Alternatiiv kütus VESI (H2O)
Alternatiiv kütus VESI (H2O)
-
aAaClub
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 189
- Liitunud: 13 Nov 2003 22:54
- Asukoht: Tallinn Liiva
- Kontakt:
Alternatiiv kütus VESI (H2O)
Panen siia paar saidi aadressi kus saate täpsemalt selle kohta lugeda!
Palju teemakohast infi on ka YOU TUBES , kasutage otsingut !!! üks näide http://www.youtube.com/watch?v=h75_TGiw ... re=related
lehekülg kus saad tellida endale süsteemi ehitamiseks õpetuse http://www.water4gas.com
http://www.wam-a-bam.com/hydrockickbank.html
Ladale peaks saama süsteemi aretada suht lihtsalt kuna puudub kaasaegsete autode keeruline elektroonika.
Edu konstrueerimisel ja katsetamisel minu poolne väike panus on antud !
Palju teemakohast infi on ka YOU TUBES , kasutage otsingut !!! üks näide http://www.youtube.com/watch?v=h75_TGiw ... re=related
lehekülg kus saad tellida endale süsteemi ehitamiseks õpetuse http://www.water4gas.com
http://www.wam-a-bam.com/hydrockickbank.html
Ladale peaks saama süsteemi aretada suht lihtsalt kuna puudub kaasaegsete autode keeruline elektroonika.
Edu konstrueerimisel ja katsetamisel minu poolne väike panus on antud !
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3998
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Jutt nagu teleturus.
Targemad, kel inglise keel suus, andke teada, kas sain asjast õigesti aru.
Panen selle elektrolüüsipoti autovoolu pealt kenasti kapoti alla podisema, vean vooliku sisselaskesse ja see piskuke vesinik, mis veest eraldub, annab niipalju pauerit, et hakkan meeletult kütust säästma.
A pentsu kulub ka ikka? A mis siis, kui vahepeal pentsutorul kraan kinni keerata? Kas palja vesiniku peal ei ole võimalik sõita? Oleks ju supermega, muudkui ammutad kraavist uut kütet ja sõit jätkub.
Krt, nagu ühes seiklusfilmis, pealkiri ei meenu...deem
Koolis tegi keemiaõps pauku kah vesinikuga gdaa, paukgaas, kui õhuga seguneb, nalja pole. Peab vist surveastet kuskile poole liigutama, või mis?
Ja see gaas ei lõhna kah , nii et võib väga kergelt loojakarja sattuda, kui näiteks ahnuses pagassi seda elektrolüüsi liiga palju tööle panna ja sealt midagi lekkima hakkab. Ei saagi enam tikku tõmmata, et pimedas vaadata, kui palju vett, khmm, kütet alles on
Noh, mis kostate?
Targemad, kel inglise keel suus, andke teada, kas sain asjast õigesti aru.
Panen selle elektrolüüsipoti autovoolu pealt kenasti kapoti alla podisema, vean vooliku sisselaskesse ja see piskuke vesinik, mis veest eraldub, annab niipalju pauerit, et hakkan meeletult kütust säästma.
A pentsu kulub ka ikka? A mis siis, kui vahepeal pentsutorul kraan kinni keerata? Kas palja vesiniku peal ei ole võimalik sõita? Oleks ju supermega, muudkui ammutad kraavist uut kütet ja sõit jätkub.
Krt, nagu ühes seiklusfilmis, pealkiri ei meenu...deem
Koolis tegi keemiaõps pauku kah vesinikuga gdaa, paukgaas, kui õhuga seguneb, nalja pole. Peab vist surveastet kuskile poole liigutama, või mis?
Ja see gaas ei lõhna kah , nii et võib väga kergelt loojakarja sattuda, kui näiteks ahnuses pagassi seda elektrolüüsi liiga palju tööle panna ja sealt midagi lekkima hakkab. Ei saagi enam tikku tõmmata, et pimedas vaadata, kui palju vett, khmm, kütet alles on
Noh, mis kostate?
- siim789
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 735
- Liitunud: 07 Apr 2006 18:56
- Asukoht: Rapla, Alu
- Autod: Vaz 2107 90a, Ford Taunus 81a, BMW e39 530dA Touring 00a
Uurisin kah natuke seda asja. Kütus tuleb ikka koguaeg peale. Selleks on ka pakutavas miinimum komplektis kaasas seade pritsesüsteemile, mis seadistab auto kütusekoguse max ökonoomsusele. Karpa puhul siis vast tuleks võimalikult peenikesed düüsid panna ja segu lahjaks? Ise ta kasutab ühendatult 6 sellist potsikut omal ja on niimoodi juba sõitnud ilma vett lisamata 4 kuud.
USA-st tellimisega pole hästi kursis ja 2tonni kah pole kahjuks niisama kusagilt võtta. Muidu võiks isegi ära proovida, kui selle potsiku kusagilt saaks
USA-st tellimisega pole hästi kursis ja 2tonni kah pole kahjuks niisama kusagilt võtta. Muidu võiks isegi ära proovida, kui selle potsiku kusagilt saaks
-
ttiit
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 622
- Liitunud: 06 Nov 2003 09:52
- Asukoht: hiiumaa
- Autod: 21083 1995
- Kontakt:
Ei pea õhuga segunema. Paukgaas tekkib ainult vee enda lõhustumisel (sai vist õige sõna - koolist palju möödas juba). 2 osa vesinikku ja 1 osa hapnikku ongi paukgaas. Sai isegi kunagi sellega jännatud. koolist saime selle aparaadi (Kippi aparaat kui jälle õieti meeles ) Selline U kujuline klaastoru mille mõlemas pooles siis elektroodid. Vesi sisse ja alalisvool külge. Mõlemas toru otsas olid kraanid kust sai siis valmis gaasi välja lasta. Ühte plekkpurki kokku ja tikust tuld . Keemia õpikus oli kogu õpetus olemas ja isegi pildid juuresAlgselt postitas: logman
Koolis tegi keemiaõps pauku kah vesinikuga gdaa, paukgaas, kui õhuga seguneb, nalja pole.
[Muudetud: 29-12-2007 tiit]
-
kkarel
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 148
- Liitunud: 17 Sept 2004 12:44
- Asukoht: Tartu või Setumaa
- Autod: krossi 01
Need härrased, kes seda tehnoloogiat müüa üritavad on vist leidnud viisi energia jäävuse seadusest kõrvale hiilida:D. Vesiniku pealt sõitmine on lihtne, aga kuskohast võetakse see energia, et auto pardal selle liigutamiseks vajalikus koguses vesinikku elektrolüüsida? Kui see toimiks ei tegeleks ma enam ammu nafta?eikide taskute täitmisega:D
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3998
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Elektrolüüsis jah, paraku ei ole võimalik toota piisavalt vesinikku, et paljalt selle peal mootor töötaks.
Küll aga võib ta aidata (ja kindlasti aitabki) mingil määral kaasa mootorikütte põlemisprotsessile, kompenseerides kinnipoodud kütuse vähesusest tingitud "nälga".
Mind paneb mõtlema natuke see elektrolüüsis eralduv veeaur ehk siis vesi, mis samuti sisselasketrakti satub.
Kuidas peab sellele vastu väljalasketorustik?
Mismoodi külmal ajal a'-20 ja rohkem kraadi alla nulli süsteem toimetab?
Ma pole väikese vooluga (autoaku) kunagi elektrolüüsi proovinud esile manada.
Ziletid ja 220V kiirelt kuuma vee tegemiseks pole kellelegi tundmatud, kes vene kroonus käinud. Isegi kartuleid keedeti niimoodi kolmeliitrises purgis. Tõsi, kiiremad öised toiduorgiad said teoks veelgi nutikamate meeste käte läbi. Nimelt kasutati vee keemaajamiseks kahte nõuka armee vormi juurde kuuluvat vaskset rihmapannalt. Kui selline "traktor" tööle pandi, kahanes teleka pilt kitsaks horisotaalriibuks ja oi siis seda kisa, kui filmivaatamine pooleli oli
Küll aga võib ta aidata (ja kindlasti aitabki) mingil määral kaasa mootorikütte põlemisprotsessile, kompenseerides kinnipoodud kütuse vähesusest tingitud "nälga".
Mind paneb mõtlema natuke see elektrolüüsis eralduv veeaur ehk siis vesi, mis samuti sisselasketrakti satub.
Kuidas peab sellele vastu väljalasketorustik?
Mismoodi külmal ajal a'-20 ja rohkem kraadi alla nulli süsteem toimetab?
Ma pole väikese vooluga (autoaku) kunagi elektrolüüsi proovinud esile manada.
Ziletid ja 220V kiirelt kuuma vee tegemiseks pole kellelegi tundmatud, kes vene kroonus käinud. Isegi kartuleid keedeti niimoodi kolmeliitrises purgis. Tõsi, kiiremad öised toiduorgiad said teoks veelgi nutikamate meeste käte läbi. Nimelt kasutati vee keemaajamiseks kahte nõuka armee vormi juurde kuuluvat vaskset rihmapannalt. Kui selline "traktor" tööle pandi, kahanes teleka pilt kitsaks horisotaalriibuks ja oi siis seda kisa, kui filmivaatamine pooleli oli
Igiliikur? Kindlasti mitte. Aga miks see siiski meile huvi pakub ja maailmas ka kasutust leiab? Ehk on sellel mingi tõepõhi all!?
Vee hüdrolüüs kulutab palju energiat. Seda kui palju ma ei tea ja kindlasti mõjutab seda ka kasutatav katalüsaator ja elektrolüüt. Vesiniku põletamisel saab (ideaalis) ka palju energiat (286 kJ/mol).
Hüpoteetiline alternatiiv vee hüdrolüüsile oleks nn Klein'i/Brown'i gaas H-H-O (mitte H-O-H) ingl.k. magnecules ja teooria sellise mateeria oleku kohta on tõestamata.
http://en.wikipedia.org/wiki/Oxyhydrogen
Kui keegi soovib omale kommertsiaalset komplekti, siis paras valik on siin:
http://www.brownsgas.com/brownsgasfuelsaver.html
Külmumise koha pealt - kui kasutada destileeritud või kraanivett, siis on külmumine kindel. Kui kasutada piisavas kontsentratsioonis elektrolüüte (N: sooda või KOH) siis ei ole ka väga madalad temperatuurid takistuseks.
Lisaks veel üks huvitav video: http://www.youtube.com/watch?v=9B8srudA ... re=related
Kõik eelnev on minu arvamus ja ärge võtke seda puhta tõena
Vee hüdrolüüs kulutab palju energiat. Seda kui palju ma ei tea ja kindlasti mõjutab seda ka kasutatav katalüsaator ja elektrolüüt. Vesiniku põletamisel saab (ideaalis) ka palju energiat (286 kJ/mol).
Hüpoteetiline alternatiiv vee hüdrolüüsile oleks nn Klein'i/Brown'i gaas H-H-O (mitte H-O-H) ingl.k. magnecules ja teooria sellise mateeria oleku kohta on tõestamata.
http://en.wikipedia.org/wiki/Oxyhydrogen
Kui keegi soovib omale kommertsiaalset komplekti, siis paras valik on siin:
http://www.brownsgas.com/brownsgasfuelsaver.html
Külmumise koha pealt - kui kasutada destileeritud või kraanivett, siis on külmumine kindel. Kui kasutada piisavas kontsentratsioonis elektrolüüte (N: sooda või KOH) siis ei ole ka väga madalad temperatuurid takistuseks.
Lisaks veel üks huvitav video: http://www.youtube.com/watch?v=9B8srudA ... re=related
Kõik eelnev on minu arvamus ja ärge võtke seda puhta tõena
-
ttiit
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 622
- Liitunud: 06 Nov 2003 09:52
- Asukoht: hiiumaa
- Autod: 21083 1995
- Kontakt:
Elektrolüüsis ei tekki veeaur. Sa ajad kaks asja omavahel segi. Elektrolüüs käib ALALISvooluga. Ühelt elektroodilt eraldub vesinik teiselt hapnik, vot polaarsust ei mäleta enam. "Traktor" on küttekeha, milles takistustraadi asemel on vesi ise. ?iletid peavad üksteisele väga lähedal olema et tööle hakkaks.Algselt postitas: logman
Mind paneb mõtlema natuke see elektrolüüsis eralduv veeaur ehk siis vesi, mis samuti sisselasketrakti satub.
Kuidas peab sellele vastu väljalasketorustik?
Ma pole väikese vooluga (autoaku) kunagi elektrolüüsi
proovinud esile manada.
Ziletid ja 220V kiirelt kuuma vee tegemiseks pole kellelegi tundmatud, kes vene kroonus käinud. Isegi kartuleid keedeti niimoodi kolmeliitrises purgis. Tõsi, kiiremad öised toiduorgiad said teoks veelgi nutikamate meeste käte läbi. Nimelt kasutati vee keemaajamiseks kahte nõuka armee vormi juurde kuuluvat vaskset rihmapannalt. Kui selline "traktor" tööle pandi, kahanes teleka pilt kitsaks horisotaalriibuks ja oi siis seda kisa, kui filmivaatamine pooleli oli
Terminoloogia paneks ka paika. Autoaku ei ole kindlasti nõrga vooluga. 12V on madal pinge. Elektrolüüsiks just vool vajalik
[Muudetud: 29-12-2007 tiit]
-
mMikk
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1030
- Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
- Asukoht: Harjumaa, Kose vald
- Autod: VIS 23464-10
Ei viitsi ise tarka panna nii et copy paste teistelt lehekülgedelt. Siin sõltuvus voolust ja väike mõiste:
Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud elektrilaenguga. m = kIt, kus m on elektrolüüsil eraldunud aine mass; k on võrdetegur, mida nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks; I on voolutugevus ja t elektrolüüsi kestus.
Ja siin natuke keemiat:
Kuna vesi ei juhi elektrivoolu, tuleb lisada mingit elektrolüüti, mis ise protsessist ei osale (sobivad leelismetallide sulfaadid, väävelhape ja mitmed muud )
Katoodil: redutseeruvad vee molekulid H2O + 4e = 4OH- + 2H2
(lihtsustatult võib katoodireaktsiooni kirjtada kujul 2H+ + 2e = H2)
tekkinud hüdroksiidioonid lähevad anoodile ja oksüdeeruvad seal 4OH- - 4e =2H2O + O2
Seega kokkuvõttes eralduvad vesinik ja hapnik moolsuhtes 2 :1
1 mol vesiniku tekkeks kulub 2 mol elektrone Z = 2
1 mol hapniku tekkeks kulub 4 mol elektrone Z = 4
1 mol vee lagundamiseks kulub 2 mol elektrone Z = 2
Vesiniku tootmiseks on meetod ebatasuv- kuid vee elektrolüüs kaasneb paljude tõõstuslike protsessidega ( kroomimine, nikeldamine, NaOH tootmine,...) ja eralduv vesinik tuleb juba kasvõi plahvatusohu pärast kinni püüda .... aa ja väike lisa, katood - ja anood +
Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud elektrilaenguga. m = kIt, kus m on elektrolüüsil eraldunud aine mass; k on võrdetegur, mida nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks; I on voolutugevus ja t elektrolüüsi kestus.
Ja siin natuke keemiat:
Kuna vesi ei juhi elektrivoolu, tuleb lisada mingit elektrolüüti, mis ise protsessist ei osale (sobivad leelismetallide sulfaadid, väävelhape ja mitmed muud )
Katoodil: redutseeruvad vee molekulid H2O + 4e = 4OH- + 2H2
(lihtsustatult võib katoodireaktsiooni kirjtada kujul 2H+ + 2e = H2)
tekkinud hüdroksiidioonid lähevad anoodile ja oksüdeeruvad seal 4OH- - 4e =2H2O + O2
Seega kokkuvõttes eralduvad vesinik ja hapnik moolsuhtes 2 :1
1 mol vesiniku tekkeks kulub 2 mol elektrone Z = 2
1 mol hapniku tekkeks kulub 4 mol elektrone Z = 4
1 mol vee lagundamiseks kulub 2 mol elektrone Z = 2
Vesiniku tootmiseks on meetod ebatasuv- kuid vee elektrolüüs kaasneb paljude tõõstuslike protsessidega ( kroomimine, nikeldamine, NaOH tootmine,...) ja eralduv vesinik tuleb juba kasvõi plahvatusohu pärast kinni püüda .... aa ja väike lisa, katood - ja anood +
-
lLaurimetall
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 488
- Liitunud: 26 Mär 2004 22:34
- Asukoht: Tartu(Ihaste)
- Autod: Vaz 21061
Ok vesinik vesinikuks seda saab toota kodus elektrivõrgust kah energiat võttes. Kuid kui rääkida autost ,siis on küsimus selles ,et see energia ,millega elektrolüüsi läbi viiakse tuleb kah kuskilt võtta nimelt auto akust. Kuid auto akut laeb auto generaator ja siis järeldub ,et sama energia ,mille arvelt me vesiniku kasutades võidame kaotame me aku laadimise peale. Hoopis mõtekam oleks tõsta mingite vahenditega kasutegurit bensiini mootoritel . Alustades siis veetava massi vähendamisega või siis mootorist eralduva üleliigse soojuse kasutamisega. Ühes videos siin oligi näidatud ,kuidas stirlingi mootor soojuse kulul töötab. sama soojsut võiks saada näiteks väljalaske torustikust ja kasutada möne masina kliima sedame ringi ajamiseks. Igasugu asju on ,millega saab kokku hoida tänapäeval. Kasutada valgusdioode pirnides , kiilrihmad asendada lamerihmade vastu,Paljud metall asjad saab teha plastmassist.
[Muudetud: 11-1-2008 Laurimetall]
[Muudetud: 11-1-2008 Laurimetall]
[Muudetud: 11-1-2008 Laurimetall]
[Muudetud: 11-1-2008 Laurimetall]
-
mMikk
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1030
- Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
- Asukoht: Harjumaa, Kose vald
- Autod: VIS 23464-10
Hmm, midagi veel mõtisklemiseks, vana idee, aga ise pole sattunud veel sellisele videole
http://youtube.com/watch?v=QmqpGZv0YT4&feature=related
otseselt ei lähe pealkirja alla muud moodi kui ainult, et alternatiivkütus.
[Muudetud: 22-1-2008 mikk 17]
http://youtube.com/watch?v=QmqpGZv0YT4&feature=related
otseselt ei lähe pealkirja alla muud moodi kui ainult, et alternatiivkütus.
[Muudetud: 22-1-2008 mikk 17]