Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Välimusega ja salongiga seonduvad teemad
m
Mel
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1390
Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
Asukoht: Tallinn
Autod: 3x fwd, 5x rwd

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas Mel »

Äkki neil on tooted või purgid liinil segi läinud, sest see vahaaine näeb väga auto kere siseõõnsuste vaha moodi välja. Nt küljekarpide seest töötlemisel hea, kuid pind peab roostevaba ja puhas olema. Kuna aine ise ei roni, siis raskem peale kanda, aga pind niiskuskindlam. Roostevabadel pindadel teoorias vähemalt ML-sarnastest ainetest parem, sest "sulgeb" detailide ühendusekohad ja keevisõmblused paksult. Uute autode puhul tehased kasutavad siseõõnsuste töötlemisel. Tavaliselt pudelitel cavity wax vms. See muidugi ei tähenda, et tootja viga ei peaks tunnistama.
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas logman »

Võib olla küll nii, nagu Mel kirjutas.
Ise olen sarnast vaha kasutanud kohtades, mis pilgu eest varjatud, aga tean, et need paigad on üsnagi roostealtid, sest tavaliselt autot pesuriga pestes ei viitsi alati igasse prakku käsipidi kaltsuga rokka rookima ronida.
Näiteks peale Transiti kere remonti lasin sarnase vahaga üle stange taha jääva põlleosa ja uste postide need värvitud pinnad, kuhu kinnituvad uste hinged, mis avanevad pilgule ainult siis, kui uksed lahti on. Hea vaha iseenesest. Kleepub ja kuivab normaalselt ning peaks moodustama lisaks värvile veel omakorda piisavalt vastupidava vetthülgava õhukindla kaitsekihi.
Volkari T4 bussil avastasin samasugust möginat ukselävele kinnitatud plastikust kattepaneelide alt. Sama asja olen leidnud ka oma '91 aasta Polo kapoti alt esitiibade kinnituste poltliidete vahelt. Toiminud on ta igatahes ideaalselt. '96 aasta T4 lävekastid olid viisteist aastat hiljem plastikute alt uued nagu tehasest väljunud autol. Transitil oli aga see töötlus tegemata jäetud ja tulemina olid kõik kolm lävekasti sama aja jooksul täielikult mullaks muutunud.
13346971_1180091052035247_7273805683745849616_n.jpg
13346971_1180091052035247_7273805683745849616_n.jpg (45.97 KiB) Vaadatud 17218 korda
Punasega joonistatud kohad said peale remonti ka vahakihi. Lävekastidesse plastkatete alla sai seda samuti hoolega piserdatud. Nagu tehases VW Transporter T4-ga toimitakse.
13335937_1180088232035529_2793714293743229510_n.jpg
13335937_1180088232035529_2793714293743229510_n.jpg (94.17 KiB) Vaadatud 17215 korda
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2860
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas motamees »

Kena keik. Siis ma tean vähemasti, et ta ei soodusta augu teket. Lasin seda möginat Berlingo karpidesse. See masin on roostest peaaegu prii, ehk ta ka selliseks jääb.
Miks aga müüakse karbivaha MLi nime all, see on vale. Keegi ju ei hakka seksimise ajal õhupalli omale tilli otsa ajama, kuigi ajaks asja kuidagi ära.
C
Kasutaja avatar
VäikeMägilane
Foorumi kasutaja
Postitusi: 1464
Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
Asukoht: Mägi-Eesti
Autod: 2107, Niva, VFTS
Kontakt:

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas VäikeMägilane »

Roostetäppide eemaldus, elektriga:
https://www.youtube.com/watch?v=CAjmVdtvhUc
Festina lente!
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2860
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas motamees »

Olen täheldanud, et ML segu ei mõju enam nii effektiivselt, kui ennemuiste. Kas tegu on halvenenud kvaliteediga ML segudega või on libedustõrjes kasutatav "sool" muutunud korrosioonitõrje suhtes immuunsemaks, tähendab agressiivsemaks.
Igatahes üle pinseldatud veoka raam hakkas paari aasta pärast uuesti roostest mullitama. Pidin tegema ennatliku lisa korrosiooni tõrje. Ja enam ei kasutanud ML-i selleks. Järelikult usaldus hakkab kaduma.
C
j
Jass
Foorumi kasutaja
Postitusi: 257
Liitunud: 26 Sept 2017 15:54
Asukoht: Harjumaa, Tallinn
Autod: Supermirafiori 2,0TC; Croma 2,0; Tipo 1,6; Punto 1,2

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas Jass »

ML on jah ära ratsitud ja ei kõlba. Tollaste kahurite konserveerimise ja auruveduri silindrimäärde vastu muidugi ükski tänapäevane ei saa :)
Õõnesprofiilides olen kasutanud: https://varvifoorum.ee/toode/t16965q-te ... sevaha-1l/

või: https://www.xn--autovrvid-z2a.ee/oonsus ... ml&kat=130

Kui mõne aasta tagant korrata, on täitsa OK.

Vanasti kasutati tsinkimeseks nn. tampoongalvaanikat (reguleeritava pingega toiteploki ja torukujulise elektrolüüdiga täidetud poroloonotsaga pintseldajaga).
Newton: mida kergem auto, seda suurem sõidurõõm.
m
Mel
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1390
Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
Asukoht: Tallinn
Autod: 3x fwd, 5x rwd

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas Mel »

Ma olen ka täheldanud MLiga sama jama, et ei kesta enam. Varem lasid korraliku kihi isegi roostesele kohale, sõitsid talve ära ja kena must. Nüüd lasin ka ja veidi enam kui kuuga kena punane värske rooste ja kuskil pole MList jälgegi.
Teisel autol pole õõnsustes ML ka ära kuivanud, kuidagi vedel-rasvane pind.

Mota, mis ainet nüüd kasutad?
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2860
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas motamees »

Mel kirjutas:...Mota, mis ainet nüüd kasutad?
Läksin tagasi "juurte juurde". Minu "karjääri" algaastatael sai lastud aastas korra tavalise õliga kaitsmist vajavad kohad üle. Nii ka nüüd teen. Hetkel "leidsime" sõbra garagest portsu TAPpi. Sinna vedeldiks juurde naftat (tänapäeva keeles diiselküte) ja pisut tahkestavaks aineks (vesi ei uhu õli nii kergesti maha) põhjamastiksit.
Käib ka lihtsalt miskit õli.
C
j
Jass
Foorumi kasutaja
Postitusi: 257
Liitunud: 26 Sept 2017 15:54
Asukoht: Harjumaa, Tallinn
Autod: Supermirafiori 2,0TC; Croma 2,0; Tipo 1,6; Punto 1,2

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas Jass »

Mul on kuskil paks venekeelne raamat korrosioonitõrjest. Seal väideti, et uus mootoriõli ei kõlba hästi oma keemiliste omaduste tõttu tõrjeks (eks tänapäevased ole veidi teise koostisega). Kõige parem pidi olema tollane hästi must kasutatud diiselõli. Sai isegi varutud 10l sellist, mis oli olnud MAZ karteris ja olnud kaua vahetamata. Juht valas ainult värsket õli peale, kuni mootor läks remonti :) Kuid jäigi katsetamata, kuna sain kahurimääret.

Selle 3l klaaspurk läks tookord pagasiruumis katki. Enamuse sain õnneks kätte. Ülejäänud jäigi pagasiruumi ja varuratta põhja kaitseks, ei hakanud puhastama. Enne müüki uurides selgus, et selle all polnud 16 aasta jooksul tekkinud mingit roostet, isegi värv oli nagu uus.
Newton: mida kergem auto, seda suurem sõidurõõm.
Kasutaja avatar
Argo66
Foorumi kasutaja
Postitusi: 50
Liitunud: 08 Apr 2017 15:59
Asukoht: Tartu
Autod: 2102 oli: Ford Scorpio Ghia 2,0i 94.a.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas Argo66 »

Kahurimääre ja veduri silindrimääre olidki omal ajal ainukesed normaalsed ained , mis kaitsesid korrosiooni eest.
Kui musta numbri meestel mingeid väikeseid vidinaid vaja, siis küsige.
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2860
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas motamees »

Argo66 kirjutas:Kahurimääre ja veduri silindrimääre olidki omal ajal ainukesed normaalsed ained , mis kaitsesid korrosiooni eest.
Mis on normaalne?
Sinu mainitutel on ka negatiivseid omadusi, nad ei ole voolavad. Ei saagi aru, kuidas purgi purunemisel sai kogu määre laili joosta.
Neid määrdeid pandi küll kummalt, aga peale pihustades jahtus ikkagi ära ja plekkide vahele ei läinud.
C
Kasutaja avatar
Argo66
Foorumi kasutaja
Postitusi: 50
Liitunud: 08 Apr 2017 15:59
Asukoht: Tartu
Autod: 2102 oli: Ford Scorpio Ghia 2,0i 94.a.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas Argo66 »

Kahuri- ja vedurimääre olid tahked ja pidi sulatama enne pritsimist.
Vedel mis osaliselt laiali voolas, võis olla MOVIL.
Movil oli laias klaaspudelis kuhu mingi vaha pikapeale põhja settis.
Sellega pintseldati vanasti enne talve auto alumine pool kuni küljetriibuni kokku (võibolla ka pihustati).
Kevadel pesti bensiiniga maha.
Pleki valtside vahele lasti grafiitmääret, enne kui kahurimääre otsa läks.
Kui musta numbri meestel mingeid väikeseid vidinaid vaja, siis küsige.
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2860
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas motamees »

Jass kirjutas:... Kuid jäigi katsetamata, kuna sain kahurimääret.

Selle 3l klaaspurk läks tookord pagasiruumis katki...
Kui nüüd uuesti lugeda, siis jäigi arusaamatuks, kumb purk puruks läks. Esmalt sain ma aru, et puruks läks kahurimäärde purk.
Argo66 kirjutas:Kahuri- ja... grafiitmääret, enne kui kahurimääre otsa läks.
Vot nüüd räägid sa komplektsest roostetõrjest. Eelnev postitus oli eksitav, et paksud määrded on ainuõiged.
Kui veel detailsemaks minna, siis paksul määrdel on ka negatiivne omadus. Lõpuks kipub sealt alt ikkagi roostetama. Siis tuleb kogunenud kiht maha võtta ja alustada uuesti. Kahuri- ja vedurimäärdega hakkas nüüd jama. Neid oli raske maha saada.
Tänapäeval on lihtsam, on kasutada survepesur. Me kasutasime põhja puhastamiseks traktori taha ehitatud võimast veepumpa (oli vist miski tuletõrje oma). Selleks lükkasime autod jõe äärde küljeli. Ei maksa nüüd loodushoiust jahuma hakata. Tol ajal polnud hoidu, oli vaid loodus.
C
j
Jass
Foorumi kasutaja
Postitusi: 257
Liitunud: 26 Sept 2017 15:54
Asukoht: Harjumaa, Tallinn
Autod: Supermirafiori 2,0TC; Croma 2,0; Tipo 1,6; Punto 1,2

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas Jass »

Määre oli: http://www.misma.ru/catalog.php?id=241

3l purk läks kildudeks ja määre valgus osaliselt laiali. Korjasin klaasikillud välja, enamuse määrdest korjasin kokku, ülejäänu ajasin lapiga laiali - ei hakanud puhtaks lakkuma. Peale läks pagasikate.
Liitekohtades ja karpides oli juba varem vedel saksa Karipol grafiitmääre + Movil.

Mõni Ukraina töömees toob ehk kohale: https://yuko.eu/en/catalog/greases/special/goi-54p/
Newton: mida kergem auto, seda suurem sõidurõõm.
k
krizz
Foorumi kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 01 Apr 2015 19:31
Asukoht: Rakvere

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas krizz »

Teema küll vana aga äkki keegi ikka loeb!
Ühest youtube videost jäi silma kus kasutas auto korrosiooni kaitseks õõnsustes ja põhja all sae ketiõli.
On kellegil kogemusi ja oskab kommenteerida.
Eelmine aasta sai enda autol põhi auto ML dinitroliga tehtud.
Varsti talv käes ja võiks värske kihi midagi peale lasta.
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas logman »

Poest ostetav sae ketiõli on õli, millele on lisatud kleepumist soodustavat liimainet.
Baasõliks võib olla seega ükskõik millst marki või sorti odav õli, mis parajasti kätte juhtunud.
Tänasel päeval mõningad suure metsamasinapargiga firmad enam ketiõli sisse ei ostagi, vaid valmistavad seda ise.
Üsnagi levinud on trikk, et sedamoodi kasutatakse ära masinatelt hoolduse käigus ülejääv läbitöötanud õli, millega nagunii midagi tarka pole peale hakata (hüdrosüsteem, transmissioon, mootor).
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2860
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas motamees »

logman kirjutas:...
Tänasel päeval mõningad suure metsamasinapargiga firmad enam ketiõli sisse ei ostagi, vaid valmistavad seda ise.
...
Ons sul aimu, mida liimaineks kasutavad?
C
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas logman »

Ei tea kahjuks. Tean ainult seda, et baasõli ei saa olla mingi korralik kraam, mis mingisuguseidki korrosioonivastaseid lisandeid sisaldaks. Vastasel juhul oleks ta metsadesse laiali piserdamiseks liiga kallis. See kleepekas aitab õlil natukenegi kauem sae ketil ja plaadil püsida, kui tavaline ükskõik mis sorti õli seda teeb.
Me varemalt, kui ketiõli veel laialt saada polnud, lõikasime tep'i ja kamazi õli seguga. Suvel tegime paksema segu lihtsalt. Aga kui päris ketiõli kasutama hakkasime, oli kulu vahe märgatav. Ketiõli kasuks. Ketiõli kulus vähem, sai kraani rohkem koomale keerata ja määris ka paremini. Jutt on harvesterist loomulikult. Õli kulu on sel masinal keskeltläbi 5-7 liitrit vahetusega. Sellepärast kõik soga ära kasutataksegi.
j
Jass
Foorumi kasutaja
Postitusi: 257
Liitunud: 26 Sept 2017 15:54
Asukoht: Harjumaa, Tallinn
Autod: Supermirafiori 2,0TC; Croma 2,0; Tipo 1,6; Punto 1,2

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitus Postitas Jass »

TEE ISE ODAVALT SAEKETIÕLI KASUTATUD HÜDRO VMS MASINAÕLIST!!! (Kuldne Börs kuulutus)

Ära osta kallist saeketõli, osta parem lisand ja tooda ise määrdeõli omatarbeks!!!
Ideaalne lahendus metsalangetajatele!!! Kokkuhoid rahaliselt on märkimisväärne!!
müüme lisandit 200 liitristes vaatides, 3 eurot liiter+ km.
suurema koguse puhul saab tingida.
Kokku on järgi 10X 200 vaati

Müüa spetsiaalselt määrdeõli lisandit, mis on mõeldud saeketi ja ka teiste lihtsamate viskoossete määrdeõlide tootmiseks.
Sobib eriti hästi just saeketiõli tootmiseks kasutatud hüdrõlist.
et näiteks saada tavalisest hüdroõlist, mis on +40 kraadi juures viskoossusega ca 36mm2/sek määrdeõli, mis oleks ca 100mm2/sek - mis on tavaliselt suvise saeketiõli viskossus ja kõige tähtsam näitaja, siis tuleb lisada 1000 liitrit hüdroõli kohta ca 40-50 liitrit meie pakutavat lisandit.
saab toota ka kõikidest teistest masinaõlidest, industriaalõlidest ja ka puhtast (uuest baasõlist)
Tootmine on lihtne, omatarbeks koduste vahenditega täiesti tehtav, kuumutamine ei ole vajalik, isegi mitte talvel!!!
Lisand seguneb kiiresti ja peale korralikku segamist mineraalõliga ilusti, kiirelt ja ühtlaselt.
Lisand muudad tavalise kasutatud hüdroõli suurepäraseks saeketiõlliks, millel on suurepärased määrdeomadusded, suur viskoosus, muudab õli venivaks, õlinakkuvus paraneb jne,
Küsige meilt lisa informatsiooni!!
Meie ettevõte tegeles saeketõli tootmise ja turustamisega, kuid seoses nafta hindade langusega ei ole tegevus enam kasulik ja müüme oma laos oleva lisandi.
Newton: mida kergem auto, seda suurem sõidurõõm.
Vasta