Hammasrihmaga mootor
Hammasrihmaga mootor
-
mMike
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 81
- Liitunud: 28 Apr 2002 11:13
- Asukoht: Tallinn
- Autod: Subaru Forester 116kW
- Kontakt:
Hammasrihmaga mootor
Niisis arendaks teemat väheke mootorite suunal. kas kellegil on kogemusi lada hammasrihmadega mootoritega. Väidetavalt pidavat need müratasemelt vaiksemad olema. Ons see siis nii?
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
Hammasrihmaga mootor?
Hammasrihmaga mootor on OK, kuni õigel ajal rihma vahetad (u 130 EEK/tk)!!! Müra poolest on mootor tõesti vaiksem, samuti ei tule pööretel 4000+ sisse seda kettmootorile iseloomulikku klõbinat ->siin kuskil oli sellest juba juttu.
Teadjamad mehed räägivad, et bensukulu pidavat ka väiksem olema (pole täheldanud). Endal vaz2105 1300cc ja linnas võtab ikka u 9,5-10 ja maanteel 8,5-9 L/100.
Vastupidavusest võiks rääkida niipalju, et 6200 rpm pidas sõidus vastu küll, rohkem ei julgenud proovda, ikagi vana mootor... Muide, kui sõidus peaks mootoririhm minema siis kolvi sees on klapisüvendid (kolb ja klapp kokku ei saa!)
Ühesõnaga proovi järele. (varu hammasrihm igaks juhuks pagassis).
Teadjamad mehed räägivad, et bensukulu pidavat ka väiksem olema (pole täheldanud). Endal vaz2105 1300cc ja linnas võtab ikka u 9,5-10 ja maanteel 8,5-9 L/100.
Vastupidavusest võiks rääkida niipalju, et 6200 rpm pidas sõidus vastu küll, rohkem ei julgenud proovda, ikagi vana mootor... Muide, kui sõidus peaks mootoririhm minema siis kolvi sees on klapisüvendid (kolb ja klapp kokku ei saa!)
Ühesõnaga proovi järele. (varu hammasrihm igaks juhuks pagassis).
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
rihmaga mootor
tagaveolistele ladadele tehti ainult üks hammasrihmaga mootor ja see oli 1,3 liitrine 2105 mootor teised hammasrihmaga mootorid on juba 2108 mootorid seal oli juba 1,3 ja 1,5 ainult et ei oska ma öelda kas see tagaveolisele peale istub (olen kuulnud selliseid jutte et läheb aga ei tea). 05 Mootor ise on tõesti vaiksem tänu sellele et kett on asendatud hammasrihmaga. Ja ökonoomsem võib ta olla seepärast et hammasrihmülekande kasutegur on suurem kui kettülekandel, kuid see ei mõjuta asja niipalju. Ma arvan et see ökonoomsus tuleb eelkõige natuke täiustatud karpast mis tehti 05 mootorile. Maanteel võtab kütust kuskil 7,5l/100 le. Hammasrihm on mul korra puruks läinud ei juhtunud tõesti midagi hullu ei klappide ega muuga. Ainuke asi on võibolla et vanadel mootoritel võivad need rihmapoolsed väntvõlli simmelringid õli läbi lasta - vot see mõjub rihma eluiga lühendavalt. Pöörete koha pealt võib öelda et probleeme pole kui nüüd tahokas ei valeta siis mu mootor teeb teise käiguga sõites 7500 p/min nii et pole viga laiali pole veel jooksnud vaatamatta sellele et ma päris tihti kontrollin kas ikka läheb niipalju pöördesse
-
ttuhajuhe
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 859
- Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
- Asukoht: türi
- Autod: Auto puudub
See et klapid kolbidega kokku ei saa on 50% võimalik.Tegin just paar kuud tagasi ühte 05 mootorit ja tahtsin nukki natuke varasemaks keerata.Aga ei saanud klapid jooksid kolvile pähe.Üks silinder oli normis,ühel mõlemad klapid ja südamest,ning kahel üks klapp.Siis tuli teha kaks freesi millega läbi kaane kolvid õigeks freesisin.
56506878
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
Kuidas on lood kepsude lühendamisega?
See asi läheb juba väga keemiaks.
Kui kepsu lühemaks teed ei tohiks klapid pähe küll joosta - kui mõelda sellele, et keps ühendab kolbi väntvõlliga võib jõuda järeldusele, et kolb ei tõuse enam kepsu lühendamisel nii kõrgele.
Kui kepsu lühemaks teed langeb surveaste ja suureneb töömaht.
Lihtsam on:
1. Panna plokki suurema läbimõõduga kolvid.
2. Teha kolvid kergemaks.
3. Hooratas õhemaks.
4. Lihvida sisselaske kollektor, puhastada ja reguleerida karpa.
5. Viimases hädas väntvõllil vastukaalud kergemaks (mooori tühikäik peaaegu olematu).
Muidu huvitav kellel on mõni tuttav kes kepsude lühendamisega tegeleb
Kui kepsu lühemaks teed ei tohiks klapid pähe küll joosta - kui mõelda sellele, et keps ühendab kolbi väntvõlliga võib jõuda järeldusele, et kolb ei tõuse enam kepsu lühendamisel nii kõrgele.
Kui kepsu lühemaks teed langeb surveaste ja suureneb töömaht.
Lihtsam on:
1. Panna plokki suurema läbimõõduga kolvid.
2. Teha kolvid kergemaks.
3. Hooratas õhemaks.
4. Lihvida sisselaske kollektor, puhastada ja reguleerida karpa.
5. Viimases hädas väntvõllil vastukaalud kergemaks (mooori tühikäik peaaegu olematu).
Muidu huvitav kellel on mõni tuttav kes kepsude lühendamisega tegeleb
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
-
ttuhajuhe
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 859
- Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
- Asukoht: türi
- Autod: Auto puudub
1300 ja 1600 ploki vahe on7mm.Tehakse 1300 1600 küll,see on nii et 1300 pannakse 1600 vänt ja kepsusi lühemaks ei tehta.Aga tehakse uued kolvid,millel on üks surverõngas ja kolb tuleb natuke plokist välja kaane sisse.Kolvil on peal põlemiskambri kuju.Aga kas tänava sõiduks seda teha on mõtet ?
56506878
-
ttuhajuhe
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 859
- Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
- Asukoht: türi
- Autod: Auto puudub
Reguleeritavaid rihma ja keti rattaid saan teha lasta.Ja hind on 300eek ja tavalise ratta tahaks vastu saada.Kergemaks treitud hooratta hind oleks300-400eek.Üks reg. rimaratas on kohe müüa,teisi pen tellima ja eks mingi aeg saab.Tahan veel siduri korvi ka kergemaks teha,aga eks tuleb enne treiali juures põlve jälgi teha.
56506878