Eksperiment Hado - USKUMATU AGA TOIMIB (õlita mootoriga 48km)

Postitus Postitas **motamees** » 23 Juun 2006 13:35

Täna autoga sõites tekkis järsku mõte, mitu tiiru väntvõll katse ajal kuivalt tegi.
Ei teagi mitu rpm mootor teeb (mul tahhokas ikka veel valetab) teatud kiirusel. Kui näiteks arvestada, et teeb 60km/h juures 2000 rpm (neljanda käiguga), siis kogu katse ajal tegi vänt umbes 100 000 kuiva pööret. Nukkvõll vastavalt 50 000 kuiva üle ühe nookuri libisemist.
Arvud võtsin ümmargused, siis oli lihtsam peast arvutada.
Kui keegi teab (saab autolt vaadata) palju pöördeid 60km/h tunnis neljanda käiguga mootor teeb, siis saaks täpsemad arvud. Suurusjärk jääb ilmselt ikkagi 100 000 kanti (kui mu arvutamise skeem ikka õige oli).

Postitus Postitas **Mel** » 26 Juun 2006 08:18

Minul näitab tahokas 2500 neljanda käiguga 60 km/h juures.

Rocky · Postitus Postitas **Rocky** » 26 Juun 2006 16:40

Käigukast ja differ 01. 50km/h 2000 pööret.

Postitus Postitas **motamees** » 04 Juul 2006 17:24

Teen uue proovi Hadoga.
Nüüd panen Mitsubishi Colt'i (1,8L 87a. 350 000km)mootorisse ja küttesüsteemi. Tegemist diiselmootoriga. Ülevaatusel oli tahmaga veidi probleeme. Kütet maha keerates sai asja normi. Kui sissesõit on tehtud, siis lähen mõõdan uuesti tahma ära.

Postitus Postitas **motamees** » 24 Juul 2006 22:52

Vahepeal sõidetud 2000 km.
Testis käidud.
Tunde järgi mingit muutust pole olnud. Olin selle masinaga nii vähe enne sõitnud, et tunnet ei saanudki eriti olla. Panin pea kohe Xado sisse.
Test näitas mootori pöörete tõusu tühikäigul 90rpm ja täispööretel 80rpm. See ilmselt väiksema hõõrdumise arvelt.
Tahmaga ikka probleemid. Seekord oli tahma kogus 0,5 pügalat hoopis tõusnud.
Tähelepanek.
Kui ma tavaliselt käin diiselmasinaga ülevaatusel (kundede autodega), siis on tahmatesti ajal selline vilets tunne. Kange mootori piinamine nagu oleks. Täna sellist tunnet ei olnud. Kangesti huvitas tulemus. Ülevaatuse mees veel enne tuuritamist küsis "Kas panen?" Mina rõõmsalt vastu "Ja, ja, ja".

Postitus Postitas **motamees** » 24 Aug 2006 21:25

Täna praamisabas tuli mulle meelde üks väga tark isik, kellelt võiks küsida midagi hado kohta. Tulemuseks oli telefonivestlus ja üllatavalt informatiivne. Jutt käib Hado teisikust (ilmselt sama aine aga teine tootenimetus), kuna tema kogemused on selle ainega. Hadoga kogemused tal puuduvad. Mälu järgi selle ka kirja panin (vestlus venis pikale, pidin autot edasi ajama ja lõpuks katkestas praami kõhtu sõit), andestust, kui kusagil eksin.
Kiirkorras saadud õppetunnist väga jäme seletus.
Tootes on magneesiumi ja räni elemendid. Suure koormuse all magneesium plahvatab ja lööb räni metalli sisse. Sealt tekib ülikõva keraamiline kiht metallile. Selleks, et saavutada magneesiumi plahvatuseks vajalik temperatuur, kasutatakse halvema kvaliteediga õli ainega mootori sissetöötamise perioodil. Väga hea õli korral ei pruugi hõõrdepindade vahel tekkida vajalikku kuumust. Hiljem pannakse jälle parem õli sisse. Sedasama nippi kasutatakse ka käigukastis ja sildades.
Seletuse sai ka metalli juurdekasvamise effekt. Enne aine mootorisse panemist sõidetakse mõni aeg selle õliga. Vanas õlis hõljuvaid metalliosakesi kasutabki RVS täitematerjalina. Plahvatuse käigus lüüakse koos räniga ka hõljuvaid metalliosakesi pindadesse.
Ta on käinud RVS toote tutvustusloengutel.
RVS-ist räägin ma selle pärast, et sellega oli Honda mehel kogemusi. Hadoga tal kogemused puuduvad.
Rääkisime ka kuivalt (ilma õlita) sõitmisest. Soomlased olid selle katse ametlikult teinud. Katsemasinaks oli Ford Sierra. Läbitud sai ilma õlita 120km (vist oli selline vahemaa). Siis masin edasi ei sõitnud. Uuringutel selgus, et purunenud oli nukkvõll. Nuka simmer (Ka kummist tihend vajab õlitust)) oli nuka nii kuumaks ajanud, et see oli paisumise tagajärjel plokki kinni kiilunud. Ülejäänud mootor oli täiesti vigastusteta. Takkajärgi tarkus oli - "Oleks pidanud simmerid ära võtma. Nagunii ei olnud õli sees."

Enne hado panekut mandrisõidul oli küttekulu 5,25L/100km , tänasel sõidul 4,8L/100km. Hado süüd selles ei julge kinnitada, ega ümber lükata. Fakt siiski.

Rocky · Postitus Postitas **Rocky** » 24 Aug 2006 23:34

Njah, see vana õli kasutamise pool seletab ka seda, miks erinevatest foorumitest on lugeda, et mõju avaldub enamasti odavamatel ja rümbaks sõidetud autodel. Vaevalt, et neile siis eriti kallist õli ka sisse valatakse.
Üks küsimus veel... Kas selle teise lisandi kasutamisel töötlemisvälbad ja töötlemine ise samasugune? Et sama kilometraazh ja maksimum pööretevahemikud nagu Hadol-gi? Lisandi lisamine mitmes etapis jne...

kenu · Postitus Postitas **kenu** » 25 Aug 2006 09:07

Aga kas sees oleva õli vanus ka mingit rolli mängib, st palju on temaga sõidetud(metalli osakesi, tahma jne)?
Kas Hado on mõtekas valada palju töötanud õli sisse või panna uus õli?

Postitus Postitas **olaaf** » 25 Aug 2006 13:55

hado purgikesel kuirjas, et vana õli sisse panna aga vaadata, et õli ressurssi järkuks kuni töötlemisperioodi lõpuni..

Postitus Postitas **motamees** » 25 Aug 2006 14:55

Kenule

Algselt postitas: motamees
Seletuse sai ka metalli juurdekasvamise effekt. .... Vanas õlis hõljuvaid metalliosakesi kasutabki RVS täitematerjalina. Plahvatuse käigus lüüakse koos räniga ka hõljuvaid metalliosakesi pindadesse.

Olaafile.
Hado manuaalis oli minuteada õeldud, et VÕIB panna ka vana õli sisse. Uue infi kohaselt oleks see lausa tungivalt soovitav.

Postitus Postitas **motamees** » 26 Aug 2006 11:52

Lisainfi RVS-i kohta (Rocky leiab ka äkki vastuse oma küsimusele).

www.rvs-tec.com

www.rvs-tec.fi

Mike · Postitus Postitas **Mike** » 30 Aug 2006 22:31

Kas kellelgi on olnud kogemust - kas see xado või hado
aitab ka klapisääretihendite kulumise korral? kas ta tekitab sinna
ka "vett pidava kihi"?

Postitus Postitas **olaaf** » 31 Aug 2006 08:16

ei aita...

Postitus Postitas **motamees** » 31 Aug 2006 12:03

Algselt postitas: Mike
Kas kellelgi on olnud kogemust - kas hado
aitab ka klapisääretihendite kulumise korral?

Nagu olku juba mainis, ei aita hado kummidetailide puhul midagi.
Ka ei aita hado ilmselt klapisääre pukse parendada. Sinna lihtsalt reeglina (kui just klapisääre tihendid väga kulunud ei ole) õli ei lähe.
Ka ei usu diislispetsid kõrgsurvepumba (diisli puhul) parendavaid (hadol olemas spets diiselkütte lisand) omadusi. Seal ei pidavat tekkima sellist hõõrdumist/ kuumust, mis hado toimetama paneks. Maks temperatuur pumbast väljuval küttel 40 kraadi.

veiko · Postitus Postitas **veiko** » 31 Aug 2006 23:44

Kusagilt lugesin (äkki isegi siit foorumist?), et klapisääretihendite töö tõhustamiseks oli mingi vedelik küll olemas, mida vist tuli tilgutada peale, kahjuks ei ole meeles millega täpsemalt tegu oli.

Postitus Postitas **olaaf** » 01 Sept 2006 09:11

Kui peale juba tilgutada saad siis ainult samm edasi ja on sääretihendid vahetatud

.

Aga ehk hadol siis mingi teine põhimõte, kui magneesiumiosakesed..
Transiti KS pumbal aitas ikka kõvasti - enne oli rõhk madalam, nüüd juba kaua aega ok olnud..

Hadost lisaks veel:
Panin teise smaari käigukasti ka veel hado - viies käik jäi juba kiiremal linnasõidul vait samas teise käiguga pidurdades on ikka hääl sees, kuigi nõrgem...
pärast lugesin pakilt et eriti hästi aitab samara karjuva kasti korral

Postitus Postitas **motamees** » 01 Sept 2006 14:18

Algselt postitas: Veiko
Kusagilt lugesin (äkki isegi siit foorumist?), et klapisääretihendite töö tõhustamiseks oli mingi vedelik

Selle jaoks on olemas jah spets õlilisand. Töötab kuidagi kummi paisutamise teel. Ilmselt mingi sama effekt, mis kummidetaili paisumisel lahustis.
Ise olen seda effekti reaalelus kasutanud teiseks otstarbeks. 2102 kokkupanekul ei ulatanud tagatule tihendid enam tule alla (olid kokku kuivanud). Mingi venitamine ei aidanud. Panin siis tihendi lahustise kaltsu sisse ja kalts kilekotti. Hommikul oli tihend juba nati liialt suur. Veidi tahenemist ja tihend hakkas uuesti kokku tõmbuma. Tuli vaid paras moment passida, ja sai tule külge panna.

kenu · Postitus Postitas **kenu** » 04 Sept 2006 13:50

Mota'le

kas tsikli peal ka keegi on hadot proovinud. Siis arvestades hõõrde vähenemist, peaks selline asi nagu seguõlitus täiesti ära kaduma.
Seda 2% õli pole ju bensiinisse vaja lisada, kui mootorit hadoga töödelda peaks bensiinist määrdena täiesti piisama?

veiko · Postitus Postitas **veiko** » 04 Sept 2006 21:10

No ei tea, kuna Hado pidavat kinnistuma detailidele, mis on teatud kuumusega, siis veidi kahtleks kas Hado kõigile määrimist vajavatele detailidele mõjub. Näiteks kepsu alumine laager peaks suhteliselt jahe olema, eriti veel seetõttu, et sissetulev küttesegu jahutab teda.

Jutt siis 2-taktilisest mootorist.

Postitus Postitas **motamees** » 04 Sept 2006 22:00

Algselt postitas: kenu
Mota'le

Hado ei asenda õli. Päästab vaid kriitilises olukorras ja leevendab üldiselt mootori töökoormusi.
2% võib küll tunduda väga väike kogus. See 2% on aga kogu mootori õlitus, seega siis 100%.
Bensiin teatavasti ei oma mingit määrimise võimet, ilmselt ajasid sassi diiselküttega.