Mis klapivedrud siksile 06(sportnukk)
Mis klapivedrud siksile 06(sportnukk)
-
nNukkvõll
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 14
- Liitunud: 04 Jaan 2008 16:14
- Asukoht: võrumaa
- Autod: Mazda323f
Mis klapivedrud siksile 06(sportnukk)
Probleem siis selles et kas keegi oskab öelda mis auto vedrud pannakse ketiga mootorile kui pannakse sportnukk.
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1473
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
mille järgi te tellisite/ostsite? Suur mesikäpp ei tunnista küll kraade muidu jah, küll aga tunnistab ta klapi tõusu!Algselt postitas: Nukkvõll
Kraade ma ei tea aga muidu venelaste tehase sportnukk .
"aga kui joba kõvempit vetre vajja, sis tule sinna suure meekäpa puule sammu tagasi säädä ja nu kõvempa vedru kah är tuua...paremp iks saa, mis ta sis ei saa"
Festina lente!
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3999
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Kulle nüit mägimiiste juttu.
Kaeh, ma löüdse üte vene lehe, kus samaru võlle kotto hääste är' näüdatu, mihantse ommava nail idanaabre võllel kraadi ka: http://auto.fixa.ru/tuning/engen/camsha ... -motor.php
Kaeh, ma löüdse üte vene lehe, kus samaru võlle kotto hääste är' näüdatu, mihantse ommava nail idanaabre võllel kraadi ka: http://auto.fixa.ru/tuning/engen/camsha ... -motor.php
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1473
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
mnjah...mõtli mis ma mõtli, a vällä es mõtleAlgselt postitas: logman
Kulle nüit mägimiiste juttu.
Kaeh, ma löüdse üte vene lehe, kus samaru võlle kotto hääste är' näüdatu, mihantse ommava nail idanaabre võllel kraadi ka: http://auto.fixa.ru/tuning/engen/camsha ... -motor.php
midä tu " MM*grad " tähendas tun viimatsen tabelin, numbri ummava kuigi väigade suurõ?
suurempat nukka kui 340 kraati ma küll ei tia olevat, sääl om njo numbri ju väigade suurõ
esi mõtli et sääl tule miskit rehknukit tetä, inne kui tu oigede kraadi kätte saat
a na tabeli ummava õnne katsa jaos
sobi ei kuigi kopkalõ
Festina lente!
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1473
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
eks seal tuleb miskit jah korrutada jagada liita lahutada enne kui ivannide kraadid kätte saad
lihtsustamiseks: klapi tõus näiteks 10,8 kraadiga 274 nõuab surveastet 10.5 kui 11.80 kraadiga 296 nukk tahab surveastet 11.5
standart mootorile on välistatud mingi suurema nuka panek, kui ei ole tõstetud eelnevalt surveastet vajalikule ühikule.
ehk nagu ütleb vanasõna: kui tuunida mootorit, osta esimesena nukkvõll, siis saab teha ka ülejäänu
[Muudetud: 13.2.2008 VäikeMägilane]
[Muudetud: 13.2.2008 VäikeMägilane]
lihtsustamiseks: klapi tõus näiteks 10,8 kraadiga 274 nõuab surveastet 10.5 kui 11.80 kraadiga 296 nukk tahab surveastet 11.5
standart mootorile on välistatud mingi suurema nuka panek, kui ei ole tõstetud eelnevalt surveastet vajalikule ühikule.
ehk nagu ütleb vanasõna: kui tuunida mootorit, osta esimesena nukkvõll, siis saab teha ka ülejäänu
[Muudetud: 13.2.2008 VäikeMägilane]
[Muudetud: 13.2.2008 VäikeMägilane]
Festina lente!
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3999
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Lada klapivedrudest toon siia tõlke 1980. aastal ilmunud raamatust "Spetsiaalsed krossimasinad Bagid".
Tegemist siis raamatuga, kus juttu tehasebagidest, milledega anti kunagi krossiradadel väga kõvasti piitsa. Tehniline kontroll oli väga range, isearetamiseks ja forsseerimiseks suurt ruumi ei jäetud.
Raamatus on kirjeldatud standardklassi bagi tehnilisi näitajaid ja ehituse juures kasutatud mootoridetailide võimalikult täpse/kvaliteetse väljavalimise protsessi ehk siis seda, et kuidas ja mille järgi saadi kokku hea kestvuse ja kvaliteediga nn. "valusad" jõuallikad ilma, et oleks olnud tarvis midagi kuskilt maha käiata või kuskile juurde keevitada - stock värk ühesõnaga.
Gaasijaotusmehhanism:
Stendikatsetuste põhjal oli määratud Vaz mootorite pöörlemissageduse piir, mille juures veel ei toimu kõrvalekaldeid gaasijaotusmehhanismi töös.
See piir on 7400-7500 rpm ja saavutatakse tänu klapivedrude jäikusele.
Grupi 1 autodele kehtestatud tehnilised nõuded keelavad mõne teise mootorimargi klapivedrude kasutamise ja mingil muul viisil jäikuse suurendamise (seibidega näit.).
Aga standardvedrude (mootoriosade liinilt tulnud vedrud) jäikused on erinevad, mistõttu valiku tegemisel on arvestatud järgmisi kriteeriumeid:
1. Lõplikult leitud komplekti vedrud (8tk.) peavad olema kõige jäigemad kogu jäiga valiku hulgast.
2. Ühetüübiliste klappide vedrude jäikused peavad olema võrdsed.
3. Väljalaskeklappide vedrud peavad omama kõige suuremat jäikust.
Nukkvõllist (viimase nädala kõva teema meil siin) kah paari sõnaga:
Jaoturvõllide valikul ja kontrollimisel LSA MADI's (laboratorija skorostnõh avtomobilei Moskovskova avtomobilno-dorozhnovo instituta) kasutati vahendit, mis võimaldas kontrollida õiget nuki profiili. Mõõtmised näitasid, et uue võlli ühenimeliste nukkide erinevused jäid 0,01mm piiridesse.
See tähendas, et tehasest tulnud nukkvõllide puhul ei olnud tarvis teha sellist valikut nagu näiteks klapivedrude juures. Toodang oli piisavalt kvaliteetselt mõõtu töödeldud.
Aga veel:
Praktika näitas, et peale mootori sissetöötamist tekkisid siiski ühenimeliste nukkide profiilide mõõtmisel erinevused. Kuigi tekkinud muutused olid nii tühised, et näiteks tavatänavaauto mootori töös poleks suurt vahet keegi märganudki, vahetati ikkagi valesti kuluma hakkanud nukkvõll uue vastu.
Niipalju siis ühe bagitehase seeriatoodangu kvaliteedikontrollist enne kui masin lõplikult valmis sai ja kellegile või miskisele spordiklubile maha parseldati.
[Muudetud: 14-2-2008 logman]
Tegemist siis raamatuga, kus juttu tehasebagidest, milledega anti kunagi krossiradadel väga kõvasti piitsa. Tehniline kontroll oli väga range, isearetamiseks ja forsseerimiseks suurt ruumi ei jäetud.
Raamatus on kirjeldatud standardklassi bagi tehnilisi näitajaid ja ehituse juures kasutatud mootoridetailide võimalikult täpse/kvaliteetse väljavalimise protsessi ehk siis seda, et kuidas ja mille järgi saadi kokku hea kestvuse ja kvaliteediga nn. "valusad" jõuallikad ilma, et oleks olnud tarvis midagi kuskilt maha käiata või kuskile juurde keevitada - stock värk ühesõnaga.
Gaasijaotusmehhanism:
Stendikatsetuste põhjal oli määratud Vaz mootorite pöörlemissageduse piir, mille juures veel ei toimu kõrvalekaldeid gaasijaotusmehhanismi töös.
See piir on 7400-7500 rpm ja saavutatakse tänu klapivedrude jäikusele.
Grupi 1 autodele kehtestatud tehnilised nõuded keelavad mõne teise mootorimargi klapivedrude kasutamise ja mingil muul viisil jäikuse suurendamise (seibidega näit.).
Aga standardvedrude (mootoriosade liinilt tulnud vedrud) jäikused on erinevad, mistõttu valiku tegemisel on arvestatud järgmisi kriteeriumeid:
1. Lõplikult leitud komplekti vedrud (8tk.) peavad olema kõige jäigemad kogu jäiga valiku hulgast.
2. Ühetüübiliste klappide vedrude jäikused peavad olema võrdsed.
3. Väljalaskeklappide vedrud peavad omama kõige suuremat jäikust.
Nukkvõllist (viimase nädala kõva teema meil siin) kah paari sõnaga:
Jaoturvõllide valikul ja kontrollimisel LSA MADI's (laboratorija skorostnõh avtomobilei Moskovskova avtomobilno-dorozhnovo instituta) kasutati vahendit, mis võimaldas kontrollida õiget nuki profiili. Mõõtmised näitasid, et uue võlli ühenimeliste nukkide erinevused jäid 0,01mm piiridesse.
See tähendas, et tehasest tulnud nukkvõllide puhul ei olnud tarvis teha sellist valikut nagu näiteks klapivedrude juures. Toodang oli piisavalt kvaliteetselt mõõtu töödeldud.
Aga veel:
Praktika näitas, et peale mootori sissetöötamist tekkisid siiski ühenimeliste nukkide profiilide mõõtmisel erinevused. Kuigi tekkinud muutused olid nii tühised, et näiteks tavatänavaauto mootori töös poleks suurt vahet keegi märganudki, vahetati ikkagi valesti kuluma hakkanud nukkvõll uue vastu.
Niipalju siis ühe bagitehase seeriatoodangu kvaliteedikontrollist enne kui masin lõplikult valmis sai ja kellegile või miskisele spordiklubile maha parseldati.
[Muudetud: 14-2-2008 logman]
-
kkarel
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 148
- Liitunud: 17 Sept 2004 12:44
- Asukoht: Tartu või Setumaa
- Autod: krossi 01
Aga räägi mootorist natu lähemalt. Missugune ketiga mootor? Kas standartklapid? Eelneva jutu kontsentreeritud moraal seisneks siis selles, et kogu kokku võimalikult suur hunnik sobivaid klapivedrusid ja hakka jäikust mõõtma. Vali välja kõige jäigemad ja pane need. Kui kardad, et klapi võib "pähe" lasta, siis oleks mõistlik kolvile väljalaskeklapi kohale teha süvend, sisselaskeklapile pole suurt mõtet, sest sellel on sulgumiseks aega küll, väljalaskeklapp aga sulgub vahetult enne kolvi üles jõudmist. Kui siis tekib suurest klapikiirusest tingitud hilinemine, lööbki kolv klapi kõveraks. Pealegi standartklappidega mis sa sellest mootorist ikka nii kräunutad, lõpupoole kukub see jõukõver ikka lausa maaalla ära.