No nii,
teadjamad mehed võiksid jagada oma teadmisi ja kirjutada ka erinevate raamatute, veebilehtide nimesid (aadresse) kus siis teemaksolevatest asjadest juttu.
Ise ootaksin emakeelseid raamatutenimesid mootori forsseerimise ja kere tugevndamise kohta.
(Foorumi otsingu kasutamisest ma kahjuks midagi ei leidnud)
Reno.
Mootori forsseerimine, kere tugevdamine - kirjandus?
Mootori forsseerimine, kere tugevdamine - kirjandus?
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
kui ka on emakeelseid raamatuid (milles ma julgen sügavalt kahelda) siis neid leida raske..
üldse on emakeelset asjalikku kirjandust napilt..
tehnikakõrgkooli ja ttü materjalid on ilmselt ainsad eestikeelsed asjad mida on suhteliselt reaalne kätte saada..
vene netis on mõned lehed, kuid ka seal enamasti mingi firma reklaam ja udused pildid..
head igliskeelsed raamatud on kallid - valdzul on "tuning A series engine" milles tehakse puust ja punaseks - laenamisest ta vaevalt huvitatud on..
mõned kriso.ee näited hindadest:
üldse on emakeelset asjalikku kirjandust napilt..
tehnikakõrgkooli ja ttü materjalid on ilmselt ainsad eestikeelsed asjad mida on suhteliselt reaalne kätte saada..
vene netis on mõned lehed, kuid ka seal enamasti mingi firma reklaam ja udused pildid..
head igliskeelsed raamatud on kallid - valdzul on "tuning A series engine" milles tehakse puust ja punaseks - laenamisest ta vaevalt huvitatud on..
mõned kriso.ee näited hindadest:
seega kirjandust nagu on...1. Engine Diagnostics, Testing and Tuning
ISBN: 0856669687; Ilmumisaeg: 28-Feb-2005; Kirjastus: Autodata Ltd; Formaat: paperback
1438.00
2. Engine Diagnostics, Testing and Tuning
ISBN: 1904473385; Ilmumisaeg: 28-Feb-2005; Kirjastus: Autodata Ltd; Formaat: paperback
1354.00
3. Engine Diagnostics, Testing and Tuning
ISBN: 1904473407; Ilmumisaeg: 28-Feb-2005; Kirjastus: Autodata Ltd; Formaat: paperback
1114.00
9. Tuning the A-Series Engine: The Definitive Manual on Tuning for Performance or Economy 3Rev ed
David Vizard; ISBN: 1859606202; Ilmumisaeg: 08-Oct-1999; Kirjastus: Haynes Publishing; Formaat: hardback
490.00
12. Modern Engine Tuning
Graham Bell; ISBN: 1859608663; Ilmumisaeg: 31-Aug-1997; Kirjastus: Haynes Publishing; Formaat: hardback
442.00
16. Tuning British Leyland's 'A' Series Engine
David Vizard; ISBN: 0854297324; Ilmumisaeg: 31-Aug-1989; Kirjastus: G T Foulis & Co Ltd; Formaat: hardback
490.00
23. Sports Car Engine Its Tuning and Modification
C Campbell; ISBN: 0837600448; Ilmumisaeg: 01-Jan-1964; Kirjastus: Bentley Publishing; Formaat: hardback
210.00
3. Automotive Chassis
Jack Erjavec; ISBN: 0766811662; Ilmumisaeg: 01-Jul-2005; Kirjastus: Delmar; Formaat: paperback
850.00
7. Automotive Chassis
Tim Gilles; ISBN: 1401856306; Ilmumisaeg: 01-Dec-2004; Kirjastus: Delmar; Formaat: paperback
1162.00
10. Racing Chassis and Suspension Design: PT-90
Carroll Smith; ISBN: 0768011205; Ilmumisaeg: 01-Jun-2004; Kirjastus: Society of Automotive Engineers; Formaat: paperback
1689.00
25. Chassis Design: Principles and Analysis
Douglas L. Milliken, William F. Milliken; ISBN: 186058389X; Ilmumisaeg: 21-Feb-2002; Kirjastus: Professional Engineering Publishing; Formaat: hardback
1690.00
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Tulbi uurimus töö sellest.
Kindlasti väga head raamatud. Aga kui raamat maksab 1 suure osa mõne töö hinnast siis minul ei käi ikka jõud alati üle.
Aga venelastel oli üks raamat - Autoralli (Singurindi)
See on kätte saadav näiteks: http://mosseliiga.ee/materjal/singurindi.pdf
Kindlasti väga head raamatud. Aga kui raamat maksab 1 suure osa mõne töö hinnast siis minul ei käi ikka jõud alati üle.
Aga venelastel oli üks raamat - Autoralli (Singurindi)
See on kätte saadav näiteks: http://mosseliiga.ee/materjal/singurindi.pdf
-
pPhotographer
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 188
- Liitunud: 16 Dets 2005 10:32
- Asukoht: Tallinn
- Autod: Lada
- Kontakt:
Kokkuvõtlikult ja lühidalt
Arvata võib et sind huvitab mingi konreetse Lada ehitamine?
Mootori forsseerimisest ingliskeelset materjali on olemas küll, sealt võiksid saada teada põhitõed ja kui midagi täpsemalt kirjutab, siis on üldreeglina ikkagi juttu mingist konkreetsest mootorist. Ja ega sa mootoripead ja nukkasid niikui nii ise tegema ei hakka
Mul on olemas koopia valdzu Fiati kone raamatust, soovi korral võin teha sulle ka sellest koopia
Kerest:
olen ise rääkinud väga paljude endiste NL. koondise sõitjate ja mehhaanikutega, konkreetselt VFTS“i kere tugevdamisest! Kokkuvõtlikult öeldes on olemas kindlad sõlmed mis tuleb üle käia, nendest on siin foorumis juba väga palju juttu olnud, kes lahendas natukese nii, kes natukese naapidi. Toona oli ainuke tingimus see, et kõikidel autodel pidid olema ühesuguse läbimõõduga poldid samades kohtades st. et kui Igori auto oli katki ja Aleksandri mehhaanikud pidid appi minema, siis nad teadsid juba peast, et näiteks amordi tugevdus on M12 poldiga kinni!:)
Ja see kere tugevdamine on ka suhteline asi: iga pleki tükk mida sa juurde keevitad kaalub, siin pead nagu ise aru saama, kust kohast sa tõmbad piiri - või tahad tanki ehitada !!!
Arvata võib et sind huvitab mingi konreetse Lada ehitamine?
Mootori forsseerimisest ingliskeelset materjali on olemas küll, sealt võiksid saada teada põhitõed ja kui midagi täpsemalt kirjutab, siis on üldreeglina ikkagi juttu mingist konkreetsest mootorist. Ja ega sa mootoripead ja nukkasid niikui nii ise tegema ei hakka
Mul on olemas koopia valdzu Fiati kone raamatust, soovi korral võin teha sulle ka sellest koopia
Kerest:
olen ise rääkinud väga paljude endiste NL. koondise sõitjate ja mehhaanikutega, konkreetselt VFTS“i kere tugevdamisest! Kokkuvõtlikult öeldes on olemas kindlad sõlmed mis tuleb üle käia, nendest on siin foorumis juba väga palju juttu olnud, kes lahendas natukese nii, kes natukese naapidi. Toona oli ainuke tingimus see, et kõikidel autodel pidid olema ühesuguse läbimõõduga poldid samades kohtades st. et kui Igori auto oli katki ja Aleksandri mehhaanikud pidid appi minema, siis nad teadsid juba peast, et näiteks amordi tugevdus on M12 poldiga kinni!:)
Ja see kere tugevdamine on ka suhteline asi: iga pleki tükk mida sa juurde keevitad kaalub, siin pead nagu ise aru saama, kust kohast sa tõmbad piiri - või tahad tanki ehitada
!!!Ühe kilomeetri kohta on alati kaks kilomeetrit kraavi !
Ise tahaksin jah ehitada talveks jäärajale ühte 2101'te. Tugevdada plaanis siis konkreetselt tagasilda, et see alt ära ei jookseks nagu kogemused näidanud, et tikub juhtuma.
Mootori poole pealt tahaks peamiselt uurida niiöelda algtõdesid, et mis milleks hea on ja kui palju teha.
Siit foorumist leidsin tõesti tagasilla tugevdamise kohta üht teist ja viimasel ajal oma autoest kirjutanud isikud ka info jagamise suhtes lahkemaks muutnud, et mis ja kui palju on tehtud.
Reno.
Mootori poole pealt tahaks peamiselt uurida niiöelda algtõdesid, et mis milleks hea on ja kui palju teha.
Siit foorumist leidsin tõesti tagasilla tugevdamise kohta üht teist ja viimasel ajal oma autoest kirjutanud isikud ka info jagamise suhtes lahkemaks muutnud, et mis ja kui palju on tehtud.
Reno.
-
mmatu6
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 100
- Liitunud: 31 Okt 2004 20:46
- Asukoht: lõuna osariigid
- Autod: 2107
selliste küsimustega kõigetargem tegelikult vanade NSVL sõitjate poole pöörduda.(või siis praeguste sõitjate). aint nende vanade sõitjatega suht raske jutule saada aga kui juba jutule saad(kahjuks paljudel viinakurat kallal:() siis räägivad naad väga asjaliku juttu, sest ega aastate jookusul eriti lada "kiireks ehitamine" pole muutunud. näiteks bilsu amordid ja weberi karpad olid juba 80`nendate keskel kasutusel. ainuke vahe oli selles et tollal oli neid raske saada. nüüd aga mine poodi ja osta aint. kindlasti keegi tutvusrinkonnast teab mõnda vana sõitjat või kaardilugejat.
asjakohast niipalju et kerel võiks tugevdada: tagasilla tala, tagasilla reaktiiv vardad, känd. esisillas: võiks vahetada õõtsades olevad kinnitus poldid(8mm) 10mm peale(muidugi võib ka õõtsa ennast tugevdada aga seda peab suht mõistusega tegema sest keevitusega võib õõtsa kõveraks tõmmata). siis ees lansekate vahel oleks vajalik tugi(struth-bar) ja mootori kinnitus kerele.
mootorist niipalju et kui ise varem teinud ei ole siis soovitaksin lasta kellegil teha. illmselt kõige lihtsam natuke äkkilisemat mootorit teha on kasutada natuke kangemat nukkvõlli.(koos reg. kettirattaga). ja kuigipalju lihvida plokikaant. aga palju kaant lihvida oleneb nukast jällegi. vähemalt minu kõrvu jõudnud selline jutt et mootor ehitatakse nuka järgi. ja nukk tehakse jällegi vastavalt vajaduselt mis alaks mootorit kasutatakse(ralli,kross,ringrada). tegelikult ega eriti jäärajal mootori jõust kasu ei ole kui just piigiga ei sõida. selline vähemalt minu arvamus.
asjakohast niipalju et kerel võiks tugevdada: tagasilla tala, tagasilla reaktiiv vardad, känd. esisillas: võiks vahetada õõtsades olevad kinnitus poldid(8mm) 10mm peale(muidugi võib ka õõtsa ennast tugevdada aga seda peab suht mõistusega tegema sest keevitusega võib õõtsa kõveraks tõmmata). siis ees lansekate vahel oleks vajalik tugi(struth-bar) ja mootori kinnitus kerele.
mootorist niipalju et kui ise varem teinud ei ole siis soovitaksin lasta kellegil teha. illmselt kõige lihtsam natuke äkkilisemat mootorit teha on kasutada natuke kangemat nukkvõlli.(koos reg. kettirattaga). ja kuigipalju lihvida plokikaant. aga palju kaant lihvida oleneb nukast jällegi. vähemalt minu kõrvu jõudnud selline jutt et mootor ehitatakse nuka järgi. ja nukk tehakse jällegi vastavalt vajaduselt mis alaks mootorit kasutatakse(ralli,kross,ringrada). tegelikult ega eriti jäärajal mootori jõust kasu ei ole kui just piigiga ei sõida. selline vähemalt minu arvamus.
-
pPhotographer
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 188
- Liitunud: 16 Dets 2005 10:32
- Asukoht: Tallinn
- Autod: Lada
- Kontakt:
üks asi tuli veel, et mingeid pilte leiad veel siit :
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=11084
ps. ma ei taha kellegi võimeid üle- ega alahinnata, aga tasub mõelda, et kas on mõtet kohe endale ehitad super masin (pean silmas mootorit), mis esimene ajaühik käib üle sinu võimete. Pigem ehitada kere mis kestab ja siis hakata vastavalt enda tasemele ka mootorit "tunima" ja arendama! Juhiks tähelepanu sellele, et tehtud mootoril maksab iga kilomeeter mis sa sõida ja kui sa esimesed 50% mootori tööeast kasutad katsetamistele on see põhimõtteliselt õhkuvisatud töö mootorile!
Kokkuvõttes sõltub ikkagi kõik ühest ainsast "kummitihendist"
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=11084
ps. ma ei taha kellegi võimeid üle- ega alahinnata, aga tasub mõelda, et kas on mõtet kohe endale ehitad super masin (pean silmas mootorit), mis esimene ajaühik käib üle sinu võimete. Pigem ehitada kere mis kestab ja siis hakata vastavalt enda tasemele ka mootorit "tunima" ja arendama! Juhiks tähelepanu sellele, et tehtud mootoril maksab iga kilomeeter mis sa sõida ja kui sa esimesed 50% mootori tööeast kasutad katsetamistele on see põhimõtteliselt õhkuvisatud töö mootorile!
Kokkuvõttes sõltub ikkagi kõik ühest ainsast "kummitihendist"
Ühe kilomeetri kohta on alati kaks kilomeetrit kraavi !
-
Moss
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1069
- Liitunud: 25 Mär 2003 15:06
- Asukoht: Siuntio, Soome
- Autod: erinevad illegaalid
- Kontakt:
Lisaks soovitan ka seda raamatut: http://www.amazon.com/o/ASIN/1884089267 ... 17-5018500 Mul on see olemas ja Summercamp'il oli see ka kõigile uurimiseks väljas.
Raamat kirjeldab erinevaid töövõtteid mootori kokku- ja lahtivõtmisel, tutvustab vajaminevaid mõõteriistu jne. Puudutab ka veidi mootorite forsseerimist. Teooria on hea asi aga inimesele, kes pole mootoreid varem lammutanud, on see (ja muud sarnased raamatud) asendamatuks know-how allikaks. Piisab keskkooli tasemel inglisekeelest, rabad Heido Otsa "Autosõnastiku" kõrvale ja saad kõigest aru.
Eestikeelset tuuninguõpetust on minuteada võimalik lugeda vaid 2004 aasta Autolehe suvenumbritest.
Tõenäoliselt parim kirjandus automootoritest eestikeeles on see: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11429 Raamat meil koolis sel aastal õppematerjaliks. Ma pole veel jõudnud selle sisuga süviti tutvuda aga tundub asjalik. Täis valemeid ja graafikuid niiet varuge aega ja kannatust.
Raamat kirjeldab erinevaid töövõtteid mootori kokku- ja lahtivõtmisel, tutvustab vajaminevaid mõõteriistu jne. Puudutab ka veidi mootorite forsseerimist. Teooria on hea asi aga inimesele, kes pole mootoreid varem lammutanud, on see (ja muud sarnased raamatud) asendamatuks know-how allikaks. Piisab keskkooli tasemel inglisekeelest, rabad Heido Otsa "Autosõnastiku" kõrvale ja saad kõigest aru.
Eestikeelset tuuninguõpetust on minuteada võimalik lugeda vaid 2004 aasta Autolehe suvenumbritest.
Tõenäoliselt parim kirjandus automootoritest eestikeeles on see: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11429 Raamat meil koolis sel aastal õppematerjaliks. Ma pole veel jõudnud selle sisuga süviti tutvuda aga tundub asjalik. Täis valemeid ja graafikuid niiet varuge aega ja kannatust.