Vedru ja Flants (Vt.Pilte)
Postitatud: 08 Juun 2016 00:21
Küsiks siis teiste käest arvamusi selliste asjade kohta mis on + ja - nused.
1. leht 1-st
Postitatud: 08 Juun 2016 00:31
Plusse polegi. Miinuseid palju, Vedru ei kannata keevitada(läheb katki) Mõtekam otsida jäigem vedru mitte aretada topelt. Seda flantsi on juba liiast palju, kui tahta niipalju laiemaks ajada siis on juba mõtekas õõtsad laiemaks teha. Lisaks ei kannata originaal käänmik seda valu enam ära.
Postitatud: 08 Juun 2016 01:27
Vedrudega on omamoodi lugu tegelikult.
Mul on varnast võtta taas üks pajatus või sedamoodi, nagu alati
.
Nimelt vanal hallil ajal, kui žigull oli ainus asjalik riist mida rahva käsutusse lubatud sõiduautode margireast valida, siis niimoodi nagu tänapäeval noored seda teevad, autosid ei narritud. Pean otseselt silmas Dagestani tšurkade kombel ladade vastu maad laskmist.
Kuna pere autod oli suuresti sellesama pere toitmiseks või paremal majanduslikul järjel püsimiseks ainus päästerõngas, siis kasutati neid kõige muu vajaliku kõrval ka veoautodena. Veeti suuri juurika- ja muu aiavilja- ning lihakoormaid Venemaale. Pihkvasse ja piiterisse. Tol ajal kaks korda nädalas täislastis masinaga leninburgi ots teha oli nagu kaks sõrme märjaks ku..., sorry, lasta. Täiskoorem võis sisaldada endas näiteks salongität kurgikoormat, teine raks raiuti pagasnikusse ja haakesse lülitati veel MAZ-haagis, millel samuti selline kotikoorem, mis kohe-kohe üle serva ähvardas pudeneda.
Tänapäevakombe vennad oleksid muidugi õnnejunnis, kui ühe selliselt mitme turuhooaja lõpetanud ja ärahooratud lohvraideri endale tagumiku alla saaksid, aga õnnetuseks pean ütlema, et neid pole säilinud. Ja seda just tänu tolleaegsele moraalile. Kõhuga maad kõditavad autod polnud lihtsalt moes. Igati innid olid hoopis vinks-vonks kikkis tagumikega isendid. Seetõttu asendati tagavedrud jäigemate 2102 omade vastu või topiti vedrude alla lisaseibe ja vedrudesse tennisepalle. Mõningad pidasid seda kõike titemänguks ja keevitasid vedrusid pikemaks. Enam-vähem samamoodi nagu siinse teemaalgataja pildilt näha võib, aga nad tegid seda ikkagi mõistuse piires. Paar keerdu maksimaalselt üksteise sisse. Ja ei purunenud need vedrud ühti.
Paar-kolm aastat kannatas vabalt suviti niimoodi kurgikoormaid vedada. Valusale kohtlemisele andis lõpuks alla hoopis auto kere. A see oli köömes. Paari kuu jagu vinget vene-vahet hööveldamist ja teenitu eest osteti järgmine vähepeetud liikur ning juurikaralli algas taas.
Kui nüüd tahta need kaks vedru otsast otsani kokku keevitada, siis on tulemuseks vedrustuseta auto. Raudvanker.
Vaat selline lugu siis.
Mul on varnast võtta taas üks pajatus või sedamoodi, nagu alati
.Nimelt vanal hallil ajal, kui žigull oli ainus asjalik riist mida rahva käsutusse lubatud sõiduautode margireast valida, siis niimoodi nagu tänapäeval noored seda teevad, autosid ei narritud. Pean otseselt silmas Dagestani tšurkade kombel ladade vastu maad laskmist.
Kuna pere autod oli suuresti sellesama pere toitmiseks või paremal majanduslikul järjel püsimiseks ainus päästerõngas, siis kasutati neid kõige muu vajaliku kõrval ka veoautodena. Veeti suuri juurika- ja muu aiavilja- ning lihakoormaid Venemaale. Pihkvasse ja piiterisse. Tol ajal kaks korda nädalas täislastis masinaga leninburgi ots teha oli nagu kaks sõrme märjaks ku..., sorry, lasta. Täiskoorem võis sisaldada endas näiteks salongität kurgikoormat, teine raks raiuti pagasnikusse ja haakesse lülitati veel MAZ-haagis, millel samuti selline kotikoorem, mis kohe-kohe üle serva ähvardas pudeneda.
Tänapäevakombe vennad oleksid muidugi õnnejunnis, kui ühe selliselt mitme turuhooaja lõpetanud ja ärahooratud lohvraideri endale tagumiku alla saaksid, aga õnnetuseks pean ütlema, et neid pole säilinud. Ja seda just tänu tolleaegsele moraalile. Kõhuga maad kõditavad autod polnud lihtsalt moes. Igati innid olid hoopis vinks-vonks kikkis tagumikega isendid. Seetõttu asendati tagavedrud jäigemate 2102 omade vastu või topiti vedrude alla lisaseibe ja vedrudesse tennisepalle. Mõningad pidasid seda kõike titemänguks ja keevitasid vedrusid pikemaks. Enam-vähem samamoodi nagu siinse teemaalgataja pildilt näha võib, aga nad tegid seda ikkagi mõistuse piires. Paar keerdu maksimaalselt üksteise sisse. Ja ei purunenud need vedrud ühti.
Paar-kolm aastat kannatas vabalt suviti niimoodi kurgikoormaid vedada. Valusale kohtlemisele andis lõpuks alla hoopis auto kere. A see oli köömes. Paari kuu jagu vinget vene-vahet hööveldamist ja teenitu eest osteti järgmine vähepeetud liikur ning juurikaralli algas taas.
Kui nüüd tahta need kaks vedru otsast otsani kokku keevitada, siis on tulemuseks vedrustuseta auto. Raudvanker.
Vaat selline lugu siis.
Postitatud: 08 Juun 2016 11:30
Vaesed rattalaagrid.
Postitatud: 08 Juun 2016 11:53
Oleneb kui paks see flants on, pildi vist pea 8-9cm? See päris ränk.
Sõitsin kunagi 3 aastat 45mm paksu flantsiga superkrossi, rallisprinti, rahvakrossi, jääradu ning nende 3 aasta jooksul polnud ühtegi muret laagritega vms. Praegusel autol on samad flantsid 2 aastat vahel olnud nii ees kui taga, samuti mitte ühtegi muret.
Sõitsin kunagi 3 aastat 45mm paksu flantsiga superkrossi, rallisprinti, rahvakrossi, jääradu ning nende 3 aasta jooksul polnud ühtegi muret laagritega vms. Praegusel autol on samad flantsid 2 aastat vahel olnud nii ees kui taga, samuti mitte ühtegi muret.
Postitatud: 08 Juun 2016 13:23
Ega polegi olnd endal neid vedrusi alla panna, vaid teada saada nende põhimõtte, mille ka sain nüüd tead. Väga tore jutt logman
Ees oleks tõesti tõhusam vahetada õõtsad kui hakkata flantsidega jamama,aga taga on nati keerulisem. Ega teagi kuidas oleks kõige mõistlikkum.
Flantside pilt on pärit selliselt autolt: https://www.drive2.ru/r/lada/525183/
Ees oleks tõesti tõhusam vahetada õõtsad kui hakkata flantsidega jamama,aga taga on nati keerulisem. Ega teagi kuidas oleks kõige mõistlikkum.
Flantside pilt on pärit selliselt autolt: https://www.drive2.ru/r/lada/525183/