Tekkis meil motamehe väike diskussioon sellest, kuda oleks ökonoomsem söita motamehe 2102-ga. Tal on taga kiire sild (4,1) ja viiene kast. Kuressaarest Viidumäe poole söites on kerge mäkketöus (nii väike, et aint 50 ccm mootor seda tunneb).
Söites 90 km/h:
-- mina arvan, et on parem 4. käiguga söita, mootoril on suts rohkem pöördeid, moment suurem ja kergem vedada, seega vötab vähem kütet
--motamees arvab et 5. on parem. Pöördeid on vähem ja kütust lastakse nii mootorist vähem läbi, jöudu noil pööretel piisavalt.
Otsustasime, et teeme proovi. Vötme täpselt pool liitrit kütet eraldi anuma, lähtekohs töstame vooliku ümber mööteanumale ning vaatleme, kumma söidustiil kaugema kilomeetripostini viib. Vahepeal peab muidugi tagasi tulema, et teine saaks samast lähtekohast alustada, tee on uressaare- Viidumäe (teistpidi ei saa, kuna siis on allamäge). Ilma ja tuulemuutus ei tohi ka suurelt erineda, takistusi ei tohi ette tulla jne. Proovime vabalt söita.
Andke minna, igatahes edu!. Mind ennastki huvitab see asi. Ise olen kahtleval seisukohal, millist käiku linnas sõitmiseks kasutada, ehk see test annab mingi arvestatava tulemuse.
Ikka 5.ndaga peaks ökonoomsem olema, mida aeglasemalt mootor töötab, seda vähem ta kütust sisse ahmib, 90ga on momenti veel piisavalt.
Selline on hea meetod väga täpselt keskmise kütusekulu kindlaks määramiseks.
Arvutage siis keskm kulu sajale ka välja, pakun lambist, et heas korras 02-l peaks ta 7,7 l/100km pääle olema.
Nii lühikese otsa peal peaks ka km väga täpselt (spido ju valetab piisavalt, km postiga saab täpsemalt, kui aga juhtub lõppema kahe posti vahel?)mõõtma, et saada täpne kütusekulu. Pikad otsad on täpse kütusekulu mõõtmiseks paremad.
Tallinnas käies suvel oli kuluks 7,2.
Algselt postitas: põletaja
Ma arvan, et teil on palju vaba aega
Aeg? Körgkoolis käijakse 5 aastat, aga sellist teadmist ikka ei saada. Enda teadmiste täiendamiseks ja teooriat töestamiseks/purustamiseks tuleb aega leida, kooliaeg seda ju ei anna.
Mootor oli töösoe, väljas -5 C, paigalt kiirendus ja söit 90 km/h, tuult ei olnud, naelkummid, kaks reisijat, kaupa pole.
Tulemus Overspeed'il:
4. käiguga 6,6 km
Tulemus Motamehel:
5. käiguga 7,6 km
Lisaks huvi pärast ka selle, et möötsime mölemat pidi, minnes ja ka tulles (nii kui soolaraja rekorditel nöutakse), vahepeal möötetopsi täites. Kumbki söitis täpselt SAMA MAANTEE LÖIKU mölemat pidi. See mäekalle ei möjunud üldse. Overspeed'il tuli täpselt tagasi samasse kohta kust minnes alustas, motamehel jäi algpunktist pisut puudugi (?allamäge?). Teepikkust möötsime kilomeetri postide järgi (100 meetri postid ka teeääres olemas).
Ega ma lugesin Lada raamatust tegelikult ise ka, et soovitav on sõita kõrgemata pööretega Ladaga mitte liiga madalatega ja võtab vähem bensiini kui näiteks sõidan linnas 50km/H 3käiguga mitte 4nda käiguga.
Ja üldse seda kirjuatab ka veel, et sõites ei tasu kõrgeid pöördeid karta (muidugi normaalsuse piires) sest moootrile just kasulik.
90-ga sõites on minu arvates 5-daga ühtlasel kiirusel sõites ökonoomsem,on ta alla või ülesmäge,seni kuni mootor vedada jaksab.
Iseasi võib olla pritsungmootor,kus aju juhib andurite tulemustel kütusekoguste sissepritset.
Väga põnev test. Huvi pärast peaks proovima, millise tulemuse annab, kui peaülekandeks on 3,9. Mulle tundus, et sellisel juhul oli tulemus 4. käigu kasuks, kuigi jah see oli pelgalt "tagumikutunne." Tavapäraselt maanteel sõites mõjutavad muidugi ka tõusud ja laskumised, kus 5. käigu väiksem jõudlus rohkem tunda annab, kui siledal maal.
Tublid mehed!!!
Mu küttekulu test sai tehtud wintercamp 2006 le sõidu ajal. Autoks oli siis 011 reduktor 4,3, kast 4ne, mootor 1,3 ja karpa vakuumiga 05 aretis.... Kiirus oli siis kogu aja umbes 100-110 km/h. Valga-Kärevete vahe on täpselt 200 km, tankisin juurde siis täpselt 15 liitrit, lihtne arvutus näitab et kulu oli 7,5l/100km peale, kahjuks polnud kellegiga võrrelda sest Tartsi 2,0 mootor võttis hulga rohkem kütet....
Siin keegi mõtles, et huvitav mis käiguga kus oleks kasulik sõita. Ise käisin just lõppastme koolitusel, mida viis läbi Oü Autosõit. Paljud seni teada olnud tõekspidamised lükati seal osaliselt ümber.
Loengus esitati küsimus, et kus auto ökonoomsem, kas linnas või maanteel. Iga inimene ütleb ju, et loomulikult maanteel. Kuid minu loogiga mõtles teistmoodi. Miks selline küsimus üldse küsitakse kui loogiline oleks, et maanteel. Ja ongi nii, et näteks Golf V ja Toyota Corolla 1.4 mootoriga on linnas ökonoomsemad kui maanteel sõites. Seda siiski aint sellel juhul kui linnas vastavalt sõita, kiirendades pidevalt sellist tulemust ei saa.
Automaatkastiga ja karburaatormootoriga eriti selliseid tulemusi ei saa.
Asja point peitub selles, et kui sissepritsega mootoril võtta jalg gaasilt ning jätta käik sisse ja lasta masinal vabalt veereda ehk siis mootoriga pidurdada, siis sellel hetkel on kütusekulu 0 liitrit.
Koolitusel rõhutati seda, et liiklust tuleb linnas pikalt ette näha. Nähes, et kaugel ees fooris on punane tuleb jalg gaasilt võtta, et ei tuleks foori ees teha peatust, sest kõige rohkem kütust võtab kohaltvõtmine, hoo uuesti ülesse saamine. Kui jala gaasilt võtmisest jään väheks, siis panna madalam käik ja pidurdada mootoriga. Nii on liiklus sujuvam ja kütust kulub vähem.
Soovitati kindlasti linnas sõita 5. käiguga kui auto seda võimaldab ja uued autod seda võimaldavad, kuigi mõni autokool soovitab siiski linnas 3. käiguga sõita. Aktiivsemad ja teadjamad inimesed, kaasaarvatud mina tõstsid koolitusel kohe kisa, et 5 käiguga äkki õlisurve liiga madal linnakiirusel jne. Selle peale oli neil kohe tabel kus olid uute autode õlisurved eirnevatel mootori pöörlemissagedustel. Selge see, et Ladaga ei hakka 50-60 km/h kiirusel panema 5 käiku, kuid näiteks minu Golfiga on kiirusel 60 km/h normaalne sõita 5. käiguga.
Kellel veel vahtraleht, need saavad ise ka sellel koolitusel osaleda ja sedasama asja täpsemalt kuulda.
Miks nii ütled. Keegi ei väitnud, et kõik autod tarvitavad linnas vähem kütet. Ning automaatkastiga näiteks pole võimalik sedamoodi säästa.
Kodanik Ladaraider, kas tahad väita, et see mis seal koolitusel inimestele õpetatakse on üks bullshit?
ära pane seda ladaraiderit tähele,ta aegajalt õpetab siin kuidas gaasipedaali pumpamisega paagist kytet kätte saab. teatud inimestel ei ole lihtsalt midagi tarka öelda sest nad ei tahagi ennast harida.
käisin ka autosõidu ökonoomsuse koolitusel ja jutt peab paika.räägiti seal ja prooviti ka linnaliikluses järele.
Lada mootoril pn maksimaalne pöördemoment umbes 3500 juures. Uuematel välismaa autodel on pöörde moment toodud madalamale. Sellepärast tundbki ,et nendega saab sõita 5 käiguga linnas. Kuid mis siis tegelikult mootori sees toimub? See oleneb mootorist. Uuematel autodel on mootori detailid vastupidavamad ja õlirõhk on samuti kõrgem. Võib ütelda ,et tekib ökonoomia kütusekulu kohapealt ,kuid kas ka mootori eluea kohapealt ? Tähtis on ka õli (tänapäeva autodes kasutatakse tavaliselt paremaid õlisid ,kui mõni inimene ladas kasutab) . Sellepärast arvan ,et alla 2000 pöörde ladaga eriti sõita ei tasu. Rasketes oludes ,kus on eelkõige suure koormusega tegu tuleks samuti valida selline käik ,mis võimaldaks sõita kõrgemate pööretega. Füüsika ,mida kiirendamise ja pidurdamise kohta räägitakse on kõik õige. Põhimõtteliselt tuleb sõita võimalikult ühtlase kiirusega ja näha ette pidurdusi ja mitte kiirendada järsult. Pedaalilt jala tõstmisest pole ladal kasu ,kui karburaatoril puudub tühikäigu ökonomaiser. Sellisel juhul võib käiguga piduramine hoopis rohkem kütet võtta ( otstarbekam on siis käik välja võtta ja lasta autol veereda) Sujuva sõidu reegel käib ka sissepritsega mootorite kohta ,kuid peab arvestama ,et sissepritse kontrollib pedaali asendit ja sellega seoses ka kütusekulu ( mis tähendab seda ,et viienda käiguga kuskilt mäest ülesse venidada gaas põhjas pole mõtet) See suurendab kütusekulu ja rikub mootorit ja käigukasti. Kokkuvõtteks võib ütelda ,et kui sõita mõistlikuse piires ja arvestada auto iseärasusi ,siis oskuslik madalate pööretega sõitmine on ökonoomne ja auto peab samuti vastu. Kui madalad pöörded olema peaxid sõltub autost. Ainuke asi ,mis mind häiris on see ,et bulshitt on asjaga siis ,kui nad räägivad jäigalt ,et ökonoomne on sõita 5 käiguga ,siis mõni blond tibi võtabki kätte ja kuna ta autodest midagi ei tea ,siis võib ta niimoodi lihtsalt mootori nässu keerata. Mina näiteks sõidan linnas pikematel sirgetel neljanda käiguga 2000 pöördega 60 km/h.
Sellistel alla 40-50 vahelistel teedel sõidan 3 käiguga. Kui on pikem sirge vaja sõita nii ,et pöörded on madalad ,siis vahepeal sõidan natuke maad madalama käiguga ,et mootoris korraliku õlitust kah oleks.
Laurimetalli jutuga üldiselt nõus. Tegelikult tuleks lähtuda ikkagi konkreetsest autost, (ülekanded ja momendigraafikud on erinevad) mitte sellest, et koolitusel räägiti 5. käigust. Õlitus õlituseks, kui mootor korras ning normaalne õli (korralik autoomanik ju paneb ka ladasse korralikku õli!!!) mootoris, siis ei ole sellel Lada õlitusel ka madalamatel pööretel midagi häda, pigem on probleem selles, et mootoril pole madalatel pööretel jõudu ja ebamugav on sõita.
Uuematel autodel, milledel kompuutrid peal, on säästlikku sõidustiili väga hea kontrollida. Vaadake kütuse hetkkulu ning vaadake, kuidas on ökom sõita, kas on/off või sujuvalt ning mis käiguga. Palju sõltub ka masina ülekannetest ning samast mootori pöördemomendist. Oma 110-l nüüd ka kompu peal ja hea vaadata. Lähtudes sellest, et linnakiirus peaks 50 olema, siis mina ei saa kuidagi 5 käiguga linnas sõita. Võibolla Tallinnas Järvevana teel tõepoolest, aga mitte Tartu liikluses, kus foor, ristmik või ülekäigurada on iga 150 meetri tagant - masinal lihtsalt pole jõudu ka väikeseks kiirenduseks ning mis olulisemgi, kui pilgu kompule heidad, siis veendud, et kütusekulu sellisel juhul 4 ja 5 käiguga täpselt sama, 3 ehk pisut rohkem, aga samas saad soovitud hoo natuke kiiremini ülesse ning saad varem ühtlast kiirust hoidma hakata, kui 4. või 5. vägistades. Koormuse all, ehk mäest üles rühkides pane parem madalam käik on ökonoomsem.
Mis puutub pritsungi masinate mootoriga pidurdamisse, siis siin on üks konks, mille koolituse läbiviijad jätavad targu rääkimata. Nimelt kui sa linnaliikluses siledal maal gaasilt jala maha tõstad, siis ei ole sinu auto kütusekulu 0 vaid enam vähem sarnane tühikäigu kuluga (0,midagi liitrit tunnis) 0 kulu tekib sellisel juhul, kui mootorit läbi ülekannete pidurdada, ehk siis kas käiku alla vahetades (sellisel juhul on 0 kulu vaid hetkeline) või näiteks suhteliselt järsust mäest laskudes, kui käik on sees ning auto raskusjõu mõjul iseseisvalt "mootorist ette" kiirendada üritab. Tasasel maal pole mingit effekti, kuna lihtsalt gaasilt jalga tõstes ei toimu mootori pidurdamist. Seepärast on see linnas ökonoomsem kui maanteel jutt paras pullikaka, oleneb muidugi jah linnast, kui linn milles kiirus piiratud 50-le koosneb siledal maal ilma fooridest, ristmikest jms häirimata teedest, siis võib olla küll.
Liikluse "ette nägemine" on igati normaalne ja mõistetav, mis peaks sõitu nii ohutumaks, kui säästlikumaks muutma, kuid meie tingimustes tihti äärmiselt raskesti kohaldatav. Tartu linnas näiteks täiesti debiilne, kuna foorid on lähestikku, rohelist lainet sisuliselt ei eksisteeri, tihti on ka tsüklid nii lühikesed, et sa peadki kogu aeg stop and go liikuma ja siis veel võimalikult nobedasti kiirendama, et peale sinu ka keegi läbi jõuaks. Mida sa siin ette näed, või käiguga pidurdad. Tartu puhul veel teine omapära, suurel hulgal parema käe ristmikke, mis sisuliselt välistavad selle, et sa saaksid sujuvalt 5 käiguga sõita, sest pidevalt tuleb hoog maha pidurdada ning siis jälle madalama käiguga kiirendada, kõrge käiguga kiirendamisest teadupärast ei tule midagi välja, pigem viidad ristmikku ületades rohkem aega ning takistad sellega teiste sõitmist. Kogu vahepealset teekonda ühtlaselt ainult 15 - 25 km/h sõita nagu ka ei tahaks, siis on samuti saba kogu aeg järel.
