2. leht 4-st

Postitatud: 27 Veebr 2005 23:10
Postitas motamees
Grafiitõli ei nühi mingit roostet maha. Üleüldse katse põhjal see üks vilets õli.
Kui sul juba rooste sees ja plekid laiali ajanud, siis ei aita seda taastada enam ükski vedelik. Aitab ainult keevitus.
Korrosjooni vastasel õlil on sees sellised ained (inhibiitorid), mis takistavad roostel levida edasi. Maakeeli õeldes paneb rooste seisma.
Kui sa nüüd suudad seda kohta nii töödelda, et vedelik jõuab igale poole rooste vahele, siis see protsess peatub tükiks ajaks. Paksu rooste vahele ei jõua ükski õli. Ise olen selliseid kohti väikese vasaraga peksnud. See pudistab rooste maha ja siis pääseb õli vahele.
Ustel ja karpidel tuleb jälgida, et drenaaziavad oleks vabad.

Postitatud: 26 Apr 2005 23:40
Postitas motamees
Et hoida tagasilla reaktiivvardad tervetena, tuleks ka neile teha korrosioonitõrjet.
Põhiliselt purunevad pikad alumised ja tagumine diagonaalvarras roostes toru pärast (välja arvatud muidugi offroudiatel). Vana varras sahiseb seest (seespoolt maha pudisenud seina paksus), kui teda keerata otsalt-otsale.
Mina puurisin tahapoole/allapoole 4mm augu. Sealt valasin roostevastast õli sisse ja loksutasin kogu toru läbi. Augu jätsin lahti, kondentsvee eraldumiseks.

Postitatud: 27 Apr 2005 21:28
Postitas GTA
mul sahtlis tuliuus pikk reaktiivvarras aga ka sahiseb seest kergelt. ega ometi rooste:o mine tea, ikkagi 15 aastat kuivas sahtlis seisnud:rolleyes

kas oleks mõtekas uusi reaktvardaid kohe rooste vastu töödelda ja mis selleks sobivam oleks? mõni paksem õli, et alumisse otsa ei koguneks?
edit: vabandan muidugi, kui jutt oligi uutest varrastest

Postitatud: 27 Apr 2005 22:28
Postitas motamees
Jutt käis nii uutest, kui veel kõlbulikest varrastest (roosteauguga varras on nagunii utiil).
Sisse valada ikka spets korrosioonivastast õli. Ülearune jookseb august välja.

Parim aeg roostetõrjeks.

Postitatud: 17 Juun 2006 14:49
Postitas motamees
Muideks praegu on kõige parem aeg roostet tõrjuda.

Veel üks väike näpunäide roostetõrjujatele.
Enne õliga "limamist" tuleb auto kindlasti korralikult puhastada/pesta. Kõik uurded läbi nokkida ja survepesuriga (tavalise surveveega) läbi uhtuda.
Näiteks toon, mida võib ühest esikoopast saada. Ämbritäis lahtinokitud "sitta" kaalus 10 (kümme) kilo. Lisaks veel survepesuriga uhatu, mida ei ole võimalik mõõta.Pilt

Katse küljekarbi vaheplekil.

Postitatud: 24 Mär 2007 20:53
Postitas motamees
Lisan siia vanasse teemasse ühe teise katse ka. Põhimõtteliselt tegu eelneva katsega, kuid tavaoludes. Ei ole siin kasutatud protsessi kiirendamiseks mingeid vahendeid. Ka on katsetatav plekk täiesti auto oma. Peale katselapi valmistamist sidusin ta "nippudega" auto põhja alla kinni. Nii ta seal looduslikes tingimustes "elas". Originaalkeskonnast (auto koostataud plekid) on ta siiski kergemates tingimustes. Tegu ju eraldi plekiga, mis saab kuivada ja ei teki elktrikorrosiooni.
Võtsin kastika ehitusest üle jäänud küljekarbi vahepleki. Puhastasin selle korralikult krundist. Jagasin vildikaga sektoriteks. Kirjutasin ka vildikaga kasutatud kaitse nimetuse plekile enne keemia pealekandmist.Pilt

Katse küljekarbi vaheplekil.

Postitatud: 24 Mär 2007 21:13
Postitas motamees
Katse sai ette valmistatud 2006 aasta 8 jaanuaril.
Plekilt näha kenasti kasutatud ained.
1 sektor addinol - spetsiaalne roostevastane vedelik (ML segu)
2 sektor movil - vene ajal hästi tuntud roostevastane vedelik (ML segu)
3 sektor estocada - suvaline poest ostetud roostevastane vedelik
4 sektor dinitrol - dinitroli firma ML segu
5 sektor universal - saksa DV firma Karipol autovaha (sama firma tootis ka grafiitõli)
6 sektor õli - mingi suvaline täissünt mootoriõli
7 sektor grafiitõli - saksa DV firma Karipol toode (vene aegne müügihitt).

Sellisel kujul sai katselapp ka auo alla seotud.Pilt

Katse küljekarbi vaheplekil.

Postitatud: 24 Mär 2007 21:17
Postitas motamees
Pilt tehtud 5 veebruaril 2006 auto all.Pilt

Katse küljekarbi vaheplekiga.

Postitatud: 24 Mär 2007 21:40
Postitas motamees
Eelmiselt pildilt näha, et juba kuu aja möödumisel on tavalise õliga kaetud pind veidi roostes.

Täna võtsin pleki auto alt ära. Katse kestis veidi üle aasta (kaks talve).
Pesin kaitsekihid mootoripesu ainega maha.
Huvitav tähelepanek. Addinol on reageerinud vildikaga. Vildikaga kirjutatud kiri "addinol" on roostes.
Vahejooned võivad olla roostes vildika pärast. Pigem siiski kaitsekihtide pealekandmisest. Näpuga vahasid plekile laiali hõõrudes, püüdsin mitte määrida vahejooni (kartsin, et ajab liali).
Lõpptulemus enam vähem sama, mis eelmise katse puhulgi.
Aga pildil ju hästi näha. Igaüks saab ise otsustada, millega roostet tõrjub.:rolleyesPilt

Postitatud: 29 Juul 2007 08:37
Postitas SexSix
Küsimus motamehele: kas plekilt ainete pesemisel mõni neist suuremat vastupanu ka pakkus?meie teedel leidub ju kloriidide kõrval ka muud keemiat!n,tilkuvad kamaz-id jne.

Postitatud: 29 Juul 2007 21:31
Postitas motamees
Algselt postitas: SexSix
kas plekilt ainete pesemisel mõni neist suuremat vastupanu ka pakkus?
Ei mäleta, et oleks. Pole sellele tähelepanu pööranud.
Nii hullusti nüüd need Kamazid ka ei tilgu. Ja eks need keemiad mõjusid kahe talve jooksul kõigile tõrjeainetele. Katse ei olnud ju kuntstlik, vaid reaalsed teeolud. Ka katseplekk on just auto küljekarbist.

Postitatud: 30 Juul 2007 07:21
Postitas Suska
Algaja ehitaja küsimus, kuid nt kui vahetada karpe ja need on ära võetud võiks seest kõik puhtaks teha ja seal õliga kõik kokku määrida. Oma Ladal oli esitiibade alla mootori ruumi seinale pandud. Õhuke õli kiht ja mitte ühtegi auku.

Testi järgi oleks Movil hea, kuid Motamees mida soovitaksid just auto remondi puhul.

Postitatud: 30 Juul 2007 18:44
Postitas motamees
Enne plekkide paika panemist pole mõtet korrosioonitõrjet teha. Keevitus nullib asja ära.
Roostetõrje tuleb teha peale värvimist. Siis ei ole värvimise ajal selle väljaimbuva õliga probleeme.
Movil on minu meelest väga hea kasutada, ka Dinitroli toodang.

Postitatud: 23 Sept 2007 22:59
Postitas mammi2105
loll küsimus aga kas movilit on saada ka veel ja kui on,siis mis hinnaga?

Postitatud: 06 Jaan 2008 20:31
Postitas Zetec
Movilit on saada. Mina ostsin viimati kohalikust träni poest. Hinnaga 32kr pudel. Kehva teda pudelist kättesaada, lõpuosa. Mina lõin pudelil kaela maha selleks et kättesaada ka lõpuosa.

Ehk soovitaks vaadata veneauto varuosadega tegelevatest poodidest

Postitatud: 24 Aug 2008 21:19
Postitas LadaNiva
Küsiks vahelduseks seda, et kui kasutan autot vaid suvekuudel nn "pühapäeva" autona, ja kui ta talveks seisma jätan st et ei liigi lumiseid ja soolatud teid mööda, siis peaks ju ikka kasu olema kui talveks õlitan auto karbid seest põhja ja teen üldse tehasejuhendi järgse rooste tõrje õliga, kasutan seda mingit multi oil-i vms, siis peaks mingi kasu ju ikka olema? Või ajab just roostetama seisva auto?

Postitatud: 25 Aug 2008 08:11
Postitas visible
Algselt postitas: LadaNiva
Küsiks vahelduseks seda, et kui kasutan autot vaid suvekuudel nn "pühapäeva" autona, ja kui ta talveks seisma jätan st et ei liigi lumiseid ja soolatud teid mööda, siis peaks ju ikka kasu olema kui talveks õlitan auto karbid seest põhja ja teen üldse tehasejuhendi järgse rooste tõrje õliga, kasutan seda mingit multi oil-i vms, siis peaks mingi kasu ju ikka olema? Või ajab just roostetama seisva auto?
Puhas õli ei tohiks küll mingit kahju teha, küll aga ei ole mõistlik mootoris töötanud õli kuhugi pritsida, kuna bensiini põlemisel tekivad vääveloksiidid ja samuti on vanas õlis ka veidi vett. Seega leidub töötanud mootoriõlides peaaegu alati väävelhapet, mis vastupidiselt auto kere kaitsmisele, võib hoopis soodustada roostetamist.

Üldiselt ise arvan, et kas see Multi Oil ( mingi mootoriõli ? ) liiga vedelaks ei jää roostetõrje jaoks ? Ise olen teinud nii, et seganud mingit soomlaste põhjavaha TAD-17'ga ja seda lasknud vajalikesse kohtadesse - jääb selline ühtlane kiht tervele pinnale vastupidiselt vedelale õlile, mis valgub ühte nurka ja ülejäänud pinnane jätab imeõhukese kihi.

silikon ja makro

Postitatud: 23 Veebr 2009 00:01
Postitas motamees
Olen kuulnud räägitavat, et happelise silikoni ja vahuliste ainete (makro või peno, misiganes) keemiline koostis sisaldab rooste tekkeks väga "magusaid" ained, siis otsustasin seda kontrollida.
Katse tulemustest panen üles kõige näitlikumad pildid. Neid on veidi rohkem küll, aga foorumi maht hakkab pitsitama varsti meid kõiki. Kusagile mujale ma neid riputada ei mõista ja ei tahagi. Vanad teemad on piltidest tühjad. :kuri Ainult siia pandud pildid on nähtavad.
19.10.2008 võtsin kätte rellaka ja lasin plekitüki haljaks. Sinna peale määrisin kahte erinevat tüüpi silikoni. Mõlemad haisesid tugevalt äädika järgi.Pilt

Postitatud: 23 Veebr 2009 00:07
Postitas motamees
9.11.2008 hakkasin kahtlema oma katse adekvaatsuses. Nimelt ei tahtnud eelnev plekitükk (kaubiku küljest lõigatud)kuidagi rooste minna. Isegi mitte vähese niiskuse käes.
Võtsin siis mingi suvalise, väga roostes plekitüki. Lasin selle jälle rellakaga haljaks ja määrisin erinevaid silikone sinna peale. Meenus ka vahu "halb" koostis. Lisasin ka vahutriibu.Pilt

Silikon ja makro.

Postitatud: 23 Veebr 2009 00:13
Postitas motamees
Garaasis ei tahtnud kumki plekitükk hästi roostetama hakata. Viisin nad siis õue.
No lõpuks ometi hakkas rooste tekkima. :rolleyes
Täna tõin nad tuppa ja tegin pildid ära. Kaubiku tegemiseks kasutatud materjal on oluliselt suurema roostekindlusega. Ju siis on mingi eriplekk.
See aga ei seganud katset. Tulemus on ikkagi näha.Pilt