klassiku vedrustus ja selle geomeetria.
klassiku vedrustus ja selle geomeetria.
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
klassiku vedrustus ja selle geomeetria.
Aegade jooksul on igasuguseid asju läbi käinud.
Teeks siis ühe teema ja korjaks siia sisse kõikide arvamusi.
Teeks siis küsimuste otsa lahti.
1) Järeljooks. Tema plussid ja miinused.
2) Esisillas tala ehitus? On seal vaja üldse muudatusi peale mõne tugevduse?
3) Flantsid esisillas. (Saad suurendada rööbet, kuid miinuseid rohkem?)
4) Käändmikud. ??
5) Stabilisaator ja Topelt stabilisaator. Mida annab?
6) Stabilisaator taga sillale. Mida annab?
7) Roolilatti kasutamine.
Teeks siis ühe teema ja korjaks siia sisse kõikide arvamusi.
Teeks siis küsimuste otsa lahti.
1) Järeljooks. Tema plussid ja miinused.
2) Esisillas tala ehitus? On seal vaja üldse muudatusi peale mõne tugevduse?
3) Flantsid esisillas. (Saad suurendada rööbet, kuid miinuseid rohkem?)
4) Käändmikud. ??
5) Stabilisaator ja Topelt stabilisaator. Mida annab?
6) Stabilisaator taga sillale. Mida annab?
7) Roolilatti kasutamine.
- 01vaz01
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 302
- Liitunud: 20 Sept 2010 22:00
- Asukoht: Pärnu
- Autod: vaz 2101, 2107, bmw 535d
Mul ehitus järgus oleval rallikal siis, sillatala tugevdatud, laiad õõtsad (rõõbe 10cm laiem), fiati käändmikud ning roolilatt. Selline seade tundus endale vastupidav ning ka peaks juhitavust parandama aktiivsemal sõidul, kõik see kokku pandud targemate/kogenumate Ladameeste poolt. Muudatustest kohapeal keerutades väga millestki aru ei saa, kuid roolilatt+võimendi on küll üks väga tervitatav lisa Ladal! Sõitnud veel pole sellise seadega kuid kindlasti kirjutan ükspäev foorumi tagasisidet.
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
Roolilati valikul tuleks muidugi teha suurem mõõtmine ja arvestamine.
Kui ei jää ülemise ja alumise õõtsa joonele tekib ratta ülesse/alla liikumisel kohe probleem.(bump steering)
Järeljooks.
Enda autol on sätitud 2,5 kraadi. Sihilikult jäärajale. Ratas keerates püstises asendis.(rehvil kontaktpind suurem)
Olen sõitnud ka sarnase autoga nagu endal, kuid 10 kraadise järeljooksuga. Ainukeseks plussiks, et rool jookseb kiirelt tagasi.
Tagasipööretel tahab nina libiseda(rehvi kontaktpind tänu järeljooksule väiksem)
Sillatala.
Sillatala võiks lihtsalt veidi tugevdada. Keevitused üle ja tikud värskemad.
Õõtsa kinnitust võiks järeljooksu suurendamiseks ettepoole viia. Esimest õõtsakinnitust tõsta ei soovita.
Kui esimest õõtsakinnitust ülesse viia, siis muutub silla geomeetria kehvemaks. Õõts ei liigu enam sirgjooneliselt ülesse, vaid liigub ka suunaga tahapoole. Järeljooks väheneb ja ratas keerab ülesse/alla liikudes.
See kõik on teoreetiline. Kes rohkem sõitnud võiks kah kommenteerida.
Kui ei jää ülemise ja alumise õõtsa joonele tekib ratta ülesse/alla liikumisel kohe probleem.(bump steering)
Järeljooks.
Enda autol on sätitud 2,5 kraadi. Sihilikult jäärajale. Ratas keerates püstises asendis.(rehvil kontaktpind suurem)
Olen sõitnud ka sarnase autoga nagu endal, kuid 10 kraadise järeljooksuga. Ainukeseks plussiks, et rool jookseb kiirelt tagasi.
Tagasipööretel tahab nina libiseda(rehvi kontaktpind tänu järeljooksule väiksem)
Sillatala.
Sillatala võiks lihtsalt veidi tugevdada. Keevitused üle ja tikud värskemad.
Õõtsa kinnitust võiks järeljooksu suurendamiseks ettepoole viia. Esimest õõtsakinnitust tõsta ei soovita.
Kui esimest õõtsakinnitust ülesse viia, siis muutub silla geomeetria kehvemaks. Õõts ei liigu enam sirgjooneliselt ülesse, vaid liigub ka suunaga tahapoole. Järeljooks väheneb ja ratas keerab ülesse/alla liikudes.
See kõik on teoreetiline. Kes rohkem sõitnud võiks kah kommenteerida.
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
Flantsid ja nende +/-
Vedrustuse geomeetriast räägib alates 2,25
https://www.youtube.com/watch?v=hWijfooeSyU
Vedrustuse geomeetriast räägib alates 2,25
https://www.youtube.com/watch?v=hWijfooeSyU
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
Nii üritan siis veidi ackerman geomeetriast ka rääkida.
Kurvi raadius seest ja väljast on erinev. Võrdselt keeravate rataste puhul hakkab sisemine ratas lohistama kurvist välja suunal.
Ackerman geomeetria puhul antakse sisemisele rattale suurem pöörde nurk.
Kui lada rooliõlakut sirgjooneliselt lühendada läheb keeramis geomeetria liiga rajuks. Kurvi sisemine ratas keerab rohkem kui oleks vaja. (Ladal rooliõlak erinev võrreldes joonisega)
Süsteemi mõte, et kurvis sisemine ratas keeraks mõned kraadid rohkem.
Osades võistlus sarjades kasutatakse aga tagurpidi ackerman-i
Kurvi raadius seest ja väljast on erinev. Võrdselt keeravate rataste puhul hakkab sisemine ratas lohistama kurvist välja suunal.
Ackerman geomeetria puhul antakse sisemisele rattale suurem pöörde nurk.
Kui lada rooliõlakut sirgjooneliselt lühendada läheb keeramis geomeetria liiga rajuks. Kurvi sisemine ratas keerab rohkem kui oleks vaja. (Ladal rooliõlak erinev võrreldes joonisega)
Süsteemi mõte, et kurvis sisemine ratas keeraks mõned kraadid rohkem.
Osades võistlus sarjades kasutatakse aga tagurpidi ackerman-i
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
Stabilisaatori vardad.
Kasutegur.
Stabika eesmärk on vähendada kere kaldumist kurvis(body roll).
Kahjutegur.
Sellega väheneb kurvis mõlema ratta pidamine.(Välimine ratas on suurema surve all, sellega üritab stabika varras tõsta kurvis sisemist ratast)
Sisemisel rattal väheneb surve maapinnaga.
Üldiselt jäik stabikas tekitab esisillas alajuhitavust, tagasillas aga ülejuhitavust.
Kasutegur.
Stabika eesmärk on vähendada kere kaldumist kurvis(body roll).
Kahjutegur.
Sellega väheneb kurvis mõlema ratta pidamine.(Välimine ratas on suurema surve all, sellega üritab stabika varras tõsta kurvis sisemist ratast)
Sisemisel rattal väheneb surve maapinnaga.
Üldiselt jäik stabikas tekitab esisillas alajuhitavust, tagasillas aga ülejuhitavust.
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
Kui mina 10 a tagasi alustasin masinate rajasõiduks kohandamisega siis sõitsid esiotsa mehed bilsuga mida oli soomes tuunitud.
Kontakte enam alles pole, aga teab äkki keegi rääkida mida seal soomes siis nende amortidel ringi tehti?
Kas peale tuunimist siis paigaldati amortidele ventiil millega uuesti survestati?
Kontakte enam alles pole, aga teab äkki keegi rääkida mida seal soomes siis nende amortidel ringi tehti?
Kas peale tuunimist siis paigaldati amortidele ventiil millega uuesti survestati?
-
cccve
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 654
- Liitunud: 01 Apr 2006 16:07
- Asukoht: Viljandimaa
- Autod: Lada Samara Carlota, Lada Samara S1600, Lada VFTS
www.rallysystems.com tegi ja teeb siiani neid amorte ümber.Hulkur kirjutas:Kui mina 10 a tagasi alustasin masinate rajasõiduks kohandamisega siis sõitsid esiotsa mehed bilsuga mida oli soomes tuunitud.
Kontakte enam alles pole, aga teab äkki keegi rääkida mida seal soomes siis nende amortidel ringi tehti?
Kas peale tuunimist siis paigaldati amortidele ventiil millega uuesti survestati?
Ventiili ei paigaldata, sisu tehakse ringi.
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
Nüüd ootaks kommentaare kuidas asi oli algul ja peane tuuningut.
Hetkel riiulis B6 Ja B6 rally mode. Tehase seades. Isiklikult valmistas Rallymode pettumuse.
Amorti kokkusurudes jõud ühtlane. Trampliinis ei suuda originaal käiguga kindlasti autot sujuvalt maandada ja vedrustus jookseb vastu läbilöögipukse.
Hetkel riiulis B6 Ja B6 rally mode. Tehase seades. Isiklikult valmistas Rallymode pettumuse.
Amorti kokkusurudes jõud ühtlane. Trampliinis ei suuda originaal käiguga kindlasti autot sujuvalt maandada ja vedrustus jookseb vastu läbilöögipukse.
-
cccve
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 654
- Liitunud: 01 Apr 2006 16:07
- Asukoht: Viljandimaa
- Autod: Lada Samara Carlota, Lada Samara S1600, Lada VFTS
Kogenud mehed on öelnud, et originaal B6 Rallyega ei olegi võimalik sõita enne kui neid Soomes ümber ei ole tehtud Eriti aukudes/lohkudes/rööpas kus originaal seades hüppab kargab - pärast enam mitte.Hulkur kirjutas:Nüüd ootaks kommentaare kuidas asi oli algul ja peane tuuningut.
Hetkel riiulis B6 Ja B6 rally mode. Tehase seades. Isiklikult valmistas Rallymode pettumuse.
Amorti kokkusurudes jõud ühtlane. Trampliinis ei suuda originaal käiguga kindlasti autot sujuvalt maandada ja vedrustus jookseb vastu läbilöögipukse.
-
cccve
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 654
- Liitunud: 01 Apr 2006 16:07
- Asukoht: Viljandimaa
- Autod: Lada Samara Carlota, Lada Samara S1600, Lada VFTS
Mis see tegemine täna maksab - ei oska kahjuks öelda. Kel huvi, saab eelneva lingi kaudu Timo'lt ise uurida.RRisto kirjutas:Aga ega ei oska pakkuda, Palju nende Bilsude ringitegemine maksta ka võiks? Vb on odavama otsa coilid juba sama hinnaga?
Paraku odavama otsa coilid ei sobi üldjuhul ka asfaltile mitte, rääkimata kruusal sõitmisest.
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
Kui natuke mõelda assju läbi siis ei pea ilmtingimata tohutut investeeringut tegema.
Rahvaspordiks kõlbab b6 sport, orig vedru, pikem läbilöögi puks.
Õõtsade pikkusega mängimisel muutub kogu elu.
Kõige suurem mure ongi minusilmis trampliinilt maandumine. Kogu esimene vedrustus jookseb kolinaga ülesse kokku.
Mingi süsteemiga peaks seda tagasi hoidma.
Lihtsaim varjant on sarnane kooniline läbilöögi kummist puffer suurendatud kujul.
Rahvaspordiks kõlbab b6 sport, orig vedru, pikem läbilöögi puks.
Õõtsade pikkusega mängimisel muutub kogu elu.
Kõige suurem mure ongi minusilmis trampliinilt maandumine. Kogu esimene vedrustus jookseb kolinaga ülesse kokku.
Mingi süsteemiga peaks seda tagasi hoidma.
Lihtsaim varjant on sarnane kooniline läbilöögi kummist puffer suurendatud kujul.
-
rraigovilbiks
- Postitusi: 33
- Liitunud: 15 Juul 2008 19:09
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Samara WRC
- Kontakt:
- Hulkur
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 697
- Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
- Asukoht: V-Maarja Vald
- Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
- Kontakt:
Nii. Jõudsime siis sõbra ühte standard sigulli sillapingis mõõta. Hetkel mingid andmed olemas.
Eesmärk oli mõõta ära nn bump steer. Hetkel võin peast öelda vaid nii, et rattad keeravad vaid minuteid, ning mitte võrdselt. Peamine põhjus on, et roolikarbi ja pendelhoova asukoht erinev.
Ühesõnaga bump steer on üsna minimaalne.
Plaanis veel mõõta erinevaid nn tuuning varjante.
Lõigatud käändmik ja ümbertehtud esisild(järeljooks)
Mingil hetkel koostab ka väikse tabeli.
Eesmärk oli mõõta ära nn bump steer. Hetkel võin peast öelda vaid nii, et rattad keeravad vaid minuteid, ning mitte võrdselt. Peamine põhjus on, et roolikarbi ja pendelhoova asukoht erinev.
Ühesõnaga bump steer on üsna minimaalne.
Plaanis veel mõõta erinevaid nn tuuning varjante.
Lõigatud käändmik ja ümbertehtud esisild(järeljooks)
Mingil hetkel koostab ka väikse tabeli.
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1473
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
Paistab, et lõpuks on jõutud ka ladaklubis võidusõidu autode ehituses selle õige lähte juurde. Tublid, ootame huviga tulemusi!Hulkur kirjutas:Nii. Jõudsime siis sõbra ühte standard sigulli sillapingis mõõta. Hetkel mingid andmed olemas.
Eesmärk oli mõõta ära nn bump steer. Hetkel võin peast öelda vaid nii, et rattad keeravad vaid minuteid, ning mitte võrdselt. Peamine põhjus on, et roolikarbi ja pendelhoova asukoht erinev.
Ühesõnaga bump steer on üsna minimaalne.
Plaanis veel mõõta erinevaid nn tuuning varjante.
Lõigatud käändmik ja ümbertehtud esisild(järeljooks)
Mingil hetkel koostab ka väikse tabeli.
Festina lente!