Alternatiiv kütus VESI (H2O)

Alternatiiv kütus VESI (H2O)

Praktilised nõuanded, kuidas koduste vahenditega ja odavalt midagi ehitada
Vasta
a
AaClub
Foorumi kasutaja
Postitusi: 189
Liitunud: 13 Nov 2003 22:54
Asukoht: Tallinn Liiva
Kontakt:

Alternatiiv kütus VESI (H2O)

Postitus Postitas AaClub »

Panen siia paar saidi aadressi kus saate täpsemalt selle kohta lugeda!
Palju teemakohast infi on ka YOU TUBES , kasutage otsingut !!! üks näide http://www.youtube.com/watch?v=h75_TGiw ... re=related

lehekülg kus saad tellida endale süsteemi ehitamiseks õpetuse http://www.water4gas.com

http://www.wam-a-bam.com/hydrockickbank.html

Ladale peaks saama süsteemi aretada suht lihtsalt kuna puudub kaasaegsete autode keeruline elektroonika.

Edu konstrueerimisel ja katsetamisel minu poolne väike panus on antud !
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Jutt nagu teleturus.
Targemad, kel inglise keel suus, andke teada, kas sain asjast õigesti aru.
Panen selle elektrolüüsipoti autovoolu pealt kenasti kapoti alla podisema, vean vooliku sisselaskesse ja see piskuke vesinik, mis veest eraldub, annab niipalju pauerit, et hakkan meeletult kütust säästma.
A pentsu kulub ka ikka? A mis siis, kui vahepeal pentsutorul kraan kinni keerata? Kas palja vesiniku peal ei ole võimalik sõita? Oleks ju supermega, muudkui ammutad kraavist uut kütet ja sõit jätkub.
Krt, nagu ühes seiklusfilmis, pealkiri ei meenu...deem :sein

Koolis tegi keemiaõps pauku kah vesinikuga :cool: gdaa, paukgaas, kui õhuga seguneb, nalja pole. Peab vist surveastet kuskile poole liigutama, või mis?
Ja see gaas ei lõhna kah :yllatunud , nii et võib väga kergelt loojakarja sattuda, kui näiteks ahnuses pagassi seda elektrolüüsi liiga palju tööle panna ja sealt midagi lekkima hakkab. Ei saagi enam tikku tõmmata, et pimedas vaadata, kui palju vett, khmm, kütet alles on :D

Noh, mis kostate?
Kasutaja avatar
siim789
Foorumi kasutaja
Postitusi: 735
Liitunud: 07 Apr 2006 18:56
Asukoht: Rapla, Alu
Autod: Vaz 2107 90a, Ford Taunus 81a, BMW e39 530dA Touring 00a

Postitus Postitas siim789 »

Uurisin kah natuke seda asja. Kütus tuleb ikka koguaeg peale. Selleks on ka pakutavas miinimum komplektis kaasas seade pritsesüsteemile, mis seadistab auto kütusekoguse max ökonoomsusele. Karpa puhul siis vast tuleks võimalikult peenikesed düüsid panna ja segu lahjaks? Ise ta kasutab ühendatult 6 sellist potsikut omal ja on niimoodi juba sõitnud ilma vett lisamata 4 kuud.
USA-st tellimisega pole hästi kursis ja 2tonni kah pole kahjuks niisama kusagilt võtta. Muidu võiks isegi ära proovida, kui selle potsiku kusagilt saaks :D
t
tiit
Foorumi kasutaja
Postitusi: 622
Liitunud: 06 Nov 2003 09:52
Asukoht: hiiumaa
Autod: 21083 1995
Kontakt:

Postitus Postitas tiit »

Algselt postitas: logman

Koolis tegi keemiaõps pauku kah vesinikuga :cool: gdaa, paukgaas, kui õhuga seguneb, nalja pole.
Ei pea õhuga segunema. Paukgaas tekkib ainult vee enda lõhustumisel (sai vist õige sõna - koolist palju möödas juba). 2 osa vesinikku ja 1 osa hapnikku ongi paukgaas. Sai isegi kunagi sellega jännatud. koolist saime selle aparaadi (Kippi aparaat kui jälle õieti meeles :D ) Selline U kujuline klaastoru mille mõlemas pooles siis elektroodid. Vesi sisse ja alalisvool külge. Mõlemas toru otsas olid kraanid kust sai siis valmis gaasi välja lasta. Ühte plekkpurki kokku ja tikust tuld :flaming :D. Keemia õpikus oli kogu õpetus olemas ja isegi pildid juures

[Muudetud: 29-12-2007 tiit]
j
Jevgenich
Foorumi kasutaja
Postitusi: 50
Liitunud: 09 Nov 2007 21:55
Asukoht: Tallinn
Autod: Auto puudub
Kontakt:

Postitus Postitas Jevgenich »

Varsti vist mingi Ameerika imemehed nagu Copperfield leiutavad vast ka mootori mis töötab ainult õhuga :P ...Siis on Statoilidel ja muudel tanklatel vist küll jama majas...tegelt siis hakataks pigem õhku juba müüma:lol
t
tiit
Foorumi kasutaja
Postitusi: 622
Liitunud: 06 Nov 2003 09:52
Asukoht: hiiumaa
Autod: 21083 1995
Kontakt:

Postitus Postitas tiit »

Igiliikurit tahame või mitte olemas ei ole. Sooja õhu mootor (stirling) täiesti olemas aga õhu soojendamiseks on ikkagi energiat vaja. Samamoodi on ka vee lõhkumiseks energiat vaja. Fossiilne kütus hetkel veel kõige sobilikum selleks energiaallikaks

[Muudetud: 29-12-2007 tiit]
k
karel
Foorumi kasutaja
Postitusi: 148
Liitunud: 17 Sept 2004 12:44
Asukoht: Tartu või Setumaa
Autod: krossi 01

Postitus Postitas karel »

Need härrased, kes seda tehnoloogiat müüa üritavad on vist leidnud viisi energia jäävuse seadusest kõrvale hiilida:D. Vesiniku pealt sõitmine on lihtne, aga kuskohast võetakse see energia, et auto pardal selle liigutamiseks vajalikus koguses vesinikku elektrolüüsida? Kui see toimiks ei tegeleks ma enam ammu nafta?eikide taskute täitmisega:D
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Elektrolüüsis jah, paraku ei ole võimalik toota piisavalt vesinikku, et paljalt selle peal mootor töötaks.
Küll aga võib ta aidata (ja kindlasti aitabki) mingil määral kaasa mootorikütte põlemisprotsessile, kompenseerides kinnipoodud kütuse vähesusest tingitud "nälga".
Mind paneb mõtlema natuke see elektrolüüsis eralduv veeaur ehk siis vesi, mis samuti sisselasketrakti satub.
Kuidas peab sellele vastu väljalasketorustik?
Mismoodi külmal ajal a'-20 ja rohkem kraadi alla nulli süsteem toimetab?

Ma pole väikese vooluga (autoaku) kunagi elektrolüüsi proovinud esile manada.
Ziletid ja 220V kiirelt kuuma vee tegemiseks pole kellelegi tundmatud, kes vene kroonus käinud. Isegi kartuleid keedeti niimoodi kolmeliitrises purgis. Tõsi, kiiremad öised toiduorgiad said teoks veelgi nutikamate meeste käte läbi. Nimelt kasutati vee keemaajamiseks kahte nõuka armee vormi juurde kuuluvat vaskset rihmapannalt. Kui selline "traktor" tööle pandi, kahanes teleka pilt kitsaks horisotaalriibuks ja oi siis seda kisa, kui filmivaatamine pooleli oli :D
k
Kult
Foorumi kasutaja
Postitusi: 34
Liitunud: 14 Mär 2006 16:07
Asukoht: Pärnu/Tartu
Autod: 013

Postitus Postitas Kult »

Igiliikur? Kindlasti mitte. Aga miks see siiski meile huvi pakub ja maailmas ka kasutust leiab? Ehk on sellel mingi tõepõhi all!?

Vee hüdrolüüs kulutab palju energiat. Seda kui palju ma ei tea ja kindlasti mõjutab seda ka kasutatav katalüsaator ja elektrolüüt. Vesiniku põletamisel saab (ideaalis) ka palju energiat (286 kJ/mol).
Hüpoteetiline alternatiiv vee hüdrolüüsile oleks nn Klein'i/Brown'i gaas H-H-O (mitte H-O-H) ingl.k. magnecules ja teooria sellise mateeria oleku kohta on tõestamata.
http://en.wikipedia.org/wiki/Oxyhydrogen

Kui keegi soovib omale kommertsiaalset komplekti, siis paras valik on siin:
http://www.brownsgas.com/brownsgasfuelsaver.html

Külmumise koha pealt - kui kasutada destileeritud või kraanivett, siis on külmumine kindel. Kui kasutada piisavas kontsentratsioonis elektrolüüte (N: sooda või KOH) siis ei ole ka väga madalad temperatuurid takistuseks.

Lisaks veel üks huvitav video: http://www.youtube.com/watch?v=9B8srudA ... re=related

Kõik eelnev on minu arvamus ja ärge võtke seda puhta tõena
t
tiit
Foorumi kasutaja
Postitusi: 622
Liitunud: 06 Nov 2003 09:52
Asukoht: hiiumaa
Autod: 21083 1995
Kontakt:

Postitus Postitas tiit »

Algselt postitas: logman
Mind paneb mõtlema natuke see elektrolüüsis eralduv veeaur ehk siis vesi, mis samuti sisselasketrakti satub.
Kuidas peab sellele vastu väljalasketorustik?


Ma pole väikese vooluga (autoaku) kunagi elektrolüüsi
proovinud esile manada.
Ziletid ja 220V kiirelt kuuma vee tegemiseks pole kellelegi tundmatud, kes vene kroonus käinud. Isegi kartuleid keedeti niimoodi kolmeliitrises purgis. Tõsi, kiiremad öised toiduorgiad said teoks veelgi nutikamate meeste käte läbi. Nimelt kasutati vee keemaajamiseks kahte nõuka armee vormi juurde kuuluvat vaskset rihmapannalt. Kui selline "traktor" tööle pandi, kahanes teleka pilt kitsaks horisotaalriibuks ja oi siis seda kisa, kui filmivaatamine pooleli oli :D
Elektrolüüsis ei tekki veeaur. Sa ajad kaks asja omavahel segi. Elektrolüüs käib ALALISvooluga. Ühelt elektroodilt eraldub vesinik teiselt hapnik, vot polaarsust ei mäleta enam. "Traktor" on küttekeha, milles takistustraadi asemel on vesi ise. ?iletid peavad üksteisele väga lähedal olema et tööle hakkaks.
Terminoloogia paneks ka paika. Autoaku ei ole kindlasti nõrga vooluga. 12V on madal pinge. Elektrolüüsiks just vool vajalik

[Muudetud: 29-12-2007 tiit]
m
Mikk
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
Asukoht: Harjumaa, Kose vald
Autod: VIS 23464-10

Postitus Postitas Mikk »

Ei viitsi ise tarka panna nii et copy paste teistelt lehekülgedelt. Siin sõltuvus voolust ja väike mõiste:
Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud elektrilaenguga. m = kIt, kus m on elektrolüüsil eraldunud aine mass; k on võrdetegur, mida nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks; I on voolutugevus ja t elektrolüüsi kestus.
Ja siin natuke keemiat:
Kuna vesi ei juhi elektrivoolu, tuleb lisada mingit elektrolüüti, mis ise protsessist ei osale (sobivad leelismetallide sulfaadid, väävelhape ja mitmed muud )
Katoodil: redutseeruvad vee molekulid H2O + 4e = 4OH- + 2H2
(lihtsustatult võib katoodireaktsiooni kirjtada kujul 2H+ + 2e = H2)
tekkinud hüdroksiidioonid lähevad anoodile ja oksüdeeruvad seal 4OH- - 4e =2H2O + O2
Seega kokkuvõttes eralduvad vesinik ja hapnik moolsuhtes 2 :1
1 mol vesiniku tekkeks kulub 2 mol elektrone Z = 2
1 mol hapniku tekkeks kulub 4 mol elektrone Z = 4
1 mol vee lagundamiseks kulub 2 mol elektrone Z = 2
Vesiniku tootmiseks on meetod ebatasuv- kuid vee elektrolüüs kaasneb paljude tõõstuslike protsessidega ( kroomimine, nikeldamine, NaOH tootmine,...) ja eralduv vesinik tuleb juba kasvõi plahvatusohu pärast kinni püüda .... aa ja väike lisa, katood - ja anood +
l
Laurimetall
Foorumi kasutaja
Postitusi: 488
Liitunud: 26 Mär 2004 22:34
Asukoht: Tartu(Ihaste)
Autod: Vaz 21061

Postitus Postitas Laurimetall »

Ok vesinik vesinikuks seda saab toota kodus elektrivõrgust kah energiat võttes. Kuid kui rääkida autost ,siis on küsimus selles ,et see energia ,millega elektrolüüsi läbi viiakse tuleb kah kuskilt võtta nimelt auto akust. Kuid auto akut laeb auto generaator ja siis järeldub ,et sama energia ,mille arvelt me vesiniku kasutades võidame kaotame me aku laadimise peale. Hoopis mõtekam oleks tõsta mingite vahenditega kasutegurit bensiini mootoritel . Alustades siis veetava massi vähendamisega või siis mootorist eralduva üleliigse soojuse kasutamisega. Ühes videos siin oligi näidatud ,kuidas stirlingi mootor soojuse kulul töötab. sama soojsut võiks saada näiteks väljalaske torustikust ja kasutada möne masina kliima sedame ringi ajamiseks. Igasugu asju on ,millega saab kokku hoida tänapäeval. Kasutada valgusdioode pirnides , kiilrihmad asendada lamerihmade vastu,Paljud metall asjad saab teha plastmassist.

[Muudetud: 11-1-2008 Laurimetall]

[Muudetud: 11-1-2008 Laurimetall]
m
Mikk
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
Asukoht: Harjumaa, Kose vald
Autod: VIS 23464-10

Postitus Postitas Mikk »

Hmm, midagi veel mõtisklemiseks, vana idee, aga ise pole sattunud veel sellisele videole
http://youtube.com/watch?v=QmqpGZv0YT4&feature=related
otseselt ei lähe pealkirja alla muud moodi kui ainult, et alternatiivkütus.

[Muudetud: 22-1-2008 mikk 17]
Vasta