Lada jäik-veokolmnurk

Lada jäik-veokolmnurk

Praktilised nõuanded, kuidas koduste vahenditega ja odavalt midagi ehitada
a
ando
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1166
Liitunud: 07 Dets 2005 22:12
Asukoht: Tartu
Autod: 2101, 2102, 2108, Niva; Skif

Postitus Postitas ando »

 
SexSix kirjutas:Haakeseadmel peab olema E-tähis. Pluss massi number, mis võiks Ziguli vedamisel olla 1000 kg.
Kui tohib küsida, millel rajanevad need laused.
LS järgi pole mootorisõiduki pukseerimisele mingeid täiendavaid piiranguid. Küll aga on haakeseadme nõuded toodud ära LS §63 lõige 3 all:
Haakeseadis peab vastama käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele
Aga paragrahv 63 sätestab pukseeritava seadme vedu puudutavad punktid ning ei maini mootorisõiduki pukseerimise kohta midagi.

Ja pukseerimise kohta üldse infot:

§ 62. Mootorsõiduki pukseerimine

(1) Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit.

(2) Pukseeritava sõiduki roolis tohib olla vaid selle kategooria sõiduki juhtimisõigusega juht.

(3) Pukseerimisel ei tohi pukseeritavate sõidukite sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 lubatud sõidukiirust.

(4) Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud.

(5) Tehniliselt mittekorras piduritega mootorsõidukit tohib pukseerida jäiga ühenduslüli abil või osaliselt toetatuna pukseerivale sõidukile.

(6) Pukseeritaval mootorsõidukil, autorongil või masinrongil peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel, või kui need ei tööta, peab pukseeritavale mootorsõidukile, autorongile või masinrongile olema nähtavale kohale paigaldatud ohukolmnurk.

(7) Pukseeritavas mootorsõidukis, autorongis või masinrongis ei pea olema juhti ainult siis, kui pukseeritakse sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki, autorongi või masinrongi juhitavuse.

(8) Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.

(9) Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toetatud sõidukis.

(10) Pukseerida ei tohi:
1) kiirteel. Kui pukseerimisvajadus tekib kiirteel, siis tohib erandina pukseerida lähima ärasõidukohani;
2) painduva ühenduslüliga – kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta sõidupidur või rool;
3) vardakujulise jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta rool;
4) mis tahes jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
5) enam kui ühte mootorsõidukit, autorongi või masinrongi;
6) autorongi või masinrongi, mille haakeseadis on rikkis.

Allikas : https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011010?leiaKehtiv
Jõud taga, peab minema.
Kasutaja avatar
SexSix
Foorumi kasutaja
Postitusi: 2501
Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
Asukoht: Viljandimaa
Autod: 013

Postitus Postitas SexSix »

Tere. Sooviksin teada, kas jäiga ühenduslüliga pukseerimisel peab olema pukseeritaval sõidukil liikluskindlustus ja kas peab olema tehniline ülevaatus, eeldades, et pukseeritav sõiduk vajab remonti nii välimuselt (vajab keretöid) kui tehniliselt (mootori rike). See tähendab, et reaalselt ju tehnoülevaatust läbida ei saa? Kui peab olema liikluskindlustus, siis miks peab peab olema kui pukseeritav on jäiga ühenduslüliga (kolmnurkne) veetava sõidukiga ühenduses?

Pukseerimise viis ei oma liikluskindlustuse lepingu kohustuslikkuse seisukohalt tähtsust - ka enamus haagiseid on sõiduki haakes jäiga ühenduslüliga. LkindlS § 4 lg 1 kohaselt tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, mis on registreeritud või kuulub registreerimisele liiklusregistris. Registreerimisele kuuluvad Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta.

Kui Teie poolt viidatud sõiduk on liiklusregistris registreeritud, siis peab selle suhtes ka liikluskindlustuse leping olema sõlmitud. Liikluses osalemiseks (ka puksiiris liikudes), peab olemas olema ka kehtiv poliis (LkindlS § 19 lg 7).

Mõnevõrra keerulisem on olukord juhul, kui sõiduk ei ole liiklusregistris registreeritud. Näiteks on tegemist nn muuseumisõidukiga, mis ei ole mõeldud ja mida ei soovita teeliikluses kasutada. Kui seda nüüd pukseerida jäiga ühenduslüliga punktist A punkti B, tekib küsimus, kas selline tegevus on käsitletav sõiduki kasutamisena, mis eeldab sõiduki registreerimist. Ühest vastust on siinkohal raske anda. Minule teadaolevalt ei nõustugi kindlustusseltsid kindlustuslepingut sõlmima sõiduki suhtes, mis ei ole registreeritud ega oma registreerimismärki.

Pukseerimise olemusest tuleneb, et pukseeritav sõiduk ei pruugi ega pea vastama tehnilistele nõuetele ning seega ei pruugi ega pea sellel olema ka kehtivat ülevaatust.
Vasta