Põhi ning kere

Põhi ning kere

Välimusega ja salongiga seonduvad teemad
Vasta
t
tartz123
Foorumi kasutaja
Postitusi: 12
Liitunud: 02 Juun 2016 09:25
Asukoht: Tartu

Põhi ning kere

Postitus Postitas tartz123 »

Tervitus!

On käsil Vaz restaureerimine ning sooviks veidi nõu.
Autol on põhi roostetatud ning esineb läbivat roostet samuti. Enne keevitus töid olen mõelnud põhja korralikult roostest puhtaks teha. Olen mõelnud liivapritsile ning soodapritsile. Kuna põhi on niigi läbi kumb neist oleks mõistlikum? kas liivaprits võib olla veidi julm ehk midagi muud välja pakkuda?

Ning millega oleks mõistlik põhi seestpoolt ning põhja alt üle võõbata? Olen mõelnud samuti pigimati liimimisele. Kuna õige pidimatt on korraliku hinnaga siis kas bituumeni panek oleks mõistlik, kui ennem põhi nt kuuma kindla värviga üle võõbata ning pärast bituumen samuti? ning hiljem millegagi veel katta enne põhjamati panekut?

Ette tänades!
Kasutaja avatar
simmer
Aasta Projekt
Postitusi: 73
Liitunud: 03 Sept 2007 11:05
Asukoht: Lääne-Virumaa
Autod: 2102-75

Postitus Postitas simmer »

Terv.
Kogemus vaid liivapritsiga aga karta pole põhjust, sest pärast puhastust asi selge kus mida lappima pead.
Kasutaja avatar
01vaz01
Foorumi kasutaja
Postitusi: 302
Liitunud: 20 Sept 2010 22:00
Asukoht: Pärnu
Autod: vaz 2101, 2107, bmw 535d

Postitus Postitas 01vaz01 »

Põhi,uste vahed/servad, tugevad valtsiga kohad liivaga, katus ja luugid kapotid ja uksed ja tiivad soodaga. Keretöid niimoodi lausa lust teha ning tulemus hea! Niimoodi korralikult toimetades ning õigeid korrosiooni vastaseid vahendeid/ainedid kasutades, õiges järjekorras saab korraliku kere pikaks ajaks.
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

 
tartz123 kirjutas: ...kui ennem põhi nt kuuma kindla värviga üle võõbata ning pärast bituumen samuti?
Milleks peab värv kuumakindel olema?
t
tartz123
Foorumi kasutaja
Postitusi: 12
Liitunud: 02 Juun 2016 09:25
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas tartz123 »

 
logman kirjutas: 
tartz123 kirjutas: ...kui ennem põhi nt kuuma kindla värviga üle võõbata ning pärast bituumen samuti?
Milleks peab värv kuumakindel olema?
Kuna mõte on bituumeni kasutada, aga selle üks miinus on lõhn, mis mingil temperatuuril hakkab eristuma. Suvekuudel on autos ikka kõrged temperatuurid. Siis selline idee tekkinud ehk aitaks selle vastu mingisugune kuumakindel värv.

Samuti on võimalik bituumen nt mingisuguse villa taolise õhukese materjaliga üle katta veel, kuidas see tundub?
t
tartz123
Foorumi kasutaja
Postitusi: 12
Liitunud: 02 Juun 2016 09:25
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas tartz123 »

 
01vaz01 kirjutas:Põhi,uste vahed/servad, tugevad valtsiga kohad liivaga, katus ja luugid kapotid ja uksed ja tiivad soodaga. Keretöid niimoodi lausa lust teha ning tulemus hea! Nii korralikult toimetades ning õigeid korrosiooni vastaseid vahendeid kasutades õiges järjekorras saab korraliku kere pikaks ajaks.
Tiivaplekid eest ja tagant lähevad vahetusse ning samuti peaks tegema seda tagumiste välikoopa plekkidega.

Millist korrosiooni vahendit ja katte vahendit pakuksite välja nt põhja alla, karpidele, ja välimistele, sisestele koopa detailidele?
Kasutaja avatar
madmur
Foorumi haldaja
Postitusi: 191
Liitunud: 07 Dets 2010 15:02
Asukoht: Tallinn
Autod: 2105
Kontakt:

Postitus Postitas madmur »

Bituumenmastiksit saab aerosoolina või pealemääritava/pintseltatavana. Viimasega töötlemine soojal suveilmal läheb veidi ladusamalt aga minule kättejuhtunud purgid eraldi "kuumtöötlust" ei nõudnud. Pole ka mingit erisugust lõhna tundnud. Mastiks toimib ka kivikaitsena, seega mina isiklikult sellega kokku ei hoidnud.

Autos sees ma mastiksit siiski heli summutamiseks ei kasutaks. Pigimatt või muu isolatsioon, mis endasse vett ja niiskust ei koguks ning müra eemale hoiab. Matte pannes tasuks jälgida, et vee äravoolu avad lahti jääks ja vesi ka nende suunas vajadusel liikuda saaks ja ei tekiks kausse.
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Ütlen ette ära, et igasugused kogemused, kuidas need asjad ajale vastu on pidanud, mul puuduvad. Tööd selleks liialt värsked ja mõned toimetused alles pooleli, auto pole ühtegi meetrit vabas looduses sõitnud.
Niisiis...
Ma olen oma viimase aja tegemistes kasutanud Motipi spreikrunti, lätlaste roostekaitse toimega kruntvärvi, Dinitroli ML-õli, Dinitroli UBS-i ja kerehermeetikut.
See pole teab-mis prillikivi projekt ja seetõttu on valik tehtud taskupõhine. Tagantjärgi võiks targutada, et spreikrundi oleks pidanud kindluse mõttes välja jätma ja selle asemel kasutama happekrunti + epokrunti, aga nii sai mugavuse ja kiiruse mõttes tehtud.
Tegemist Transiti veoauto versiooniga.
Kabiinil said vahetatud alaringi küljeplekid (lävekarbid, tiivaääred, koopaplekid, läveavad...). Kõik uued detailid töötlesin peale keevitamiseks vajalike avade puurimist ja enne külgemonteerimist relaka otsa käiva pehmemat sorti traatharjaga karedamaks. Kasutasin madalaid pöördeid, et ei tekiks poleerimise effekti.
Seejärel pesin nitro lahustiga puhtaks ja katsin sisepooled, mida pärast värvida ei saa, spreikrundiga. Osad plekid, milledele hilisem korrosioonikaitsega sisetöötlemine ülimalt raskendatud, katsin enne keevitamist lisaks Dinitroli ML-õliga. Kartsin küll, et läheb põlema, aga praktika näitas, et see oli asjatu kartus, kuigi varusin igaks juhuks kõrvale suruõhu, millega leeke ära puhuda. Ei läinud tarvis :).
Peale keevitamist ja õmbluste-punktide silumist pesin kõik väljast üle taas nitrolahustiga ja kruntisin sellesama spreikrundiga. Õmblused ja tekkinud topeltühenduste kohad käisin peale krundi kuivamist üle kerehermeetikuga. Hermeetik läks seejärel veelkord sama krundi alla.
Nüüd need asjad, mis jäid põhja alla kivide ja kruusa-liiva meelevalda, said kaetud Ml-õliga ja peale tulistasin Dinitroli UBS-i.
Pinnavärvi alla ehk siis silmale nähtavad välised küljed said peale spreikrundi kuivamist kivikaitse kihi, sest ma ei viitsinud midagi pahteldada ja seejärel peale kivikaitse silumist ning piduripesu ainega rasvade väljaloputamist läks pinnavärv. Silikooni pesuainet ei pidanud tarvilikuks osta, suht samad asjad mu meelest.
See osa tuleks tulevikus tegelikult silmailu mõttes ümber teha. Just pahteldamise ärajäämise tõttu, aga esialgu sai siis selline säästukas. Loomulikult töötlesin kogu krempli õõnsused hiljem seestpoolt survega ülekandmise teel Dinitroli ML-iga.

Nüüd raami kallale. Võiks võrrelda lada põhja tegemisega.
See tuli uus valmistada ehk siis koostada uutest detailidest, millised said CNC-lõikuse ja hilisema painutusprotsessi raames valmistatud ühe sõbra juures kuumvaltsplekist.
Kuumvaltsplekk on korrosioonile vähem vastuvõtlik, kui külmvaltsplekk.
Piltidelt näha, et panime pikkade aiste laiusmõõtude arvestamisel mööda, aga eks sellega peab nüüd lõpus midagi ette võtma, kui õigel ajal vanasõna meeles polnud. Toorikud said 6 mm kitsamad, kui tarvis oleks olnud :P. Peale painutamist avastasime ja külgekeevitamine nõudis omajagu lisaraua tekitamist :D.

Peale arvukate montaaži- ja muude vajalike avade-aukude tekitamist pesin jällegi kõik sisepinnad nitro lahustiga hoolikalt puhtaks ning katsin lätlaste roostevastase toimega kruntvärviga. Jäid karestamata, sest siis oleks pidanud loobuma ka kuumvaltsplekile tema valmistamise iseärasuse tõttu moodustunud "loomulikust" oksiidi- ja kaitsekihist. Töö toimus pintsliga, sest püstoliga oleks olnud äärmiselt ebamugav seda kõike läbi viia just pideva püstoli puhastamise tõttu. Olgu öeldud, et neid detaile oli palju ja kõiki korraga kruntimiseks ette valmistada vägagi võimatu ülesanne.
Peale krundi kuivamist katsin siseküljed jällegi Dinitroli ML-iga ja seejärel keevitasin asjad kokku. Vana raam jäi matriitsi mõttes ja montaaži lihtsustamiseks alla ja sai eelnevalt Dinitrol ML-iga nii seest kui väljast hoolikalt läbi leotatud.
Taas silusin kõik keevituskohad lamellkettaga. Kohad, kuhu kettaga ligi ei pääsenud, said tunda elektilist pöörlevat viili ehk siis metsameeste keeles lihtsalt saroosi (õiget kirjapilti ma ei teagi ja seda pole nähtavasti olemaski). Mõni kutsub seda ka dremeliks, aga see on mu meelest üdini vale väljend.
Uus nitroga pesukuur ja seejärel pintsli teel väline lätlaste krundiga katmine. Liitekohad jällegi pahteldasin üle kerehermeetikuga ning hermeetik enam krundi alla ei läinud.
Siinkohal olen ka oma tegemistega pooleli.
Kogu raamile läheb peale Dinitroli ML-õli ja sellele Dinitroli 4942 nimeline suruõhu teel pealekantav põhjakaitsemögin.
Seest saab raam veelkord ML-i ravikuuri. Seda keevitamisel tekkinud kuumades punktides algselt sisse pritsitud korrosioonikaitse kihi kadumise tõttu.
Veel selline tähelepanek, et pintsliga peale kantud läti krunt kuivab oma paksuse tõttu kauem. Hästi kergelt naksuvale värvile ei saa ML-õli peale kanda - hakkab värviga segunema. Pinnavärvi oleks saanud peale pritsida, poleks probleemi olnud. Purgil on kirjas kuivamisajaks 10 tundi, mul läks õlitamiseks tarvis aga vähemalt 20.

Eks siis näeb, kui kaua selle kompoti kuivamine ja kivistumine aega võtab. UBS-i täielikuks kuivamiseks tavatingimustes kulus umbes kuu aega. Eile sai seda katsutud ja jäi selline küünega muljutav kummine pind.
Materjalid ja töö stiil said valitud nagu juba öeldud, taskukohased ja põhimõttel, et aja möödudes kõigel tehtul silm peal hoida ning tekkinud vigastusi kergem avastada ja likvideerida oleks. Selleks sai valitud näiteks sihilikult kruntvärviks just valge tooniga isend.
Ükski katte- või kaitsekiht pole igavene ja vajab kindlasti jälgimist ning uuendamist.
___________
See selleks... Veoauto.
Kui tahan aga saada sõiduautot, mille juures tehtud tööd kestaksid kah, siis läheks teemasse happekrunt, epokrunt, klaaskiudpahtel, polüesterpahtel, tätva loomuga krunt, kahekomponentne pinnavärv. Kerehermeetik.
Põhja ja koobaste väliskaitseelementideks kindlasti ML-õli ja kivi- ning põhjakaitsed. Aerosoolidega ei mässaks - kulu liiga suur ja pooldan seetõttu suruõhuga kasutatavaid pakendeid.
ML-i külge kleepub valmistaja (Dinitrol) andmetel Dinitrol UBS, Dinitrol Car, Dinitrol 4942.
Põrandale seestpoolt esmalt happekrunt, siis krundiks, kataks pigimatiga ja käiks ML-iga üle.
Vaiba alla plastikust vannitoamatt karvadega allapoole, et mingigi õhk liiguks. Igasugused vatid ja villad on kurjast.
Kõik plekid kuhu hiljem ligi ei pääse, enne külgemonteerimist karestaks ja krundiks seestpoolt. Mingi osa värvist põleb küll keevitamisel ära, aga kõva % jääb ikkagi alles. Olenevalt ligipääsetavusest läheb kindlasti krundile peale ka ML-õli (enne- või peale keevitamist) ja peale keevitamist teen põlenud kohtadele kui vähegi võimalik uuendusliku õlikuuri.

Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Panen siia ühe lingi ka dinika kohta. Avaneb ladameeste keelne jutt :D.
http://dinitrolspb.ru/uslugi/

Ahjaa! Proovisin ära ka motameest järgi ahvides Hagmans'i Carosol TO-3'e.
On küll ilus must asi, imbub roostesse, haiseb masinamehelikult ja varjab imehästi sillale-kardaanile-pidurikilpidele ja mujale põhjaalustele jooksudetailidele tekkinud punarebase kihti :).
Aga no kuramus, kus kleebib! Jube tökat ikka ja ma ei kujuta ette, milline auto päält tolmutee kündmist altpoolt välja näeb :P.
Oma tööd usun, et isegi teeb, kuid peab nähtavasti suht tihti teda uuendamas käima. Mõeldud siiski plekkidele sisekaitseks nagu ML-gi.

Mis veel meenus on see, et seitsme aasta eest sai neljamillimeetrisest plekist valmistatud üks settekaevu kaas.
Katsin samuti Dinitrol ML-ga ja peale lisasin sama tegija UBS-i.
Et see saadanas kuivab hirmus kaua ja mul aega oodata poln'd, siis sai väljastpoolt mõne päeva pärast spreivärviga üle värvitud. Ilus sinine jäi :D.
Eile käisin siis dinika teooriale (nende õli kannatab mõningate põhja- ja rattakoopakaitse materjalidega üle katta) kinnitust saamas ja see värvitud väline külg roostetas täiega. Sisemine, kaevu jääv oli aga igati vinks-vonks must nagu UBS olema peabki, välja arvatud mõned üksikud roostetäpid siin-seal.
Siis meenus, et kunagi sai veel toda kaant kaemas käidud ja siis oli värv kipra tõmbunud.
Järeldus ja õpetus siis säärane, et iga asi ei kannata ülevärvimist ja seda eriti momendil, mil tal kivistumise protsess käsil ;).

Pildil vedru kandur, millel näha TO-3 kleepekaga töödeldud ja töötlemata pind. Suurema saastaga sai traatketta abil õhku reostatud. Liivapritsi alla selle auto detaile ei ole mõtet vedida.

Pilt

Lisaks veel eelpool nimetatud lõunanaabrite poolt toodetud ja väidetavalt rooste vastasuse suhtes üleskiidetud omadustega kruntvärv. Saab siis aja jooksul näha, kuis praktikas tekst paika peab. Lõhn andis küll aimu, et mingit lisamoosi see värv igatahes sisaldab ja tavalise alküüdiga tegemist pole.
Ostsin Espaki ehitusmaterjalide poest.

Pilt
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Täna siis läks selle sandiga niimoodi, et jõudsid lõpule minu ponnistused ja kui kraam minu tahte kohaselt kuivab, saab garaaž peagi selle risu võrra avaramaks ning peremees taas tantsu lüüa :).
Raam sai kaetud Dinitroli ML-iga ja tegin seda nüüd pintsliga vehkimise asemel värvi püstoliga.

Pilt

Plaan oli katta raam ühtlase õhukese õlikihiga, aga nagu pildilt näha, see päriselt ei õnnestunud. Mõne koha peal, kuhu nõrguv ollus kokku valgus, tuli seda lausa lapiga vähemaks koristada. Pintsliga oleks vbl. isegi parem saanud, kuid oleksid oleksiteks...
Kogemus näitas, et õli ei tohigi palju panna. Kaitsvat ainet hiljem peale tulistades võib see hakata oma raskuse all lihtsalt allapoole valguma. Mõnes kohas see kergelt toimuski, kuid õnneks sai vea parandada mõne aja pärast uue pealepritsimisega, kui esimene kiht pisut tahenenud oli.
Tuleb välja tõde, et ta kõlbab küll kohe märjale emm-ellile peale puristada, kuid esialgne nakkumine on väga vaevaline. ML peab ikkagi esmalt imbuma tolle 4942-le sisse ja alles umbes veerand tunni pärast algab kuivamise-kivistumise protsess.
Selline ta siis struktuurilt jäi. Pruun ja kergelt sädelev, sest jutu järgi sisaldab mingi imemetalli tükikesi, mis teoorias peaksid andma eriti tugeva ja igasugustele ekstreemtingimustele vastupidava kuni kaheksa aastase kaitse.
Teiselt pildilt on hästi näha, et eelnevalt pintsliga võõbatud ja rämedalt jooksma lastud kruntvärvi ei õnnestunud ka mitmekordsel põhjakaitse möginaga katmisel nähtamatuks muuta. Nii et kui on soov saada siledat pinda, siis tuleb see siledus ikkagi eelnevalt ise alla tekitada. Liivapaberiga silitades :D.

Pilt Pilt

Jääb üle ainult loota, et kogu see keemia nüüd ka kiiresti omad tugevuse omandaks. Siis saab silla taas alla lükata ning masina oma jalgele seisma asetada.

Pilt

Minu poolt kõik. Kes soovib, võib jätkata.
Küsimustele võin vastata. Sellele tööle annab aga garantii aeg, millest kui viitsimist ja mahti leian ning vajalikuks pean, siis arvatavasti ka mingisuguseid teavitusi lisan :).

...ja piltide kvaliteedi üle pole vaja uriseda, sest foorumil on omad segased piirangud, millede tõttu niigi kartuliga pildistatud objektid nende vägivaldsel kvaliteedi kahandamisel veelgi mannetumaks muutuvad :P.
t
tartz123
Foorumi kasutaja
Postitusi: 12
Liitunud: 02 Juun 2016 09:25
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas tartz123 »

Tänud, sain väga palju informatsiooni ja nõu.
Eks tööde käigus lisan pilte ja teksti täpsemalt ;)
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Nende ainetega on nii nagu ühes omas eelmises postituses juba mainisin.
Põhja kaitsemastiksid kuivavad aeglaselt. Kogemus teada ka nüüd 4942-ga.
Kolm päeva viitsisin oodata, siis sai kannatus otsa ning pritsisin musta mattvärviga üle. Läks täpselt nii nagu prognoositud ja eelminegi kogemus näitas.

Pilt

Sellised praod tekkisid veel mõningatesse kohtadesse ja panin tähele, et reageering toimus seal, kus kuivamine ehk mastiksist aurude väljumine oli olnud vaevalisem. Garaažis siis rohkem varju- ja sisepoolele jäävad alad, kus õhk võib olla niiskem ja väheliikuvam, kui otse ukse ees.
Õnneks esialgu kõige hullem pole, aga kui lähebki kõik 100% peeti, siis saab miskit ette võtta.
Ilma ülevärvimiseta poleks ma aga saanud seda raami katsuda ka mitte. Kleepis, kurivaim. Jäi valik kas lasta ajal raisku minna, või tegutseda riski suunas. Valisin viimase. Nüüdseks on veetud raamile juhtmed-piduritorud, tagaots komplekteeritud tuledega ja masin on taas oma jalgel.

Seega - keretöid tuleks alustada sõiduauto puhul põhja tegemisest ja selle ülemaalimisest. Siis ta saab hiljem muid asju tehes rahulikult omaette olla ja kui ükskord komplekteerimiseks läheb, on vähemalt lootustki, et materjalid on seniks suutnud piisavalt kivistuda :).
Vasta