HC ülevaatusel liiga kõrge
HC ülevaatusel liiga kõrge
HC ülevaatusel liiga kõrge
Kas te oskaks palun anda väärt vihjeid selle kohta, kuidas saada HC ( ülevaatusel (mootori tühikäigul) normipiiresse (1000 ppm vol). Mul oli 01-l see 900rpmi juures 1500 kanti. Tqhq.ee lehe foorumist sain üht-teist teada, mis asjapulk see HC üldse on (http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=7700) ja mõned asjad ka mis võivad liigkõrget HC-d kaasa tuua. Kusjuures ülevaatuseonu leidis, et see võib olla kõrge kuna autol on all otseläbi sportsummuti ja torukollektor, kuid selles ei tohiks ju asi olla. Ise mõtelesin selle tqhq jutu põhjal, et äkki süütesüsteem ei tööta hästi (2 küünalt suht koledad; kõrgepingejuhtmed mustatäpilised kohati) või on küttesegu liiga rikas (tuleks karpat kuidagi näppida; samuti lahtine õhufilter ära kaotada) või on asi hoopis selles, et nukkvõll on varajasemaks regullitud ja mootor ei tööta tühikäigul just kõige ühtlasemalt või selles, et üks klappidest ei tööta päris nii hästi nagu võiks? Mootoris endas asi olla ei tohiks, on teine suht hiljuti kapremonditud ja töötab iseenesest kenasti. Niiet, jah...
-
mMel
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1391
- Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 3x fwd, 5x rwd
Oskad ehk öelda, mis sul CO näitaja oli. Kui see väga lubatu piiril, siis võib olla vale küttesegu. Last autot proovida ka kõrgematel pööretel. Pidevalt gaasi juurde andes ja siis vaadata, kuhu poole näidud lähevad. Suurematel pööretel peavad näidud minema väiksemaks ehk mahub lubatu sisse. Korralikud juhtmed ja küünlad aitavad muidugi ka palju kaasa. Sumpsi jutt peaks küll jama olema.
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
HC on rahvakeeli põlemata jäägid. Kui see suur siis tuleb midagi toorelt tagant välja. See on ka kütte kokkuhoid kui HC väiksem. Suurt HC võivad põhjustada ka liigne õli põlemiskambris ja vesi/tosool sealsamas. Katsetasime nii kollektori õhulekkeid. Lasime vett sisselaskekollektori peale ja siis kui HC põhja lendas oli koht käes.
On olemas uutel testritel ka selline näit nagu LAMDA. Jälgige ka seda. See peaks olema 1 siis kõik okei. Selle kõrvalekalded viitavad kas liiga rikkale või vaesele segule. Mõlemad halvad segu põlemise seisukohast.
On olemas uutel testritel ka selline näit nagu LAMDA. Jälgige ka seda. See peaks olema 1 siis kõik okei. Selle kõrvalekalded viitavad kas liiga rikkale või vaesele segule. Mõlemad halvad segu põlemise seisukohast.
C
Tegemist on 03 mootoriga ja 01 karburaatoriga, düüsid 135 ja 140 ning 170 ja 190.
Praegu aga selline probleem, et kui sooja mootoriga masin seisma jätta, siis lööb mõne minutiga tugeva bensiinihaisu üles ja tõmbab "täis".
Käima läheb pika ketramise peale gaas põhjas ja tühikäigul jääb käima umbes 5 sekundi pärast.
Bensiinitase liiga kõrge?
Praegu aga selline probleem, et kui sooja mootoriga masin seisma jätta, siis lööb mõne minutiga tugeva bensiinihaisu üles ja tõmbab "täis".
Käima läheb pika ketramise peale gaas põhjas ja tühikäigul jääb käima umbes 5 sekundi pärast.
Bensiinitase liiga kõrge?
Cinquecento
Rumalaid küsimusi on veel:
Kui I kambri külje peal on tühikäigudüüs, siis milline düüs peab olema II kambril sama koha peal (osa kirjandust ütleb, et seal on II kambri tühikäigudüüs, samas jälle kirjutatakse, et 01 karburaatoril on ainult üks tühikäigudüüs)? Vene lehtedel kirjas, et "üleminekusüsteemi düüs" (kiirenduspump?).
Jama selles, et mul polnud seal kohe üldse midagi, kuid mootor töötas enam-vähem. Kui panin sinna tühikäigudüüsi (60), siis läks asi ikka väga kehvaks. Keerasin siis sinna poldi ette, tööle hakkas normaalselt alles siis kui tühikäigu nõelkruvi sai täiesti kinni keeratud ja pöörded seguklapist peale keeratud (tühikäik väga ebastabiilne läbi segukambri). Kolmest variandist viimane kõige parem aga midagi on ju ikkagi kapitaalselt valesti.
Kui I kambri külje peal on tühikäigudüüs, siis milline düüs peab olema II kambril sama koha peal (osa kirjandust ütleb, et seal on II kambri tühikäigudüüs, samas jälle kirjutatakse, et 01 karburaatoril on ainult üks tühikäigudüüs)? Vene lehtedel kirjas, et "üleminekusüsteemi düüs" (kiirenduspump?).
Jama selles, et mul polnud seal kohe üldse midagi, kuid mootor töötas enam-vähem. Kui panin sinna tühikäigudüüsi (60), siis läks asi ikka väga kehvaks. Keerasin siis sinna poldi ette, tööle hakkas normaalselt alles siis kui tühikäigu nõelkruvi sai täiesti kinni keeratud ja pöörded seguklapist peale keeratud (tühikäik väga ebastabiilne läbi segukambri). Kolmest variandist viimane kõige parem aga midagi on ju ikkagi kapitaalselt valesti.
Cinquecento
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Sama koha peal kus esimesel kambril tühikäigudüüs on teisel üleminekudüüs. See ei ole seotud kiirenduspumbaga.
Selle ülesanne on klapi lahtiminekul hoida segu optimaalne. Muidu tekib klapi veidi avanemise korral tühi koht. Vaakum veel nii suur ei ole et peadüüs korralikult tööle hakkaks. Siis see üleminekudüüs täidab selle vahemiku ära. Sellest ka nimi. Ühelt reziimilt üleminek teisele.
Selle ülesanne on klapi lahtiminekul hoida segu optimaalne. Muidu tekib klapi veidi avanemise korral tühi koht. Vaakum veel nii suur ei ole et peadüüs korralikult tööle hakkaks. Siis see üleminekudüüs täidab selle vahemiku ära. Sellest ka nimi. Ühelt reziimilt üleminek teisele.
C
Panin nüüd siis õige düüsi sisse, asi läks ikka väga viletsaks. Tekkis vastupidine effekt - kui üleminekusüsteem peaks vältima "tühja koha" teket kiirendamisel, siis koos düüsiga on väga suur "auk" kiirendamisel. Tühikäik on aga väga hea.
Ilma düüsita ei teki mingisugust tühja kohta, kuid tühikäik puudub (ainult läbi segukambri).
Ilma düüsita ei teki mingisugust tühja kohta, kuid tühikäik puudub (ainult läbi segukambri).
Cinquecento
Nii sai ka ülevaatusel käidud ja CO oli 1.5 millegagi. aga probleem ka sama mis eelnevalt öeldud et sooja mootori seisma jätmisel ja siis mõne aja pärast uuesti käivitamisel peab gaasi põhjas hoidma ja siis alles läheb tööle!!! ja see et kui külmast peast tööle pannes siis toorega tööle ei lähe aga kui toore maha lased siis läheb . läheb korra tööle ja siis sureb välja nii umbes 4-5 korda järjest kuni tööle jääb:sein miiles võib probla olla:o
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Lahja segu ei põle hästi ära. ST põleb kõik ära küll aga ei arenda head võimsust ja siis läheb ka rohkem bena. Segu peaks olema just õiges vahekorras (lamda 1,0). Siis on hapniku täpselt niipalju kui bensiini põlemiseks vaja. Midagi ei jää üle ja mootor arendab täit võimsust.
CO ja COvarai peaksid olema täpselt ühte mõõtu. Kui nii ei ole siis oli kusagil sumbuti sees auk. Piisab ka 1mm august.
Käisin ükskord kunde autoga ülevaatusel ja masin näitas et sumpa katki. Kusagil auku näha polnud ja kuulda ka mitte. Selgus et õkoloogiasüsteem pani näkku. Andis kusagilt kollektorisse lisaõhku (mida ta muidugi peab tegema-- järelpõlemine) nati rohkem kui vaja.
CO ja COvarai peaksid olema täpselt ühte mõõtu. Kui nii ei ole siis oli kusagil sumbuti sees auk. Piisab ka 1mm august.
Käisin ükskord kunde autoga ülevaatusel ja masin näitas et sumpa katki. Kusagil auku näha polnud ja kuulda ka mitte. Selgus et õkoloogiasüsteem pani näkku. Andis kusagilt kollektorisse lisaõhku (mida ta muidugi peab tegema-- järelpõlemine) nati rohkem kui vaja.
C
>>Samas tekkib küsimus kus saab segu lambda järgi paika panna???Tahaks ikka täpselt paika saada mitte kõrva järgi keerata. <<
http://www.zone.ee/salupa/jutt/9/1.htm
http://www.students.tut.fi/~eppu/dev/EGO-bar.html
priit
http://www.zone.ee/salupa/jutt/9/1.htm
http://www.students.tut.fi/~eppu/dev/EGO-bar.html
priit