jagajatta süütesüsteem

silver7 · Postitus Postitas **silver7** » 16 Nov 2003 20:45

Küsimus suurele ringile.
kuidas on konstrueeritud ja ehitatud jagajatta süütesüsteem

Postitus Postitas **motamees** » 16 Nov 2003 23:45

Hooratta peal on õige koha peal selline junn mis jookseb mähisest mööda ja annab impulsi. Impulsi järgi saab sädeme süütepoolist kätte. Kui panna neli junni saab iga sädeme koha kätte. Aju jagab selle nelja ja ühe junni põhjal ära millist süütepooli (neid ka neli) peab aktiviseerima ja ongi ilma jagaja ja katkestita kõrgepinge olemas.

Tänapäeva mootoritel see veel nii täpne et igas silindris eraldi võimalik süütemomenti timmida mitusada korda sekundis. Selleks vajalikud muidugi igasugu tarku ja kalleid mõõtureid/abimehi. Süütepoolid on viidud juba küünalde otsa. Siis pole ka kõrgepinge juhet vaja.

Laada · Postitus Postitas **Laada** » 17 Nov 2003 16:47

Kunagi oli ladadel ka kahe süütepooliga variant st lõi sädeme korraga kahte silindrisse. Kahjuks ma ei mäleta enam mismoodi see säde tekitati- kas oli kaks andurit või muudmoodi.

Postitus Postitas **motamees** » 17 Nov 2003 19:04

Mina pole küll ühtegi sellist näinud. Dnepril lööb sädeme kahte silindrisse korraga.
Kahe süütepooliga Ladad on olnud ainult miilitsa omad. Nendel oli lihtsalt kaks eraldi süütepooli millest üks töötas. Kui see rivist välja läks siis kabiinist lülitati ümber teise süütepooli peale. Korraga nad küll ei töötanud.
Kahest korraga töötavast süütepoolist võib piiiiiiiiiiiiisikest kasu saada aint siis kui mõlema otsas eraldi küünal. Selgemalt väljendades ühe silindri kohta kaks küünalt.
Nissani ameerika variandil on nii. Mehed võtsid küünlad maha(4tk) ja tahtsid mootorit ringi ajada starteriga. Ja ohh imet mootor tahtis käima minna. Loopis tuld küünlaaukudest välja. Lõpuks selgus teised küünlad ka veel peal. Tagapool silma alt peidus.

Laada · Postitus Postitas **Laada** » 18 Nov 2003 12:59

Asi ka nii ammu olnud (aasta võis kusagil u 90 olla), et tõesti enam ei mäleta millel ja mismoodi. Tõenäoliselt ta 08/09 oli. Eks ta siis pidi lööma sädeme korraga esimesse-neljandasse ja siis ülejäänutesse. Eks neid ekperimentaalvariante ju igasuguseid olnud. Igal juhul pärines asi tehasest, mäletan, et vennal tekkis seepeale mõte teha 4 pooliga variant.