2101, twist, 1971
2101, twist, 1971
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Kõik düüsid on vahetatavad. Esialgu anti soovitus asendada põhikütusedüüs 150-ga, varem oli 128. Segu koostise peenseadistust saab teha kiirendusdüüsi nõela nihutamisega üles-alla. Aga praegu on tõesti see takistus, et ei ole veel leidnud korralikku skeemi, mille järgi kõik düüsid ja nende otstarve tuvastada. Mängin veel natuke selle nõelaga ja kui see mõju ei avalda, panen originaal-kütusedüüsid tagasi, mis on muideks Lada düüsidega 1:1 vahetatavad.
Ja kui tõesti ei suuda seda korralikult jooksma saada, on Eestis piisavalt mootorratta karpade hingeeluga tuttavaid spetsialiste, kelle hooleks asi jätta.
Ja kui tõesti ei suuda seda korralikult jooksma saada, on Eestis piisavalt mootorratta karpade hingeeluga tuttavaid spetsialiste, kelle hooleks asi jätta.
Suve sõitsin 07 karpaga, kuna see toimis ja oli vaja sõitma õppida. Mingeid tulemusi ette pole näidata, aga kogemust jällegi natuke juures.
Hõõrusin mõned korrad kardirada, kuni juhtus paratamatu:
Kardaani leevendi oli lihtsalt suvaline juust, mis allapandud kasti küljes oli. Sidur aga uueväärne originaal.
Edaspidi peaks selliseid situatsioone ära hoidma kvaliteetosade kasutamine(Sachs):
Selge on ka see, et ega see Lada esiõõtsade asetus ikka hea pole. Õõtsade etteviimine parandab vaid üht parameetrit. Et asi hea saaks, oleks vaja ka kunstlikult käändmikku pikendada või muuta ülemise õõtsa kinnitust kere külge. Puhtpragmaatilistel põhjustel on esimene lahendus parem.
Ja selle isearetatud kässarisilindri saatsin metsa poole. Mõttetu asi, mida ise leiutada. Paigaldasin OBP silindri ja elu muretu.
Ning nüüd siis jätkub karpade saaga.
Alustaks tähtsamast e. õigete riistade muretsemisest:
See olemas, oli aeg tuunida õigeks karpade asetus Maakera suhtes.
Tuleb välja, et internet, nagu iga teine tööriist, vajab soovitava tulemuse saavutamiseks osavat operaatorit. Mina seda veel ei ole, seega paigaldasin karpad esimesel korral valesti, mis põhjustas üleujutamise, tapvalt rikka segu ja muidu peavalu. Uurides baigifoorumit, oli mõne tunniga selge, et käesolevad karpad tuleb paigaldada pisut rohkem püstisena. Kui juba asi laiali oli, tegin kolled ka 40mm lühemaks, lihtsalt tundus hea mõte.
Panin karpasse tagasi ka originaaldüüsid. Kõrgel ja keskmisel pöördel toimib väga hästi. Segu 12,8-14,0. Tühikäiguga aga vaja veel mõistatada. Segu konstantne 10.0 ja mõne minutiga jookseb täis.
Midagi vaja mõelda ka õhufiltriks. Selle kohta on baigiringkondades arvamusi nagu *****auke. Praegu kaldun selle poole, et teen klaasplastist mõõduka suurusega pleenumi ja sinna otsa üksiku filtri.
Hõõrusin mõned korrad kardirada, kuni juhtus paratamatu:
Kardaani leevendi oli lihtsalt suvaline juust, mis allapandud kasti küljes oli. Sidur aga uueväärne originaal.
Edaspidi peaks selliseid situatsioone ära hoidma kvaliteetosade kasutamine(Sachs):
Selge on ka see, et ega see Lada esiõõtsade asetus ikka hea pole. Õõtsade etteviimine parandab vaid üht parameetrit. Et asi hea saaks, oleks vaja ka kunstlikult käändmikku pikendada või muuta ülemise õõtsa kinnitust kere külge. Puhtpragmaatilistel põhjustel on esimene lahendus parem.
Ja selle isearetatud kässarisilindri saatsin metsa poole. Mõttetu asi, mida ise leiutada. Paigaldasin OBP silindri ja elu muretu.
Ning nüüd siis jätkub karpade saaga.
Alustaks tähtsamast e. õigete riistade muretsemisest:
See olemas, oli aeg tuunida õigeks karpade asetus Maakera suhtes.
Tuleb välja, et internet, nagu iga teine tööriist, vajab soovitava tulemuse saavutamiseks osavat operaatorit. Mina seda veel ei ole, seega paigaldasin karpad esimesel korral valesti, mis põhjustas üleujutamise, tapvalt rikka segu ja muidu peavalu. Uurides baigifoorumit, oli mõne tunniga selge, et käesolevad karpad tuleb paigaldada pisut rohkem püstisena. Kui juba asi laiali oli, tegin kolled ka 40mm lühemaks, lihtsalt tundus hea mõte.
Panin karpasse tagasi ka originaaldüüsid. Kõrgel ja keskmisel pöördel toimib väga hästi. Segu 12,8-14,0. Tühikäiguga aga vaja veel mõistatada. Segu konstantne 10.0 ja mõne minutiga jookseb täis.
Midagi vaja mõelda ka õhufiltriks. Selle kohta on baigiringkondades arvamusi nagu *****auke. Praegu kaldun selle poole, et teen klaasplastist mõõduka suurusega pleenumi ja sinna otsa üksiku filtri.
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
mootorratta karpad on üsna tundlikud õhufiltrite suhtes.
tühikäigul võid ju hoovastikuga avada lisaklapi mis annab veidi lisaõhku
Prooviks tee esialgu kütuse ja õhu düüsid ehk suuremaks (mõlemad näiteks 10%) peaks vähemalt osaliselt lahendama tühikäigu täisjooksmise probleemi, samas pööretel säilitades mingi mõistliku segu...
tühikäigul võid ju hoovastikuga avada lisaklapi mis annab veidi lisaõhku
Prooviks tee esialgu kütuse ja õhu düüsid ehk suuremaks (mõlemad näiteks 10%) peaks vähemalt osaliselt lahendama tühikäigu täisjooksmise probleemi, samas pööretel säilitades mingi mõistliku segu...
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Naljakas küll, aga juba kolmandat korda paigaldasin tagasi 2107 karpa. Ainus kord, kuidas bike omad viisakalt töötasid, oli kui tühikäik seada 2500rpm peale. Ei ole normaalne, kevadel proovin taas lahendust leida.
Praeguseks aga suurendasin 2107 karpa 2k lõõri 28 peale ja üleüldse püüdsin anda kanalile võimalikult sujuvat pinda.
Ma ei tea, kas keegi pole seda varem tähele pannud, aga 2107 karpa paigaldamisel oleks mõistlik kollektorit 2k segusiibri alt laiemaks viilida. Tavaline kollektor on sealt kitsam ja see ei mõju voolavusele just hästi. Mõõtsin üle ka 07 enda kolektori, isegi seal jääb ava kitsaks.
Düüsid on õhk 190/150, küte 174/150. Kiirenduspump 65, üleminek 80, segukoonused 4/4,5.
Tulemusega võib rahule jääda. Esialgu oli 1k kütus 135, ning enne 2k avanemist oli lambda 0,72...0,74. 150 düüsiga hoiab 0,85 peal ja 2k avanedes 0,88...0,90.
Asja saaks ilmselt paremaks, kui paigaldada Weber DGAV kahe otsaga kiirenduspihusti ja 2k varem avanema panna.
Praeguseks aga suurendasin 2107 karpa 2k lõõri 28 peale ja üleüldse püüdsin anda kanalile võimalikult sujuvat pinda.
Ma ei tea, kas keegi pole seda varem tähele pannud, aga 2107 karpa paigaldamisel oleks mõistlik kollektorit 2k segusiibri alt laiemaks viilida. Tavaline kollektor on sealt kitsam ja see ei mõju voolavusele just hästi. Mõõtsin üle ka 07 enda kolektori, isegi seal jääb ava kitsaks.
Düüsid on õhk 190/150, küte 174/150. Kiirenduspump 65, üleminek 80, segukoonused 4/4,5.
Tulemusega võib rahule jääda. Esialgu oli 1k kütus 135, ning enne 2k avanemist oli lambda 0,72...0,74. 150 düüsiga hoiab 0,85 peal ja 2k avanedes 0,88...0,90.
Asja saaks ilmselt paremaks, kui paigaldada Weber DGAV kahe otsaga kiirenduspihusti ja 2k varem avanema panna.
-
mMikk
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1029
- Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
- Asukoht: Harjumaa, Kose vald
- Autod: VIS 23464-10
Loogikatest rääkides, siis minu loogika ütleb, et sellises koosluses sa neid ratta karburaatoreid alla 1800 pöörde suuretõenäosusega tööle ei saagi.
Ja see kütuse düüsi suuremaks muutmine kehtib tegelikult ka loogika reeglitele kui mõelda kuidas see 07 karb. tööpõhimõte on ja kuidas kütust ujukiruumist kaasa haaratakse. Vähemalt minu karpa võhiku jaoks tundub asi olevat õhu ja ka kütuse liikumise kiiruses. Suurendades düüsi läbimõõtu kiirus langeb, vähendades kiirus suureneb.
Kui ma nüüd eksin, siis karjuge kohe kõvasti välja... saan ka asja endale selgemaks muidu jäängi omade valede arusaamistega.
Ja see kütuse düüsi suuremaks muutmine kehtib tegelikult ka loogika reeglitele kui mõelda kuidas see 07 karb. tööpõhimõte on ja kuidas kütust ujukiruumist kaasa haaratakse. Vähemalt minu karpa võhiku jaoks tundub asi olevat õhu ja ka kütuse liikumise kiiruses. Suurendades düüsi läbimõõtu kiirus langeb, vähendades kiirus suureneb.
Kui ma nüüd eksin, siis karjuge kohe kõvasti välja... saan ka asja endale selgemaks muidu jäängi omade valede arusaamistega.
-
uuzzac
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 859
- Liitunud: 13 Aug 2007 00:19
- Asukoht: prn/tln
- Autod: Volvo S40
Ma jätkuvalt ei jäta jonni ja soovitan sul need karpad ära unustada. rskad hunniku aega ja närvirakke sinna küllalt probleesesse projekti. Ebay-s liigub palju tsikli ITB-sid küllalt mõistliku hinnaga (~150£). Kollektori suudad ise valmis meistedada ja kasutatud MS või VEMS ajuga asja käima panna. Lõpptulemus on oluliselt parem ja kindlasti lihtsam seadistada. 07 karpaga võid harjutamise mõttes sõita hunniku kilomeetreid, ennem kui sõiduvõtted kangema mineku jaoks õiged on. Enda kiirelt liikumise edu võtmeks peangi justnimelt lahja mootoriga sõitmist, sest see sundis kurvis ja pidurdustel maksimaalset välja pigistama. Sirgekiirus on esialgu teisejärguline.
edit.
Isegi uue aju hind ei ole midagi üüratult koledat: http://www.estperformance.com/products/ ... -Unit.html
edit.
Isegi uue aju hind ei ole midagi üüratult koledat: http://www.estperformance.com/products/ ... -Unit.html
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3999
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Väga hea nõuanne neile, kes oma esimest rajamasinat bemmi mootoriga ehtima kipuvad.uzzac kirjutas: 07 karpaga võid harjutamise mõttes sõita hunniku kilomeetreid, ennem kui sõiduvõtted kangema mineku jaoks õiged on. Enda kiirelt liikumise edu võtmeks peangi justnimelt lahja mootoriga sõitmist, sest see sundis kurvis ja pidurdustel maksimaalset välja pigistama. Sirgekiirus on esialgu teisejärguline.
Kiireneb ja aeglustub see ainult düüsi suudmes, ülejäänud kanal on niivõinaa laiem ja aeglustab voolukiirust märkimisväärselt. Lisaks veel emulsioonitoru, kus bensiin õhuga seguneb ja sealt edasi jälle väikse läbimõõduga segukoonus, kus voolukiirus suureneb.Mikk kirjutas: Ja see kütuse düüsi suuremaks muutmine kehtib tegelikult ka loogika reeglitele kui mõelda kuidas see 07 karb. tööpõhimõte on ja kuidas kütust ujukiruumist kaasa haaratakse. Vähemalt minu karpa võhiku jaoks tundub asi olevat õhu ja ka kütuse liikumise kiiruses. Suurendades düüsi läbimõõtu kiirus langeb, vähendades kiirus suureneb.
Kui ma nüüd eksin, siis karjuge kohe kõvasti välja... saan ka asja endale selgemaks muidu jäängi omade valede arusaamistega.
Praegu kaldun pigem arvama, et võtsin pimesi karbist läbipuuritud düüsi. See selgitaks kõike.
Nõustun 100%. Hetkel ongi põhirõhk kiiremini sõitma õppimisel. Talveks vaja veel uued 13" naelad muretseda, ülekanne vahetada, pehmemad-kõrgemad vedrud paigaldada (üks stabikas eemaldada?) ja saab jääradasid hõõruma hakata.uzzac kirjutas:07 karpaga võid harjutamise mõttes sõita hunniku kilomeetreid, ennem kui sõiduvõtted kangema mineku jaoks õiged on. Enda kiirelt liikumise edu võtmeks peangi justnimelt lahja mootoriga sõitmist, sest see sundis kurvis ja pidurdustel maksimaalset välja pigistama. Sirgekiirus on esialgu teisejärguline.
Kord juhtus selline äpardus, et tagasild jäi amortidega võrreldes pisut pehmeks
Tegelikult polnud asi üldse hull ja ei olnud vaja sildagi alt võtta. Sirgeks painutada, natuke rauda juurde keevitada ja sai jälle hea. Poldiavad oli ka nii ära venitanud, et sinnagi oli vaja seibid keevitada.
Täna oli Ohekatkus väike sõit ka, kuhu ma oma eiteamitme-aastaste Masteritega kelgutama läksin. Tagatipuks ei seisa enam 2 ega 3 käik sees.
Tegelikult polnud asi üldse hull ja ei olnud vaja sildagi alt võtta. Sirgeks painutada, natuke rauda juurde keevitada ja sai jälle hea. Poldiavad oli ka nii ära venitanud, et sinnagi oli vaja seibid keevitada.
Täna oli Ohekatkus väike sõit ka, kuhu ma oma eiteamitme-aastaste Masteritega kelgutama läksin. Tagatipuks ei seisa enam 2 ega 3 käik sees.
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
Kui suureks sa selle 1k uuristasid, et õhk 190 ja kütus 174?
Põhimõtteliselt täiesti ebaloomulikud numbrid..
Õhudüüs<->Kütusedüüs on omavahel sõbrasuhtes teineteist välistavad. Mida suurem on õhk, seda vähem haaratakse hõrendusega kaasa kütust.
Selle kompenseerimiseks oled sa kütusedüüsi hästi piraka paigaldanud.
Eksperimenteeri samamoodi ka esimeses kambris 150õ-120k düüsidega näiteks prooviks.
Kui suur on sul sisselaskekollektori kõige kitsamate kohtade läbimõõt?
Täiesti mõtetu on originaal 29,5mm sisselaske kollega suurendada 2107 karpa 2k segukoonust kui sisselaske kolle mõõt on standard..
1kambri 23mm peale võiks ajada.
Enamasti suured kanalid karpas teevad sõiduomadusi ainult kehvemaks - eriti kui tegid 2k mehhaaniliseks ja ajasid 28mm peale peaks kohe põhja tallates korralik auk sees olema kiirenduses.
Kuna sul hea võimalus segu mõõta siis soovitan eksperimenteerida õhudüüsi all olevate segukaevude avakestega.
Põhimõtteliselt täiesti ebaloomulikud numbrid..
Õhudüüs<->Kütusedüüs on omavahel sõbrasuhtes teineteist välistavad. Mida suurem on õhk, seda vähem haaratakse hõrendusega kaasa kütust.
Selle kompenseerimiseks oled sa kütusedüüsi hästi piraka paigaldanud.
Eksperimenteeri samamoodi ka esimeses kambris 150õ-120k düüsidega näiteks prooviks.
Kui suur on sul sisselaskekollektori kõige kitsamate kohtade läbimõõt?
Täiesti mõtetu on originaal 29,5mm sisselaske kollega suurendada 2107 karpa 2k segukoonust kui sisselaske kolle mõõt on standard..
1kambri 23mm peale võiks ajada.
Enamasti suured kanalid karpas teevad sõiduomadusi ainult kehvemaks - eriti kui tegid 2k mehhaaniliseks ja ajasid 28mm peale peaks kohe põhja tallates korralik auk sees olema kiirenduses.
Kuna sul hea võimalus segu mõõta siis soovitan eksperimenteerida õhudüüsi all olevate segukaevude avakestega.
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
1k on täiesti standard. Düüsid seal 150/150. Segu enne 2k avanemist 12,5; pärast avanemist 12,9..13,0. Seda juhul kui pedaali talluda ja kiirenduspump pihustab. Rahulikult joristades jääb kuhugi 13,5...14,4 vahele.
Gaasipedaali tundlikkusele eriti midagi ette pole heita. Vähemalt pole seal mingit auku tunda.
Pigem on just 2k avanemisel kiirenduse muutus paremuse poole, tunda kerge nõks ja mootor teeb kohe jämedamat häält.
Sisselase on 32mm terves ulatuses(30mm laagrikuul veeres vabalt läbi). Mingit lehtriefekti ei ole.
Iseenesest võiksin kaht asja proovida - 1k väiksemat kütusedüüsi pisut lahjema segu huvides ja/või kiirenduspihusti väiksem paigaldada. Madalal pöördel gaasiga mängides tahab täis joosta.
Kui aega saan, siis proovin kindlasti veel düüsidega katsetada. Ainus viga on praegu, et käiguga pidurdades tahab vahel välja surra, kui pöörded tühikäigule lähenevad.
Ehk saad mind harida ka segukaevude osas? Mida seal olevad tähised tähendavad? F22, F50 jms?
Gaasipedaali tundlikkusele eriti midagi ette pole heita. Vähemalt pole seal mingit auku tunda.
Pigem on just 2k avanemisel kiirenduse muutus paremuse poole, tunda kerge nõks ja mootor teeb kohe jämedamat häält.
Sisselase on 32mm terves ulatuses(30mm laagrikuul veeres vabalt läbi). Mingit lehtriefekti ei ole.
Iseenesest võiksin kaht asja proovida - 1k väiksemat kütusedüüsi pisut lahjema segu huvides ja/või kiirenduspihusti väiksem paigaldada. Madalal pöördel gaasiga mängides tahab täis joosta.
Kui aega saan, siis proovin kindlasti veel düüsidega katsetada. Ainus viga on praegu, et käiguga pidurdades tahab vahel välja surra, kui pöörded tühikäigule lähenevad.
Ehk saad mind harida ka segukaevude osas? Mida seal olevad tähised tähendavad? F22, F50 jms?
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
F arvud emulsioonitorudel on lihtsalt markeeringud, erinevad torud muudavad segu koostist erinevatel pööretel, nagu aru olen saanud on lada F15 igal pool selline ei liha ega kala - toimib, aga saaks paremini.
Küsiks, kust sa selle WB lamba kontrolleri hankisid ja mis hinnaga - peab omale ka soetama säherduse asja..
Küsiks, kust sa selle WB lamba kontrolleri hankisid ja mis hinnaga - peab omale ka soetama säherduse asja..
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Vahepeal toimunut:
Meisterdasin trompetid.
Muidugi, et need ära mahuks, pidin karpat õhufiltri korpuses 10mm allapoole "uputama". Korpuse ja kapoti vahele jäi siiski pisike õhuvahe.
Lexani jääkidest tegin väga vajaliku tuulutusluugi:
Veemiku uuendustest niipalju, et modifitseerisin käänmikke ja alumisi õõtshoobi, mille tulemusena läks auto 15mm madalamaks ning enam ei muutu vedrustuse kokkusurumisel külgkalle positiivseks.
Ja täna käisin kardirajal proovimas:)
Mõnus 30-kraadine leitsak oli veel õhtulgi. Sõidu ajal hoidsin jahutusventi kogu aeg käimas ja temp. üle 90 väga ei läinudki. Õlirõhk püsis tühikäigul 2 ringis isegi kuumana. Muidugi, eluvedelikuks on seal nüüd Gulf Racingu 10W-60.
Vahepeal keerasin süüdet ja näppisin rehvirõhke, sain autot jälle paremaks, kuni 3. käik TAASKORD otsustas, et talle aitab.
Üpris tüdinud juba nende kastide vahetusest. Ei ole auto minu meelest mingi ulmeline jõuloom, ega ka ise käike sisse löö, aga viimased kastid ei ole üldse vastu pidanud. Kumbki ühe sõidu ja siis enam 3.(või ka 2.) käik sees ei püsi. Enne neid olnud kast pidas 2 aastat valu vastu.
Mis selle 2. ja 3. käiguga ette peaks võtma, et natukenegi vastu peaks? On seal sünkrod lihtsasti vahetatavad? Või on FSO/Fiati kastid tsipa tugevamad? Ilmselgelt sisepesu ja uus õli vanast kastist uut ei tee, aga siiski, natuke võiks ju vastu pidada?
Meisterdasin trompetid.
Muidugi, et need ära mahuks, pidin karpat õhufiltri korpuses 10mm allapoole "uputama". Korpuse ja kapoti vahele jäi siiski pisike õhuvahe.
Lexani jääkidest tegin väga vajaliku tuulutusluugi:
Veemiku uuendustest niipalju, et modifitseerisin käänmikke ja alumisi õõtshoobi, mille tulemusena läks auto 15mm madalamaks ning enam ei muutu vedrustuse kokkusurumisel külgkalle positiivseks.
Ja täna käisin kardirajal proovimas:)
Mõnus 30-kraadine leitsak oli veel õhtulgi. Sõidu ajal hoidsin jahutusventi kogu aeg käimas ja temp. üle 90 väga ei läinudki. Õlirõhk püsis tühikäigul 2 ringis isegi kuumana. Muidugi, eluvedelikuks on seal nüüd Gulf Racingu 10W-60.
Vahepeal keerasin süüdet ja näppisin rehvirõhke, sain autot jälle paremaks, kuni 3. käik TAASKORD otsustas, et talle aitab.
Üpris tüdinud juba nende kastide vahetusest. Ei ole auto minu meelest mingi ulmeline jõuloom, ega ka ise käike sisse löö, aga viimased kastid ei ole üldse vastu pidanud. Kumbki ühe sõidu ja siis enam 3.(või ka 2.) käik sees ei püsi. Enne neid olnud kast pidas 2 aastat valu vastu.
Mis selle 2. ja 3. käiguga ette peaks võtma, et natukenegi vastu peaks? On seal sünkrod lihtsasti vahetatavad? Või on FSO/Fiati kastid tsipa tugevamad? Ilmselgelt sisepesu ja uus õli vanast kastist uut ei tee, aga siiski, natuke võiks ju vastu pidada?
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
meil on rekord nädala jooksul 5x kasti vahetada
mis sul täpselt juhtub, kas saad hambad katki või sööb käiguhammasratta ja muhvi vahelised hambakesed maha.
raskel ajal visati sünkrod kastist välja ja selle arvelt sai muhvile veidi kanderuumi juurde teha.
alternatiiviks on Bollverki käest otsekast (1,2k euri oli viimati)
fso kast on veidi tugevam, kuid käikude ülekande arvud jumala puus..
ilusa sisselaske oled teinud, mitte seda tottrat lahtist kopsikut, 5+
pildilt on raske aru saada, kas oled kopsikut karpa suhtes tõstnud ka? hea kui trompeti kohale jääks vähemalt 7cm vaba ruumi, et saaks moodustuda õhusammas..
mis sul täpselt juhtub, kas saad hambad katki või sööb käiguhammasratta ja muhvi vahelised hambakesed maha.
raskel ajal visati sünkrod kastist välja ja selle arvelt sai muhvile veidi kanderuumi juurde teha.
alternatiiviks on Bollverki käest otsekast (1,2k euri oli viimati)
fso kast on veidi tugevam, kuid käikude ülekande arvud jumala puus..
ilusa sisselaske oled teinud, mitte seda tottrat lahtist kopsikut, 5+
pildilt on raske aru saada, kas oled kopsikut karpa suhtes tõstnud ka? hea kui trompeti kohale jääks vähemalt 7cm vaba ruumi, et saaks moodustuda õhusammas..
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Ilmselt on pronksist muhvi hambakesed läinud. Eelmisel kastil püsis tegelikult nii 2. kui 3. käik sees niikaua kui vedu ühtlane oli. Kui gaas maha lasta, hüppas käik välja. Praegusel tegi 3. samamoodi kuni enam üldse sisse ei läinud.
On poes müügil mingid sünkronisaatorite remontkomplektid?
Kopsikut tõstsin tõesti veidi ülespoole. 35mm on seal vahet. Mõni allikas väidab, et juba veerandist trompeti läbimõõdust piisab, teised soovitavad vähemalt tolli jagu vaba ruumi.
On poes müügil mingid sünkronisaatorite remontkomplektid?
Kopsikut tõstsin tõesti veidi ülespoole. 35mm on seal vahet. Mõni allikas väidab, et juba veerandist trompeti läbimõõdust piisab, teised soovitavad vähemalt tolli jagu vaba ruumi.