Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Välimusega ja salongiga seonduvad teemad
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

#1

Postitus Postitas motamees » 07 Juun 2004 22:21

Eelnev: Väga levinud on autode roostekaitseks kasutada tavalist õli. Kiidetakse ka igatsorti X aineid. Ise olen ka eluaeg toimetanud tavalise õliga. Peale korrosiooniraamatu lugemist aga minu arusaamad muutusid. Otsustasin siis asja pisut uurida, et mitte tühja puhuda.
Katse: Lõikasin tavalisest plekist (kasutatakse auto paikamiseks) ribad. Puurisin augud otstesse ja traadid taha. Loomulikult märgistasin kõik ära. Kastsin siis iga plekiriba ise ainesse ja panin ööpäevaks kuivama. Paraleelselt võtsin ühe väljavahetatud piduriketta, mille üks pool oli õues mõnusalt rooste läinud. Jagasin selle sektoriteks (märgistasin jälle) ja kandsin mitteroostes poole peale samad ained.
Tehnoloogia: Plekitükke hoidsin soolves ja seejärel viskasin märja rohu sisse. Iga päev kastsin natukeseks ajaks soolvette. Vahel ka terve öö. Soolvesi - Ühe teeklaasi kohta 3 kuhjaga teelusikatäit jämesoola.
Kasutatud ained:
1.Grafiitõli - Spetsiaalne roostevastane vedelik. Hea ronimisvõimega. Karipoli (SDV) toodang. Vene ajal väga levinud (kasutati palju). 20eek/l
2. Movil - Spetsiaalne roostevastane vedelik. Vene aja hit.
3. Addinoli roostevastane vedelik. 60eek/l
4. ML - Dinitroli spetsiaalne roostevastane vedelik. 107eek/l.
5. Puvanool - roostemuundur (ortofosforhappe baasil).
6. Tavaline õli - juhtus kätte sae ketiõli. Tavaõlidest üks odavamaid. Vist oli 10 eek/l.
7. Universaalne roostevastane vaha - Karipoli (SDV) toodang.
8. Kivikaitse - Dinitroli toodang.
9. Krunt - Korrostop. Roostevastaste manustega.
10. Värv - Sadolini toode.
Aeg: Katset alustasin 26 mail. Tulemused kätte 7 juuni. Vahepeal ikka vaatasin ka ja võrdelesin.
Tulemused: 29 mail oli ketiõliga tõrjutud plekitükk juba roostetäppidega.
7 juunil pesin plekitükid sooja vee ja harjaga puhtaks ja nägin:
BUVANOL lausroostes - Tema ülesanne ongi ainult roostet muundada. Haljale plekile ta ei sobigi. Ja kaitset ei oma.
KETIÕLI lausroostes - Ei tasu küll aega ja ressursse raisata sellisele roostetõrjele. Kindlasti parem, kui mittemidagi. Ronimisvõime väga hea. Kettal ronis teiste sektorisse.
GRAFIITÕLI pooleks haljast ja roostet. Ronimisvõime viletsam kui ketiõlil. Ronis ka ketta teisele poolele.
GRAFIITÕLI ja ADDINOLi SEGU 75% haljast 25% roostet. Tuleb välja, et isesegamine päris nii lihtne polegi. Mõtlesin saada mõlema head omadused kokku. See üks Addinoli raiskamine oleks.
ML 90% haljast plekki 10% roostet.
KARIPOL vahekord 95 ja 5. Väga hea aine värvitud pleki kaitseks mingitel liitekohtadel, kuhu võib rooste tekkida (logari ääred kinnituskruvide kohtadelt). Pind jääb nagu värvitud. Võib ka läikima lüüa nagu tavalise vaha. Siis aga vastupanuvõime väheneb.
MOVIL vahekord 97 ja 3. Kirjanduse andmetel ei tohiks jääda paksu mittekuivavat kihti. Enne plekile kandmist lahjendasin lahustiga pritsi konditsiooni.
ADDINOL vahekord 99ja 1.
Piduriketas andis järgmised tulemused:
BUVANOL Lausroostes
KETIÕLI Lausroostes.
GRAFIITÕLI palju roostet.
ADDINOL+GRAFIIT ; KARIPOL ; ADDINOL Võrdselt hea tulemus. Üksikud roostetipid.
ML väga hea. Roostetipid puuduvad.
Värvid: Võrdse tulemuse andis plekitükkidel KRUNT ja KIVIKAITSE. Krunt natuke parem. Kraapisin Krundi maha ja alt tuli välja haljas plekk. Selge piir oli näga krundi lõppedes. Sealt algas lausrooste. Kivikaitsel mõned roostetipid, kohtadel kus kiht oli väga õhuke. Teda tuleb ikka peale pihustada. Sadolin oli plekitükilt praktiliselt kadunud ja plekk roostes. Samas pole värv ette nähtudki panekuks ilma krundita. Kettal krunt ja sadolin võrdselt head. Seal aga saanud soola vaid üks kord.
Rooste ja halja pleki protsente ei mõõtnud mingi riistaga. Määrasin silma järgi. See rohkem ettekujutuse andmiseks kui palju roostet kuskil oli. Järjestus on paika pandud minu ja Overspeedi arvamusest. Kumbki määras eraldi omaette järjestuse ja need kattusid täielikult.

Agur
Foorumi kasutaja
Postitusi: 71
Liitunud: 25 Mär 2002 09:49
Asukoht: Klooga
Autod: pole ladat, pole probleemi

#2

Postitus Postitas Agur » 07 Juun 2004 22:40

Väga huvitava ja asjakohase katse viisid läbi. Sügavad kummardused su ees.
Oskad sa ehk öelda kust sa neid ained said. Eriti seda ML - Dinitroli spetsiaalne roostevastane vedelik.

Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

#3

Postitus Postitas motamees » 07 Juun 2004 22:52

Ained erinevatest kohtadest saadud. Tuleb lihtsalt otsida. Dinitroli ML ostsin autopoest. Sellisest, kus palju nänni müüakse. Dinitroli firma peaks olema laialt levinud. Kui kuskil sellist nime näed (võib ka värvipoes) siis küsi sealt seda täpsemalt. Küll nad siis kasvõi tellivad. Addinoliga selline jama, et müüakse suurtes kanistrites. See tuttav kelle käest mina saan ostab 20 liitri kaupa. Karipoli vaha pole ammu näinud müügil. See mul vanast ajast koju jäänud. Grafiitõli ikka veel liigub komisionipoodides. Movili ei õnnestunudki saada norm hinnaga. Kuigi movili saab nüüd ka vene autoosade poest tellida. See aga palju kallis. Parem ostan Addinoli juba.

Kasutaja avatar
Moss
Foorumi kasutaja
Postitusi: 1069
Liitunud: 25 Mär 2003 15:06
Asukoht: Siuntio, Soome
Autod: erinevad illegaalid
Kontakt:

#4

Postitus Postitas Moss » 07 Juun 2004 23:23

Minu kogu lugupidamine teile seal :wow Kas sellel Addinolil oli ka kuskil kirjas, palju teda umbes peaks kulu(ta)ma 1ruutmeetri kohta?

Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

#5

Postitus Postitas motamees » 07 Juun 2004 23:38

Ma teadsin addinolist ainult niipalju, et ta on pruun. Nüüd tean nati rohkem. Aga seda ma ei tea palju teda kulutama peab. Ma arvan et 3 liitriga saab hakkama.

karu onu
Suletud kasutaja
Postitusi: 19
Liitunud: 01 Jaan 2002 02:00

#6

Postitus Postitas karu onu » 08 Juun 2004 13:51

kas adinol tuleb enne krunti v6i p2rast??? v6i neid koos panna ei saagi???
olen mina ka ikka juhm selle koha pealt:D

Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

#7

Postitus Postitas motamees » 08 Juun 2004 14:28

Korrosioonitõrje tuleb siis kui kõik muud tööd tehtud oan. Kui sul plaanis kruntida siis enne krundid. roostetõrje toimib ka haljal plekil. Küljekarpides sees pole ju miskit krunti ja sinna panna ka ei saa.
Mina kruntisin, värvisin, pritsisin addinoli ja siis põhjapigi selga.
ML ja Addinol on sellised ained, mis tahenevad paari päeva jooksul. Siis võtab pigi paremini külge.
ML puhul nii ka tehasest ette nähtud kohtadel, kus tugev abrasiivne toime.

laizk
Suletud kasutaja
Postitusi: 173
Liitunud: 01 Jaan 2002 02:00

#8

Postitus Postitas laizk » 09 Juun 2004 17:06

sry, aga ei saanud hästi aru, kuidas käituma peab.

autopõhi = piduriketas (mõlemad on algselt roostes). see siis puhtaks, krunt ja Addinol ja põhjapigi? Addinol kaotab siis krundi alt veelgi roostet ära?

autokere = plekitükk (algselt mõlemad roostest puhtad). sinna siis krunt ning värv peale ja korras? enam roostet ei teki, kui kasutada roostevastast krunti?

loodan, et sain õieti aru:bouncing

Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

#9

Postitus Postitas motamees » 09 Juun 2004 19:46

Küsimus on rohkem uuretes ja pleki liitekohtades. Sileda pleki puhastad ja värvid - aga uuretesse sa ligi ei pääse. Selleks siis tulebki mängu roostevastane õli. Ikka on ka siledama pinna peal selliseid kohti kuhu käsi pole jõudnud. Siis lastaksegi pärast kõik selle "õliga" üle. See ronib iga värvivea ja kurru vahele. Ja selleks, et kivid ja liiv seda maha ei hõõruks lastakse peale põhjapigi. Pigi rohkem liivakaitse mitte rooste vastu. Rooste vastu need ained, mis pigi all.
Pigi ei pea sinna peale laskma. Siis aga tuleb tihedamini all käia uurimas ja kindlasti tihedamini ka roostetõrjet teha.
Muideks ketta teine pool oli roostest vaba. Sinna peale need ained ka kandsin. Roostetanud ketta pool andis inspiratsiooni katse objektiks. See läheb lihtsalt VÄGA kiiresti rooste ja hea katsetada.

pvr
Suletud kasutaja
Postitusi: 68
Liitunud: 01 Jaan 2002 02:00

#10

Postitus Postitas pvr » 04 Juul 2004 17:54

põhjapigi ? kas selle asemel võib kasutada ka lihtsalt tavalist vedelet bituumenit?

Kasutaja avatar
Pets
Foorumi kasutaja
Postitusi: 100
Liitunud: 10 Dets 2002 21:40
Asukoht: Haapsalu
Autod: 21011

#11

Postitus Postitas Pets » 04 Juul 2004 23:00

Tänud testijatele, väga põhjalik töö, selle artikli oleks võinud autolehte saata. Lugejate ringis leidub kindlast "isetegijaid" kellel oleks sellest infost reaalselt abi, sest tänapäeval on poeletid täis igasuguseid värvilisi purke ja pudeleid, test tõi vähemalt minule selgust.

jaare
Suletud kasutaja
Postitusi: 7
Liitunud: 01 Jaan 2002 02:00

#12

Postitus Postitas jaare » 07 Juul 2004 23:33


Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

#13

Postitus Postitas motamees » 21 Okt 2004 15:54

Vaata ka esimest postitust.
Plekitükkide vaatamisel (07.06.04) sai enne plekitükid enne sooja vee ja harjaga puhtaks tehtud. See ajas ilmselt kõik katted maha sealt pealt. Nüüd plekitükke vaadates kõik lausroostes välja arvatud värvitud ja kivikaitsega kaetud. Selle eksperimendi võis siis lugeda lõppenuks selle korraga.

Pidurikettaga aga teised lood. Selle pesin nüüd lahustiga puhtaks, et näha tõelist tulemust (ka selle katse saab peale kirjamist lõppenuks lugeda).
Näha oli siis järgmist.
Sektsioonid 2;4;5 ja 6 lausroostes. Ei teegi vahet, kus on pind olnud kaetud mingi tõrjujaga, kus mitte. Neil sektsioonidel oli vastavalt järjekorrale grafiitõli, addinol+grafiitõli segamini, buvanol ja ketiõli. Tuleb välja, et ainete segamine ei too välja mitte nende paremaid külgi, vaid muudab asja hoopis halvemaks.
Sektsioonid 3 ja 9 olid umbes 70% ulatuses läikivad (nagu alguses) ja ülejäänud siis rostet natuke. Kaetud vastavalt addinoli ja karipoli autovahaga.
Sektsioon nr 1 umbes 95% ulatuses läikiv. Kaetud moviliga.
Täiesti läikiv oli sektsioon (8), millel oli Dinitroli ML kate.
Värvkatted olid enam vähem korralikud. Lihtsalt kõrvalt peale roniv rooste oli rikkunud ära värvuse.
Tuleb siis välja, et kallimad asjad on ikka efektiivsemad. Vene aegsel grafiitõlil ei ole suuremat kaitsevõimet, kui mistahes tavaõlil.

Järjestus ketta järgi
1)Dinitroli ML
2)Movil
3)Addinoli KO 6 F ja Karipoli universaalne autovaha
4)Võrdselt viletsa tulemusega ülejäänud testist osa võtnud õlid.

Marcuz
Foorumi kasutaja
Postitusi: 286
Liitunud: 05 Okt 2002 14:15
Asukoht: Tallinn/Harjumaa
Autod: Avensis 2.0i
Kontakt:

#14

Postitus Postitas Marcuz » 24 Okt 2004 17:21

Põhja alla ostsin Movilit, aga millist õli/vaha võib lihtsalt otse uste alumistele äärtele jne pihustada kerele, mis värvi ei kahjustaks ja kevadel jälle ilusti maha tuleks? Tahaks midagi alla kere peale pihustada, et soolad ära ei sööks. Autovahasi tuleb lapiga peale kanda, mis on aeganõudev ja tüütu. Kas on olemas pihustatavat vaha või võib neid tavalisi pihustisse panna, peale lasta ja seejuures mitte lapiga pärast hõõruda? Või on jällegi mõni õli selleks parem? Idee on selles, et tahaks midagi, mida peale pesu talvel saaks tihti väikse vaevaga peale lasta, mis soolade eest kaitseks.
Hüvasti Punane Nool :\'( ..jäänud on mälestus hea...

Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

#15

Postitus Postitas motamees » 24 Okt 2004 19:39

Selleks otstarbeks oli kõige parb seesama Karipoli universaalvaha. Seda aga pole enam vist saadagi. Vanasti oli väga levinud ka moviliga külgede üle tõmbamine. Seda aga lõpuks hakati keelama. Talvel olid enamus autoid kuni uste jooneni pruunid. Kasutasin siis teist nippi. Panin Movili sisse hõbepulbrit ja "värvisin" auto talveks alt hõbedaseks. Kevadel saab selle maha pesta petrooli või diiselküttega. Pintsliga pestes tuleb väga hästi maha. Eriti veel päikse käes soojas. Sul punane auto. Võid vabalt lihtsalt Moviliga üle pritsida alumise osa väljapoolt. Paned värvipüstolisse ja lased kerge kihi peale. Peale seda lased kuivada. Kui kohe sõitma lähed võtab liiva sisse kinni. Eks ta selline kare jääb. Paha pesta. Aga talvel polegi seda vaja nõnda hõõruda. Lased lihtsalt survepesuriga üle.

Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

#16

Postitus Postitas motamees » 18 Veebr 2005 16:00

Algselt postitas: motamees

Näha oli siis järgmist.
Sektsioonid 2;4;5 ja 6 lausroostes. Ei teegi vahet, kus on pind olnud kaetud mingi tõrjujaga, kus mitte. Neil sektsioonidel oli vastavalt järjekorrale grafiitõli, addinol+grafiitõli segamini, buvanol ja ketiõli. Tuleb välja, et ainete segamine ei too välja mitte nende paremaid külgi, vaid muudab asja hoopis halvemaks.
Sektsioonid 3 ja 9 olid umbes 70% ulatuses läikivad (nagu alguses) ja ülejäänud siis rostet natuke. Kaetud vastavalt addinoli ja karipoli autovahaga.
Sektsioon nr 1 umbes 95% ulatuses läikiv. Kaetud moviliga.
Täiesti läikiv oli sektsioon (8), millel oli Dinitroli ML kate.
Värvkatted olid enam vähem korralikud. Lihtsalt kõrvalt peale roniv rooste oli rikkunud ära värvuse.
Tuleb siis välja, et kallimad asjad on ikka efektiivsemad. Vene aegsel grafiitõlil ei ole suuremat kaitsevõimet, kui mistahes tavaõlil.
Pilt

kopec
Foorumi kasutaja
Postitusi: 314
Liitunud: 17 Mai 2003 21:32
Asukoht: Kui kodus,siis Rakvere!
Autod: japs

#17

Postitus Postitas kopec » 19 Veebr 2005 09:25

Teema juurde-1989 a anti välja raamat"AUTODE KORROSIOON JA SELLE TÕRJE" autor on Rein Metsik.Huvitav raamat,soovitan soojalt!
Ära osta omale autot,mida sa lükata ei jaksa!-Al Bundy

M.I.R.
Foorumi kasutaja
Postitusi: 58
Liitunud: 10 Mai 2003 20:41
Asukoht: TALLINN
Autod: VW GOLF GL '94

#18

Postitus Postitas M.I.R. » 19 Veebr 2005 15:21

Olen oma auto põhja igal suvel üle pintseldanud vana läbitöötatud õliga (talvel auto ei sõida), eelnevast jutust loen välja, et see ei ole jüst kõige efektiivsem kaitsemeetod. Põhi on küll selle kaitsega seisnud kõva ja roostevaba lisaks on näha, et põhjale on kunagi kantud mingi paks kiht pigi vms. mis nüüd kohati maha kooruma hakkab, paljastades krunditud plekki.

Mis ma siis peaksin tegema, kas aitab kui töödelda põhja mingi muu ainega (näit. Dinitroil ML) või pean esmalt põhja puhastama vanast pigist ja alles seejärel roostetõrjega katma.

Ette tänades

Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2842
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: saaremaa
Autod: MetsaNiva
Kontakt:

#19

Postitus Postitas motamees » 19 Veebr 2005 17:32

Vana õli ei ole mitte hea asi sinna panemiseks. See sisaldab happeosakesi. Samas tuli välja, et õlil (ka uuel) üldse väga halb roostevastane omadus. Samas kindlasti parem, kui mitte midagi.
Lahtine pigi tuleks maha hõõruda ja siis roostetõrje peale.
Õhukse katte eelis - rooste on kontrolli all. Tuleb lihtsalt pidevalt uuendada.
Paks kate kestab kauem, aga seal all võib toimuda väga halbu asju, mida sina ei näe.

allah
Foorumi kasutaja
Postitusi: 276
Liitunud: 23 Okt 2003 18:48
Asukoht: Tallinn
Autod: 02, 013, 083

#20

Postitus Postitas allah » 27 Veebr 2005 22:02

Karpide sisse pannakse tavaliselt grafiit õli, sellel peaksid grafiidi osakesed sees olema ja need peaksid karbi sees olevat roostet maha nühkima. (vähemalt nii olen mina asjast aru saanud).

Mul sellised küsimused:
Kas ML-il on olemasolevat roostet hävitav omadus ka?
Et kui ukse sees alumise ääre vahelt natuke roostet paistab ja seda eriti kraapida ei saa, et kas siis võib sinna kohe ML-i peale lasta?
Ja teine probleem: Et mul esiukse alumise esimese nurga kahe pleki kihi vahele rooste roninud ja välimise pleki kummi ajanud. Väljast on paar pisikest rooste auku ka. Et mida ma ette peaksin võtma? Lahti lõigata ja keevitada ei taha, kuna rikub olemasoleva originaalvärvi ära. Mujalt uks igati korralik.


Mine “Kere ja salong”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist