liivapritsi asendus
liivapritsi asendus
-
mMikk
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1029
- Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
- Asukoht: Harjumaa, Kose vald
- Autod: VIS 23464-10
liivapritsi asendus
Kas liivapritisi on võimalik ka, millegi muuga asendada, et kere korralikult puhtaks saada. Kui ei, siis kus kohtades(firmades) seda liivapritsi kõige tihemini leida võib?:D
Mis mõttes asendada?
Liivapritsist kraad kangem asi on näiteks vastav surveveel töötav seadeldis. Seal on ikka metsikud baarid taga (vist oli lausa mitu tuhat). Võtab maha rooste, vana värvi ja kõik muu sodi metalli kahjustamata ja samas ei ole seda muret, et veel 2 aastat hiljem kuskilt keresoppidest tasapisi liiva niriseb. Teenuse hind on ka muidugi teisest klassist.
Üks odavaim lahendus, mida isegi kasutasin, on ketsalõikur+traathari.
Liivapritsist kraad kangem asi on näiteks vastav surveveel töötav seadeldis. Seal on ikka metsikud baarid taga (vist oli lausa mitu tuhat). Võtab maha rooste, vana värvi ja kõik muu sodi metalli kahjustamata ja samas ei ole seda muret, et veel 2 aastat hiljem kuskilt keresoppidest tasapisi liiva niriseb. Teenuse hind on ka muidugi teisest klassist.
Üks odavaim lahendus, mida isegi kasutasin, on ketsalõikur+traathari.
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Tavalise survepesuri vahele müüakse ka mingisugust liivapritsi.
Traatahari ketaslõikuri või drelli otsas on vilets. Hõõrub kinnise rooste lihtsalt läikima. Ka on ta väga ohtlik. Harja traadijupid lendavad mööda tuba kui kuulid. Sõbral läks kätte. Leidis traadi 5cm sissemineku kohast eemal liha seest.
Traatahari ketaslõikuri või drelli otsas on vilets. Hõõrub kinnise rooste lihtsalt läikima. Ka on ta väga ohtlik. Harja traadijupid lendavad mööda tuba kui kuulid. Sõbral läks kätte. Leidis traadi 5cm sissemineku kohast eemal liha seest.
C
Vaidleks vastu. Sain relakaga päris inetud roostepesad puhtaks.
Trelli otsas võib tõesti nii olla, kuna trellil on 4x vähem pöördeid (~2500 vs 10000).
Kui kasutad kvaliteetset harja (nt. Lux), on plehkupanevaid traate vähem.
Loomulikult ei pea ütlemagi, et sellist tööriista kasutades on kaitseprillid kohustuslikud ja kui arvestada Motamehe sõbra õnnetust (endal näiteks sellist saja ette tulnud pole), siis oleks abiks ka nahast töökindad ja pikkade käistega pusa.
Trelli otsas võib tõesti nii olla, kuna trellil on 4x vähem pöördeid (~2500 vs 10000).
Kui kasutad kvaliteetset harja (nt. Lux), on plehkupanevaid traate vähem.
Loomulikult ei pea ütlemagi, et sellist tööriista kasutades on kaitseprillid kohustuslikud ja kui arvestada Motamehe sõbra õnnetust (endal näiteks sellist saja ette tulnud pole), siis oleks abiks ka nahast töökindad ja pikkade käistega pusa.
- robi
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 494
- Liitunud: 10 Sept 2003 21:43
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 2107 1992
- Kontakt:
OÜ õhumeister müüb liivapritsi 700.- see siis lihtsalt püstol kahe voolikuga, üks õhu ja teine jäme liiva võtuks, torgatakse liiva sisse. Endal töötab Riias tehtud SO-7 kompressoriga, tootlikus 500 liitrit õhku minutis, maksimaalne rõhk 6 atm. (vana masin ka, tehas pakub 7).
Tööd saab teha, aga aega läheb ka, tasub siiski suured roostevabad, vana värviga pinnad puhastada traatharjaga nurkligvija otsas, ja kitsad, roostes lõigud liivapritsiga üle lasta.
Olen küsinud ka värvimeeste käest nõu (Pintaväri oü) ei soovitanud autot ülekere liivapritsiga lasta:
1. liivaprits tekitab ebaühtlase matistunud pinna, mis koheselt hakkab õhuniiskuses oksüdeeruma ja kuna pinnal on palju imepisikesi süvendeid kus roostel on hea siginema hakata on võimalus, et ka krunt ja happekrunt ei pruugi aidata.
2. Liivapritsiga ülekäidud plekk tõmbab pingesse, kuidas iganes ta seda ka ei teeks, seda juttu olen kuulnud ja lugenud ka mujalt, näiteks automoto foorumist, autorestauraatori sulest. Kui tema projekte jälgida pilt.ee -st siis on näha, et seepärast on mootoriruum puhastatud liivapritsiga ja kere välisplekid puhastatud keemiliselt Chemistrip keemiaga, mis on aga väga kallis. 10 liitrit 3500.- tervele autole pidigi umbes 5-10 l kuluma.
Aga lada puhul siis soovitus suuremad pinnad mehaaniliselt nühkides ja rasketes kohtades liivaprits. Motamees võib muidugi vastu vaielda, tema tegi vist kogu kere tunni ajaga liiva kühveldades ära, aga eks aeg näitab, mis sest saab. Mul kogemused liivapritsiga siiani lada usteäärtega piirduvad. lada sai hooledumalt tehtud.
Tööd saab teha, aga aega läheb ka, tasub siiski suured roostevabad, vana värviga pinnad puhastada traatharjaga nurkligvija otsas, ja kitsad, roostes lõigud liivapritsiga üle lasta.
Olen küsinud ka värvimeeste käest nõu (Pintaväri oü) ei soovitanud autot ülekere liivapritsiga lasta:
1. liivaprits tekitab ebaühtlase matistunud pinna, mis koheselt hakkab õhuniiskuses oksüdeeruma ja kuna pinnal on palju imepisikesi süvendeid kus roostel on hea siginema hakata on võimalus, et ka krunt ja happekrunt ei pruugi aidata.
2. Liivapritsiga ülekäidud plekk tõmbab pingesse, kuidas iganes ta seda ka ei teeks, seda juttu olen kuulnud ja lugenud ka mujalt, näiteks automoto foorumist, autorestauraatori sulest. Kui tema projekte jälgida pilt.ee -st siis on näha, et seepärast on mootoriruum puhastatud liivapritsiga ja kere välisplekid puhastatud keemiliselt Chemistrip keemiaga, mis on aga väga kallis. 10 liitrit 3500.- tervele autole pidigi umbes 5-10 l kuluma.
Aga lada puhul siis soovitus suuremad pinnad mehaaniliselt nühkides ja rasketes kohtades liivaprits. Motamees võib muidugi vastu vaielda, tema tegi vist kogu kere tunni ajaga liiva kühveldades ära, aga eks aeg näitab, mis sest saab. Mul kogemused liivapritsiga siiani lada usteäärtega piirduvad. lada sai hooledumalt tehtud.
-
mMikk
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1029
- Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
- Asukoht: Harjumaa, Kose vald
- Autod: VIS 23464-10
seda ma arvasingi et nii suure jõuga tulev liiv midagi halbagi teeb. aga, mis aravta survepesurist, kas see võib ka kuidagi kere kahjustada, pingesse lähevad plekid nagu nii, kui sihukesi aparaate kasutada, see on vältimatu.
keemiat küll ei jõu osta, vähemalt mitte selle auto jaoks. Keemiaga on mõttet siis jamada, kui soovid täielikult mõnda uunikumi korda teha ja säilitada.
keemiat küll ei jõu osta, vähemalt mitte selle auto jaoks. Keemiaga on mõttet siis jamada, kui soovid täielikult mõnda uunikumi korda teha ja säilitada.
- robi
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 494
- Liitunud: 10 Sept 2003 21:43
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 2107 1992
- Kontakt:
See on tõsi, et keemia jääb kallite ja unikaalsemate autode jaoks. Tihniku tänaval, oü benefit pidi ka mingit keemiat muidu pakkuma ja palju odavamalt. Aga mis häda on lasta korraliku nurklihvija ja tugevama traatharjaga. Ise puhastasin nii oma autot. Rellakas on DWT 2000 vatine 150mm ketta jaoks, ja traathari ehituspoest, selline kokkupunutud traatidega (punumata laguneb kiirest) ja väga kiirest, lihtsalt, odavalt sai puhtaks suured pinnad korralikust kõvast värvist. Survepesur ilma liivata ei tee ju värvile muud, kui võtab heal juhu mõne nõrga koha lahti, ülejäänu saab aga lihtsalt puhtaks pestud, liiv ja vesi - ei tea kuidas mõjub, kui puhas metallpind saab kokku kohe veega, eriti vene plekk, pakun et hakkab kohe oksüdeeruma. Olen lugenud veel, et lastakse väga suure survega tulist vett või auru või midagi sinna kanti (teleturus ka müüakse aurupingviine:D) aga pidi ka väga kallis meetod olema (surve+kuum vesi) loogiline ju.
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Huvitav tähelepanek minu poolt. Liivapritsiga lastud pind ei lähe nii ruttu rooste kui rellaka ja terasharjaga.Algselt postitas: robi
1. liivaprits tekitab ebaühtlase matistunud pinna, mis koheselt hakkab õhuniiskuses oksüdeeruma ja kuna pinnal on palju imepisikesi süvendeid kus roostel on hea siginema hakata on võimalus, et ka krunt ja happekrunt ei pruugi aidata.
Kuskil vene aegses lukksepa raamatus oli nõue peale liivapritsi pind bensiiniga üle teha. Ma seda sõna enam ei mäleta aga aru ma sain nii et vajadus selleks mingi keemiline taastus. Kas ülikiirest liivalennust sinna mingid osakesed jäävad mida siis benaga neutraliseeritakse?
Liivapritsiga ei tohi kaua ühe koha peale lasta. Venitab pleki välja. Sõber kunagi oma liivapritsiga roosteämblike hävitas. Kui tolm maha oli langenud ja töö tulemus näha siis avastus sitt. Terve auto väikseid punnikesi täis. Iga rooste koha peal oli nüüd haljas muhk. Tuli need siis kõik sissepoole lüüa ja pahtlit kasutada.
C