Eesti Ladaklubi

Kuna metenooli ametlik hind on koos km-ga 6,06 krooni,liiguvad mõtted metanooli kasutamise poole.
Metanooliga sõitmiseks vajab mootor suuremat surveastet ja rikkamat segu.
Siin isegi üks link ,,Mootorikütus odavamalt kui dollar barrelist. http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php/tid=49115

Nüüd ka teine auto,monopritsungiga lada,metanoolile tehtud.
selle ümbertegemine hoopis lihtsam.Lihtsalt tuleb tagasivoolu klapi vedrule reguleeritav polt panna,et saaks süsteemis suurema surve,siis viskab pihustitest rohkem kütust.

Ja kas tõesti toimib?
Räägid ehk lähemalt ,kuidas on lood selle metanooli aurustumisega ,paagist lendumisega ,mõtlen?
Millised on tähelepanekud küttekulu ja võimsuse suhtes?
Määrdeomadused ?(klapisääred ,pritsungipump).

Sul ikka asjaga tõsi taga vist ,kui õigesti aru saan. Sealt foorumist http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php/tid=49115 (bläd ,aru maisaa ,miks ta lõpuni ei copy =49115 )Kuli postitusi lugedes on vana muidugi alati lahedaid ideid ette söötnud. Kahjuks küll ise midagi järgi proovimata....


Nüüd siis leidub ka esimene mees kes midagi ära püüab teha ,anna agu!, Ardi !!

Edit: viaccess

Karburaatormootoriga katseauto on sama 06-s millega kokkutulekul Rutjal olime.Tahaks ümber lükata kuulujutte millega väidetakse,et olime mootori seal kotti lasknud.Lisaks vale regulatsiooniga nukkvõllile olid mootoril lihtsalt liig kõrged silindrisurved(14at külma mootoriga) ja seetõttu metanooliprojektiks väga hea.Normaalsurvega mootor ei taha metanooliga külmana käivituda.Samuti puudub metanoolikal detonatsioonioht.
Metanool tundub kiiremini aurustuv olevat(nahale sattudes on bensiinist jahedam).
Määrimisomadusi karburaatormootor ei vaja,bensuga kokkupuutes kuuluvad enim bensupumba ja nõelklapp.
Klapisääretihendeid määrib nukkvõllilt tulev õli,silindreid väntvõllit.Kõige enam pelgan metanoolis võib-olla sisalduvaid katlakivi laadseid jääke,mis võib-olla ladestuvad silindriseintele.Etanooli kütteväärtus on metanoolist tunduvalt parem,seega odava puhastamata etanooliga peaks mootor tuksuma pea ümber tegemata.
Võimsus on pea sama,kütusekulu kindlalt suurem kuid kui palju,see on praegu testimisel,kuid mitte üle 2 korra.
Sest 2x 6.06=12.12 mis ligilähedaselt sama hind mis bensul.
Ise loodan saada kulu ca 13/100-le.
Brasiilias pidavat 1/3 autodest piirtusel liikuma.

Läheb küll pisut konkreetsest teemast kõrvale ,aga arvesse tasub võtta siiski...

Lisasin siia ka faili ,mis skännitud TM-i lisast. Seda lugedes jõuame tõeni ,et on tekkinud käärid alternatiivsete kütuste kasutuselevõttu arendavate tegelaste ja fossiilsete e. taastumatu energia pooldajate vahel. Käärid on nii kuradima teravad ,et nende põhimõtete kaitsmise nimel lausa sõditakse. Naftamagnaatide ahnus on ikka tohutu suur ja aina suuremaks läheb ,sest peagi on see märjuke otsa lõppemas. Kindlasti on neil tuusadel juba patendeeritud palju leiutisi ,kuidas edasi elada ,aga samas topitakse kõvasti kaikaid kodaratesse teistele leiutajatele ,sest - jumala eest! ,äkki mõtlevad midagi veel nutikamat ja lihtsamat välja.....!

OK ,ma saan aru ,et kuskil USA-s selline jama toimub ,aga kahjuks käib täpselt samasugune triangel meil siin Eestis. Vahe ainult selles ,et meil puuduvad esialgu laiemad väljavaated tuleviku suhtes ,pean silmas tulevikku ,kus energia saamiseks kuluvat kütust ei peaks mujalt sisse ostma ,vaid selle "kütuse" võiksid "välja mõelda" meie omad inimesed.

Miks ma seda kirjutan? Selleks ,et minu arvates katsetused sellisel teemal ,nagu Ardi teeb ,on igati teretulnud ja väärivad materjaalse puudumisel vähemalt moraalset toetust.

Pritsung esimesed 120km on kütusekulu 18l ehk 15l/100km.Minek väga hea,külmkäivitus ilma bensutopkata(kuid raske).Üks täheldatav probleem,tühikäik on vaid siis kui lasta gaas lahti madalatel pööretel,kõrgetelt pööretelt lahti lastes tühikäiku pole.Nüüd keerasin veidi survet vähemaks,et saaks kütusekulu madalamaks.
Seega esialgsete tulemuste järgi on hind bensuga sõites võrdne.
Karburaatormootor,tänu ülisuureks tõstetud silindrisurvele käivitub külmalt väga hästi,kütusekulu kahjuks ei saa praegu veel öelda kuna käib veel seadistamine ja arvestust peetud pole.
Aga samas ei tea millal jälle nafta või dollari hind tõuseb,tuues kaasa ka tanklakütuste hinnatõusu.Siis hakkab rolli mängima ka tasuvus.
Esialgu on ju hind aktsiisimaksu võrra bensu kasuks.Samamoodi on ju biodiisliga,mille omahind on praegu kõrgem kui nafta hind.Ja see on pigem sotsiaalne kui majanduslik poliitika vabastades biodiisel aktsiisimaksust,kuna biodiislit müügihinnaga 12kr/l toodetakse tänu põllumajandustoetustele ja samuti põllumajanduses kasutatava 7kr/l diiselkütusele hinnaga mis võimaldab saada kasumit.Ilma toetusteta ja toodetavat biodiislit ka rapsi kasvatamisel kasutades jääks omahind üle 15 krooni.Seega on naftasaadustel veel tõusuruumi küll,kuni hakkavad alternatiivkütused kandadele astuma.
Elektriautode kasutamine meie kliimas talvel,nõuab väga suuri akusid või lühikesi vahemaid.Tulevik on ikka nende päralt,kas akudega või mistahes energiareaktorit(kütuseelement vms.) kasutades.
Samuti orgaanilistest ainetest sünteesides kas piiritust või muid kergemalt kasutatavaid energiakandjaid.Väga lihtne on toota söest(miks mitte ka puusöest) metaani,lastes läbi süte suurel kuumusel veeauru.Ka metaani saab kasutada (ja on kasutatud) mootorikütusena.
Tegelikult peaks arendama raudtee infrastruktuuri ja 100% põhiraudteevõrgust elektrifitseerima,et vastu seista nafta kallinemisele.

Pagana keeruliseks läheb see vist kätte....
Saaks nüüd sel enam-vähem töötaval pritsungil kuskil heitgaaside sisaldust mõõta. Kaldun arvama ,et selles osas on kõik väga vale.
Kogu süsteem tahab päris palju krudimist ,et segu igal reziimil õigeks saaks ,et kõik need rikastamise ,sissepritse peatamise ning uuesti alustamise protsessid nüüd bensult metanooli füüsikalisi ja keemilisi omadusi arvestavaks seada.
Kas mitte pole neil Brasiilias kasutatavatel saanidel teised vidinad või vähemalt teisiti häälestatud kompuuter toitesüsteemi juhtimiseks?
Samas kui meenutada vene sõjaväetehnikat ,siis näiteks tankil kasutatav V12 diisel mis nn.Kirovetsidelgi peal ,oli ette nähtud töötamaks kõigega mis põleb - alates diislist kuni kasvõi odekolonnini. Loomulikult tuli sellelgi mingid ümberseadistused teha ,näiteks pritsenurka muuta ,aga need seadistused olid puht mehaanilist laadi ,elektroonikat mootori juures ei kasutatud.

Tahes tahtmata tekib küsimus, et kustkohast metanooli sellise hinnaga ostetakse?
Ise olen esialgu pöördunud diiselautode poole ja ega diislit proovinuna vist bensukat enam ei taha. Kui õnnestuks mingi odav alternatiivkütus "leiutada" siis kaaluks isegi.
Puidugaasi mõte köitis mind ka kunagi, kuid üldjoontes võib öelda, et sõiduautole sobivat puugaasigeneraatorit on peaaegu võimatu konstrueerida.

AS Ingle Raplamaal,Inglistel.Tegeleb ADR vedudega(kemikaalid) ja mitmesuguste kemikaalidega.Pea kõik eesti toiduäädika valmistajad saavad toorme,e.99%-lise äädikhappe sealt.Happed,alused,mitmesugused orgaanilised ühendid.
Mina kasutan praegu veel 5a tagasi ühe lao lammutamisel tasuta saadud metanooli,kuna oli vaja hoone vaatidest(värvid,lahustid,metanool) tühjaks teha.

Projekt pritsungmootoriga on lõppenud,kuna auto osteti ära.

soojendan siis vana teema uuesti üles. nagu aru saan lõppes projekt pritsungiga, aga kuis jäi vabalhingavaga? metanooli kulu 100 km kohta. mootori töö ühtlus jne.?:)

Karburaatormootoriga me rahuldavate tulemusteni ei jõudnud.Metanooli kulu on ca 2 kordne bensuga.Ja kuna hinna vahet pole siis polnud ka aega edasi jännata.Kui bensu hind tõuseb üle 18kr/l,siis vast hakkame uurima.Praegu on põhiliikumisvahenditeks diiselmootoriga masinad Niva,Uaz,Ford Transit,siis on aktuaalne praegu biodiisel.Talvel teda kasutada ei saanud kuna ei jooksnud filtritest läbi,nüüd kasutan.Hind tuleb 11kr/l kanti.

Algselt postitas: logman
kuluvat kütust ei peaks mujalt sisse ostma ,vaid selle "kütuse" võiksid "välja mõelda" meie omad inimesed.

Kunagi telekas "pealtnägijas" näitas, et mingi mees teeb ise diiselkütust rapsist vist oli või siis mingist teraviljast... täpselt enam ei mäleta.

Mitte lihtsalt "mingi mees" vaid Eestis toodetakse biodiislit päris hoolega. "Veroli" pankrotist oled midagi kuulnud?
Kas mitte Alexela oil ei pumpa oma tankla diisli käibest 1/5 biodiisli arvelt. Enamus liinibusse ,mis Antslast läbi liiguvad tangivad "rohelist kütust".
Loodusele see väga odav ei pidavat olema.

Nonii, kes proovib E85'e ära?

Pagana kahju, et sinine kopikas müüdud, muidu oleks ise ühe loomkatse teinud.

[Muudetud: 28.8.2007 Raxo]

sellel peab ka olema mingi seadistus masinale. niisama ta paaki ei pidavat kõlbama.
mida peab tegema ja mis see seade maksaks ning milline on edasine hinnakalkulatsioon jättes välja keskonnategurid.

Niipalju, kui ma internetiavarustest lugesin, siis paak ja kütusetorustik peavad vähe paremast materjalist (E85 on korrosiivsem) olema ning karburaatori düüsid teised (seda ei uurinud, kas suuremad või väiksemad). Pritsungi teemasse ei viitsinud süveneda, nendele müüdi tõesti mingi lisaseadeldis.

http://en.wikipedia.org/wiki/E85

http://www.change2e85.com

[Muudetud: 28.8.2007 Raxo]

Samas siin huvitav video.
http://www.youtube.com/watch?v=HuOs1yap8mU

Ladal küll etanool peks hakkama alumiinium kütusetoru ja karpat sööma hakkama...

""From the corrosion standpoint, aluminum can have some issues when you get into 85 percent ethanol," said Mike Bartush, product manager, environmental systems for Cincinnati-headquartered OPW. "We offer an anodize product that coats these materials so that there's not a problem with these alternative fuels.""
http://www.ethanolmt.org/switch.html

palju sellise kütuse oktaanarv ka on?

peaks ju kõva surveastet kannatama

vastus küsimusele on:
E85 has an octane rating ranging from 100-105 making it a high performance fuel

seega minnes E85 peale üle on lausa kohustuslik surveastet märgatavalt tõsta - kuskil 11 kandis peaks olema piisav, et kogu kütuses peituv energia sealt välja pigistada...

[Muudetud: 28-8-2007 olaaf]

Õnnestus endal eile käia statoili E85 avamise üritusel.
Seal siis räägiti kütusest ja autode muutmise vajadusest.

Tegemist siis kütusega, mille koostisest 85% on taimse päritoluga etanool (bioetanool) ja 15% on bensiin. Selline koostis on väidetavalt kõige efektiivsem. Segu on vajalik, kuna etanooli kütteväärtus on madalam kui bensiinil, vastavalt 19,6 ja 32,0 MJ/l (megad?auli liitris). Oktaanarv on tõesti suurem kui teistel müüdavatel tavabensiinidel. Antud juhul 102.

Bioetanooli toodetakse Euroopas peamiselt maisist, nisust, puidust. Brasiilias, kus etanool moodustab 40% tarbitavast kütusest, kasutatakse peamiselt suhkruroogu.

Etanooli puhul on suurimaks probleemiks, et ta seob vett (viina teavad ju kõik 40 vol-i ) Seega on transport kulukam ja ka autodel tuleb detailid oksüdeerimiskindlaks teha. Ehk peamine oht ongi, et etanool seob vett, mis rändab paagist läbi torustike mootorisse ja pikaajalisel kasutamisel põhjustab oksüdatsiooni.

Samal üritusel esitleti ka Saabi BioPower mudeleid, mis sõidavad nii bensiini kui ka E85-ga. Seal siis räägitigi, et neil autodel on muudetud alates paagist kuni silindrini kõike, mis puutub kokku etanooliga. See omakorda põhjustab seda, et BioPower autod on 3-5% kallimad kui tavalised. Tänapäeva elektroonika saab aru automaatselt, mis kütus parajasti paagis on ja vastavalt sellele seab ümber mootori tööd.

E85 ise maksab 1,5 krooni vähem kui tavabensiin. Selle eelduseks on see, et Eestis on taimse päritoluga biokütused aktsiisivabad.

Erinevad allikad väidavad, et etanooli kasutamisel kasvab kütusekulu isegi kuni kolmandiku. Kuskilt olen lugenud, et nende Saabide puhul on kütusekulukasv kuskil 1-1,5 l. Seega reaalset võitu ei tule. Samas Saabide esindaja ütles kütusekulu kohta, et praegu veel täpselt öelda ei saa, palju kasv on. Tehases on käimas veel tehnoloogialased uuringud. Nimelt oleneb bioetanooli kütteväärtus ka sellest, millistest taimedest seda toodetakse.

Loomkatsed on endalgi plaanis Ladaga teha. Selleks surveastme tõstmine ei ole vajalik, kuid praegusel hetkel olen segaduses, mida tuleks süütega teha? Ja kas üldse on vaja midagi teha? Esimese hooga ütleks, et süüdet on vaja varasemaks keerata, kuid arvestades madalamat kütteväärtust, peaks tagama just rahulikuma põlemise. Seega, kas süüde paika jätta?