennad on ka palju näinud ja väga paksu nahaga.
Valetavad nii ilmsüüta näokesega ,et vaat nii peab olema ja räägivad musta valgeks. Kunagi tõmmati mullegi müts pähe ,mitte täiega ,aga ikkagi. Susserdati mahakandmiseni käkki sõidetud buss imeodavaks ,kuigi täpselt sellele mudelile vastavat hinda polnud leida ei Börsist ,Soovist ega ka Konjuktuuriinstituudi turuuringute....bläbläbläst ,millele dokumentides viidati. Lõin lärmi ja telliti uus "sõltumatu" ekspertiis. Uue eksperdi valisid loomulikult nemad ,st. ELKF. No sain tiba plekki juurde ,aga kümme tonni jäi ikkagi tuulde lehvima. Sitt tunne oli ,tehti mulle selgeks ,et "loll olid ,et ostsid".
Võib-olla oleks ka kõik normaalselt kulgenud ,aga süüdlaspoolel polnud üldse kindlustust ja seepärast käsitles juhtumit ELKF. Vaat need sellid oskavad juba sente niimoodi lugeda ,et kätt rahaga taskust väljagi ei võta.

Mis oskan soovitada? Suurt midagi ,olge ettevaatlikud ,sest "kindlustus" ei kindlusta. Vähemalt siin riigis mitte.

[trim]

jah neile maksad kogu aeg ja kui üks kord pead hakkad lootma et ka nemad kellegi teise lolluse kinni maksavad siis öeldaske sulle et nad ostavad su kalli lada 4000 eesti krooniga ära ja kannavad arvelt maha ... kuigi remont läheks 3500 maksma sest ainult esimene tiib on vaja vahetada ... ei oska midagi muud öelda kui seda et kurat vihale ajab

[logman]

No et asi väga kirumiseks kätte ei läheks ,siis meenutan aega ,mil kohustuslik liikluskindlustus veel hästi töötas.
Muidugi võib siinkohal vastu vaielda ja öelda ,et teatud firmade puhul töötab praegugi ,aga sellesse ei sekku ,las pajatab igaüks oma kogemustest.
Kunagi kui veel kopikaomanik olin ,juhtusin suurest lollusest metsavahel Belarussiga kokku. Tulemuseks mu masinal nina sassis ,traktoril esisillatalas mõra.
Süü tehti politsei poolt pooleks ,põhjuseks kitsas tee ja pime kurv ,kuigi süüdi olin tegelikult mina ,sest hoog ,millega russi rattasse sihtisin ,oli ikka päris võimas.
Käisime mõlema poole kindlustusfirmades ,koos mingi tädikesega tulime jalgsi(!) läbi linna minu garaazi pildistama ja nädala jooksul laekus remondiraha arvele. Kalkulatsioon oli midagi üle kolme tonni.
Russimees sai kah nädalaga oma 12000.- kätte. Asi ilus!
Selle rahaga tulin kenasti ka toime. Vahetasin esipaneeli ,juhipoolse tiiva ,esiklaasi ,ja kapoti. Veepump oli ennem olemas ,radika sain tasuta ,uue stange tõin prügimäelt kuhu klassivend oli ta visanud peale pauku ,kui oma 09-ga seakarja sisse põletas. Värv ja plekitöö koos võõpamisega läks 1500.-
Olid ikka odavad ajad! Ja oli kindlustus ,mis kindlustas. Ja oli viimasepeal meistrimees ,kes oma "sepikojas" töötas ,Võsa Kalju nimeks tal ,Viljandi rahvas teab.

http://www.pilt.ee/view/416910/
Kusjuures ,jälgige mängu ,:o kõik tuled jäid terveks!

[mess]

Algselt postitas: Ardi Soovik
Oleksid võinud nõuda kahjutekitajalt samaväärse asendusauto andmist,või oleksid rentinud ise ja nõudnud selle tasu kahjutekitajalt sisse.
Oleksid pidanud nõudma kindlustusseltsilt auto väärtuse hinnangut kahju tekkimise päeva seisuga või varem.Aga mitte 40päeva hilisema seisuga.Teadaolevalt uuemate auto hind langeb ajaga,samuti võivad olla ka hooajalised hinnalangused.Samuti rõhuma spidomeetrinäidule,mis ei pruugi olla Auto24 müüdud autol õige(kas kindlustusselts suudab garanteerida,et näitu pole keritud),ka hooldusraamatu olemasolu näitab üht-teist ajaloost.

Asendusauto või auto mitte kasutada saamisest tuleneva kahju välja nõudmine avarii põhjustajalt on võimalus, millest olin teadlik. Kindlustusseltsidel selleks seaduse järgi kohustust ei ole. Samas seda saab süüdlaselt nõuda üksnes kohtu kaudu ja kohtukivid teatavasti jahvatavad meil veel aeglasemalt, kui kindlustuse omad. Pealegi, on seaduses öeldud, et süüdlase kindlustusandja on see, kes hüvitab kahju. Seega kui kindlustus sulle juba midagi hüvitab, on üsna tõenäoline, et kohus võtab seda nii, et sa oledki juba hüvitise saanud.

Minu juhtumi valguses ma ei pea täiendavat protsessimist süüdlase vastu ka õigeks, kuna tema ei saanud kuidagi mõjutada kindlustusseltsi poolt menetluseks kuluvat aega. (Kohus jõuaks ilmselt samale järeldusele!) Seda sai teha üksnes kindlustusselts ning nemad peaksid selle aja eest ka vastutama. Samas seadusega on neilt see kohustus kõrvale veeretatud. Pealegi käitus süüdlane väga korrektselt ning kuna avarii oli pigem ebasoodsate olude kokkulangevus, kui tema otsene süü või hoolimatus, siis minu arvates poleks aus inimesele ühe ettevõtte poolt korraldatud jama kaela määrida. Temagi uskus ju, et kui maksab kindlustust, siis selts lahendab tema eest need probleemid.

Mis puudutab hinna määramist avarii toimumise eelsesse mitte 40 päeva hilisemasse aega, siis sellele ma sisuliselt rõhusingi, kui näitasin hindamisakti mis oli tehtud enne avarii toimumist. Samuti seda, et nende poolt pakutav hindamise aluseks olev kuulutus on umbmäärane, minu dokumendid põhinevad aga konkreetsel autol.

Muuseas mis hindamisaktidesse puutub, siis vahekohtu lahenditest koorus välja see, et hüvitise aluseks võetakse summa mille eest turult on võimalik soetada samaväärne sõiduk, mitte see summa, mille kasvõi ekspert konkreetsele sõidukile määrab. Seega isegi kui ekspert leieab, et teie auto oli enne avariid tõepoolest väärt 50 000 EEK aga samaväärne sõiduk on müügis ka näiteks 40 000 EEK'ga, siis te saate hüvitist 40 000 ja mitte rohkem. Selle üle, mida peetakse samaväärseks, võib muidugi lõpmatuseni vaielda.

[mess]

Seoses kindlustusega mõlgub mul meeles veel kaks, õigemini küll kolm teemat, mis vägisi seda süsteemi vihkama panevad.

Esiteks, riskikoefitsiendi määramise alused. Kellele seda koefitsienti nüüd siis ikkagi omistatakse kas sõidukile või selle juhile? Ühelt poolt nagu juhile, teisalt nagu sõidukile. Iseenesest oleks justkui mõistlik, et sama juht võib olla väikese pereauto roolis tunduvalt ohutum kui võimsa sporttsikli sadulas. Samas milline loogika ütleb, et paaril päeval hobiautona kasutuses oleva vanasõiduki roolis on juht kaasliiklejatele ohtlikum, kui igapäevase peresedaaniga liigeldes? Aga nii see ju praktikas hetkel kehtib, sest tasudes kindlustusmakset aastas vähema kui 182 päeva eest vastava sõiduki riskikoefitsient iial ei lange, hoolimata sellest et 360 päeva aastast viibib see sõiduk garaa?is pukkidel ning tolmukatte all. Vähe sellest! Kui sama hobiautoomanik peaks soetama omale kolmanda sõiduki lisaks, arvutatakse tema uue sõiduki riskikoefitsient eelmiste tema omandis olevate sõidukite koefitsientide keskmist silmas pidades. Seega Valeri Kirss, kellel on hulgaliselt vanasõidukeid, mis liikluskonditsioonis ning mida kindlustatakse mõneks päevaks aastas ning üksainus igapäevasõiduk, mille riskikoefitsient no näiteks 0,6, ei saa ta uut autot soetades sellele madalamat riskikoefitsienti kui olenevalt tema kogus olevate sõidukite hulgast ütleme 1,1. (Kuna teiste sõidukite kindlustusperiood on väga lühike, siis püsib nende riskikoefitsient 1,2) Olgugi, et liikluskahjusid pole põhjustatud ehk juba aastaid. Samas noor rullnokk, kes viimase aasta jooksul on romulakõlbulikuks sõitnud kõik oma sugulaste ja tuttavate omanduses olevad sõidukid ning nüüd esimese õppelaenu eest isikliku jõuvankri soetas saab riskikoefitsiendiks 1,2.

Teiseks, kindlustusmakse suuruse arvestamisel mõjutavad muud tegurid. Miks pole kindlustusmakse arvutamisel ülepea oluline see, milline on auto vanus, turuväärtus, sellele paigutatud lisavarustuse väärtus jms? Oluliseks on miskipärast peetud just mootori võimsust. Hüva toome näite elust enesest! Abiks www.lkf.ee lehel paiknev kalkulaator. Kindlustajaks 24 aastane mees Tartust riskigrupiga 1, kes pole eelneval perioodil kahjusid põhjustanud ning soovib Ergo kindlustuses kindlustada järgnevaks aastaks oma kahte autot: 1976?st aastast pärinevat Lada 2101-te ning 2006 aasta Toyota Yaris 1,1. Aastased kindlustusmaksed tulevad vastavalt 2328 ning 2320 krooni. Ehk siis kolmkümmend aastat vana kopikas on kindlustuse arvates tuliuuest Yarisest isegi 8 krooni väärtuslikum! Kui nüüd võtame seda, et milliseid summasid peaks kindlustus maksma ühe või teise sõiduki remondi eest, siis on kaalukausid hoopis teisest mastist ning teisipidi. NB! mootori võimsuse järgi on Yaris kopikast isegi võimsam, aga kuna statistika järgi on madalamasse võimsusklassi kuuluvad masinad rohkem avadriisid põhjustanud, siis osutub ka madalam võimsus tegelikult kallimaks. Kes ei usu, võrrelge kasvõi Ladasid võtke aluseks, et teie autol on lada mootor 1,2 ja siis proovige uuesti, kui teil oleks mootoriks 1,5.

Kolmandaks, roheline kaart. OK tore on, et nüüd saab sama kindlustusega sõita terves Euroopas ning ei pea selle tarvis lisaks kukrut kergendama. KUID! Kas selle kindlustusega väliriikides avariisid põhjustavad autojuhid toovad ikka nii palju kulutusi juurde, et kõik ülejäänud peaksid igapäevaselt 30% kindlustuse eest rohkem maksma. Vaevalt. Pigem oli Euroopa liiduga liitumise järgne nõue ettekääne järjekordseks hinnatõusuks.

[Laada]

Ükskõik kuidas see süsteem ka poleks üles ehitatud, sellist varianti poleks olemas, et see oleks õiglane ja üheselt mõistetav. On ju loomulik, et millegi järgi tuleb riski hinnata ja võimsus on ju ilus selge ja konkreetne arv. Mismoodi seda lisavarustust arvesse võtta? Kas elektriliselt seatav peegel on lisavarustus? Või mismoodi defineerida istmesoojendust?:lol Aluseks peab olema ikkagi konkreetselt piiritletav väärtus. See on muidugi täiesti õige, et kindlustus peaks ikkagi inimesepõhine olema, aga ilmselt ajaks sihuke asi süsteemi liiga keeruliseks.

Tegelikult on praegune olukord võrreldes aastatetagusega (mida eespool kiideti) ikkagi oluliselt parem. Selliste väikeste summadega toimis süsteem vanasti tõesti hästi, kuid minul oli juhus (vist aastal 93 või 94) kus põhjustatud kahju oli oluliselt suurem kindlustuse poolt hüvitatavast ja puudu jääv osa tuli lihtsalt endal juurde maksta, olgugi, et autol oli ju kindlustus.

Kokkuvõtvalt: terve see eesti elu on selline, et peab kogu aeg hoolega silmad-kõrvad avatuna hoidma ja võitlema, et nahka üle kõrvade ei tõmmataks.

[kenu]

Nojah, AS Eesti Vabariigis mõisted ausus ja õiglus eriti midagi ei maksa, pigem juba ahnus, saamahimu, korporatiivsus ja korruptsioon.

Samas on see ikkagi SUNDkindlustus, st ta on küllat odav ja PÕHIeesmärk on vähendada vaese inimese omavastutust rikka inimese vara tahtamatu hävitamise eest. Kui ma ikka oma Ziguliga Sõõruma 16 mln krooni maksva Bugatti sodiks sõidan ,ei pea ma kuni surmani Sõõrumaale raha maksma, maksan vaid veidi aega suuremat kindlustusmakset. Seega õiglast riskikeofitsienti ja kindlustusmakset pole olemas, sest avariil on alati kaks osapoolt. Ei tea mina ega minu autu, kas mulle ette jääb penskari sapikas või Sõõrumaa Bugatti.

[mess]

Seda, et kohustuslik kindlustus on odav ma ei ütleks. Näiteks minu 110-l tuli ergost kohustuslikku liikluskindlustust võttes kuumakse kallim, kui kasko. Praegu Seesamist võttes vaid mõnikümmend krooni odavam. Samas kindlustab kasko mind ka selle vastu, kui auto ärandatakse, selle kallal vandalismi pruugitakse või puu peale kukub. Kohustuslik liikluskindlustuse ampluaa on palju väiksem.

Seda kuidas süsteem peaks arvestama lisavarustust saab väga edukalt rakendada nii nagu kasko puhulgi. See hinnatakse sinu enese (mõistagi kindlustusseltsi nõusolekul) poolt ära rahas. Autode kindlustusväärtusel võetakse samuti turuväärtus aluseks.

Loomulikult pole olemas päris õiglast kindlustusmakset ning riskikoefitsienti. Kuid ainult kilovattidele ja auto registreerimispiirkonnale tuginedes makset arvutada on ka nõme. Piirkond on arusaadav, kuid mida kurat see kilovatt näitab. Ainuüksi kilovatt ei tee küll ühtegi autot ohtlikumaks või vähemohtlikumaks. Samahästi võiks velje mõõdu aluseks võtta.

Minu meelest oleks mõistlik, kui kindlustusmakse ja riskikoefitsiendi arvutamisel lähtutaks:
1. Põhjustatud avariidest
2. Sõidustaa?ist
3. Oma rolli kindlasti määrab ka piirkond kus autot valdavalt kasutatakse
4. Kindlasti peaks arvestama ka sõidukit, kuid Kilovattide asemel peaks statistikat tehtama markide ja mudelite lõikes. (Nüüd kus infosüsteem kindlustuse ja ARK vahel toimib ei tohiks see olla sugugi probleem)

Enam vähemgi normaalse süsteemi eelduseks oleks aga see, et tekitataks normaalne turusituatsioon. St. kui mina lähen kindlustusse ja maksan seltsile raha, siis ka kahjude korral teen ma tegemist sama seltsiga, mitte mingi suvalisega. Nii tekib seltsidel ka motivatsioon oma klienti hoida ja teda hästi kohelda. Praegu tehakse küll müügitööd ja võetakse kliendilt ilusasti raha vastu, aga vastu ei kohusta keegi midagi andma, sest selle eest hoolitseb süüdlase selts.

Kohustuslik kindlustus võiks samuti olla pakettidena. Ehk siis, kui mina ikkagi tahan oma tuunitud masina lisavarustust kõrgemalt kindlustada, kui samalaadset tavamasinat, eesmärgiga avarii korral ka rohkem hüvitist saada, siis peaks mul olema see võimalus. Praegu mul see võimalus puudub. Ehita oma masinat kui heaks tahad, hüvitist saad ikka mingi harju keskmise, pahatihti veel madalama järgi. Samuti peaks toimima süsteem, kus ma ei pea ilmtingimata omama kahte kindlustust - kasko ja kohustuslik liikluskindlustus. Ehk kui tänasel nn "kaskol" on kõik kohustusliku liikluskindlustuse nõuded täidetud, siis ei peaks ma topeltkindlustust tegema. Samuti ei teeks paha ka omavastutuse võimalus. Sest nagu kogemus tihti näitab, võib väiksemate kõksude puhul asjaajamise peale rohkem vahendeid kulutada, kui tegelikult kogu jama väärt on. Et kui ma tahan, et viimse sendini kõik hüvitataks, siis on vastutus 0 nagu praegu. Kui ma aga leian, et mingi 2 000se kõksu remontimine on mul enesel kiirem ja lihtsam, kui kindlustusega asjaajamine, siis oleks mul see võimalus. Ka kuumaks oleks selle võrra muidugi madalam!