K: kollektori kanalid suuremaks?

[Vilpo]

Tere,

Kas keegi on kokku puutunud sisse- ja väljalaske kollektori kanalite suurendamisega?

Torukollet ei taha teha, piisaks kui saaks mõlemal kanalid millegiga läbi lastud.
Eesmärk on saada kanalid veidi suuremaks ning seest ühtlasemaks.

Kas keegi oskab mõnda võimalust pakkuda?

[Qunts]

Kas sul plokikaane kanalid on suuremaks tehtud, et tahad kolektorit suuremaks teha ?
Seda polegi kuulnud, et keegi oleks väljalaske kollet suurendanud.
Eks mõni ikka siin suuremaks teinud sisselaske kolektorit.

[Vilpo]

On plaanis suuremaks teha ka plokikaane kanaleid, aga kui sisse ja väljalaske
kollet mõistlikul viisil suuremaks ei saa, siis ma ei hakka kaant portima.

Kui üksi sisselaset suurendada, siis oleks mõistlik ka väljalaset suurendada,
kõik need gaasid tahavad siis ka rohkem väljumise ruumi.

Või on mu loogikas viga?;)

[Qunts]

Siit tekkis järgmine küsimus, et mis sinna suurtesse kanalitesse küttet purskama hakkab ?
Parem räägi mis eesmärk asjaga on ???
Teha ainult üks asi ei anna midagi juurde aga kui teha palju juurde siis on ka jumet aga see kõik maksab ka palju.
See on sama mis panna summutaja lõppu sport sumps ja mõelda, et nüüd rebib hästi kuna hääl on parem aga nii lihtne see ei ole.
Suurem sisselase tahab suuremaid ja voolavamaid klappe paremat põlmiskambrit, suuremat surveastet jne.
Ja siis ka lõppuks paremat väljalaset ja suuremat karpat/karpasid ning kindlasti ka paremat süüdet.

[01vaz01]

Sisselaske kollet vaja topelt karpadele ja vfts väljalaset siis võta ühendust. Saad suured ja voolavad. Kaan tee ise v lase teha.

[PuZuP]

Seltsimehed, päris nii need asjad ka ei ole, et kui kogu rehkendust ei oska ja teed pool, aga hästi, siis pole kasu ühtigi.
Iga asi annab juurde midagi. Aga see avaldub ainult nii, et kui ülejäänud sõlmed on selle järgi seadistatud.
Ehk - pordid ainult kaane - voolavus parem, seega mahub rohkem kütet - kui karburaatorit ja süüdet selle järgi ei seadista, siis on effekt suurt olematu.
Summuti - testimismeetod - mõõta survet summutiorustikus kolmest erinevast kohast, enne ja peale vaheresonaatoreid ja tagumist pütti. Kui tekib ülerõhk erinevates pööretevahemikus, siis ilmselgelt on süsteem liiga väike või takistust liiga palju. Muudad summuti vabamaks, alati ei pea selleks 10 liitrist ämbrit tagapüti asemele panema, saab ka õige summutajaga seda teha, ning seejärel täpselt samad toimingud nagu eelmises punktis - kütus ja süüde.

Ehk siis iga asi peab minema kokku millegagi, vastasel juhul on originaalkonditsioonis mootor kordades parema dünaamikaga kui "tehtud" mootor.

[Vilpo]

 

Siit tekkis järgmine küsimus, et mis sinna suurtesse kanalitesse küttet purskama hakkab ?
Parem räägi mis eesmärk asjaga on ???
Teha ainult üks asi ei anna midagi juurde aga kui teha palju juurde siis on ka jumet aga see kõik maksab ka palju.
See on sama mis panna summutaja lõppu sport sumps ja mõelda, et nüüd rebib hästi kuna hääl on parem aga nii lihtne see ei ole.
Suurem sisselase tahab suuremaid ja voolavamaid klappe paremat põlmiskambrit, suuremat surveastet jne.
Ja siis ka lõppuks paremat väljalaset ja suuremat karpat/karpasid ning kindlasti ka paremat süüdet.

Eesmärk saab ainult üks olla - hobuseid juurde!

Suurt raha ma sinna alla ei hakka panema, kuna talvel saab ka hakkama
ilma, et Webweid peal oleks.

Hetkel on peal 05 karpa, annab üpris viisaka tulemuse.
Aga pole ka mõtet antud tingimustes suuremaks minna.

Mis puutub mootori arengusse, siis mootor on kap rem. 1.6 ja plokist +
kaanest on võet kokku maha 2,4mm ning peal on Tuha see nn. leebem sportnukk.

Väljalase on originaal, seega kui seda ka veidi kaasa aidata, siis saab ka preemiaks mõned hp-d.

Tänan muidugi summuti tarkuse eest! Plaanis on panna kindlasti summuti
lõppu kroom otsik. Küll siis lendab!:lol

Seega, kui sul on mõni idee kuidas kollektoreid suuremaks saaks, siis anna tuld!

[Vilpo]

 

Seltsimehed, päris nii need asjad ka ei ole, et kui kogu rehkendust ei oska ja teed pool, aga hästi, siis pole kasu ühtigi.
Iga asi annab juurde midagi. Aga see avaldub ainult nii, et kui ülejäänud sõlmed on selle järgi seadistatud.
Ehk - pordid ainult kaane - voolavus parem, seega mahub rohkem kütet - kui karburaatorit ja süüdet selle järgi ei seadista, siis on effekt suurt olematu.
Summuti - testimismeetod - mõõta survet summutiorustikus kolmest erinevast kohast, enne ja peale vaheresonaatoreid ja tagumist pütti. Kui tekib ülerõhk erinevates pööretevahemikus, siis ilmselgelt on süsteem liiga väike või takistust liiga palju. Muudad summuti vabamaks, alati ei pea selleks 10 liitrist ämbrit tagapüti asemele panema, saab ka õige summutajaga seda teha, ning seejärel täpselt samad toimingud nagu eelmises punktis - kütus ja süüde.

Ehk siis iga asi peab minema kokku millegagi, vastasel juhul on originaalkonditsioonis mootor kordades parema dünaamikaga kui "tehtud" mootor.

Tänud tarkuse eest!

Ise arvan, et praegu on originaal summuti natukne väike, mõõtnud pole.

Mõõta võin küll, aga pole seda teinud ja siis tuleb torust mingid väljavõtted teha, kust siis mõõta saab!?

Ise mõtlesin, et panen alla uue toru, koos püttudega otsast lõpuni. Toru
diameeter võiks jääda kuni 51mm ja vähe vaiksema sportpüti, kuna
tänaval tahaks ka liikuda ilma, et signad tööle hakkaks.

Sellise välalaske puhul peaks jääma veidi reservi ka hilisema kaane
ja sisselaske arenduseks.

[olaaf]

Ma olen paarile kliendile teinud 32mm väljalaske kolle - kahjuks pole stendis keegi nendega käinud..
Lada malmkollektori suurendamine maksab täpselt 1-1,5 odavama torukollektori hinda venest - tegu on ropult vastiku tööga, mis võtab palju tunde!

Igaks juhuks mainin, et saime täiesti tavalise malmkollega (sisselase kogu pikkuses 33mm) stendis kätte 71kw rattast (ca 83kw väntvõllist) lada 1700 mootoril, summuti 51 kahe resoga, tippvõimsus 6000-7000 rpm juures... vääne oli ka kena... ja mootor jäi selgelt õhunälga, karburaator difuusoritega 24x26 ei toitnud ära..

1600 mootoril 2105 osoon karburaator on põhimõtteliselt halb valik, kuna siibrid 28x32 (difuusorid 21x25) (2107 osoonil on 28x36 ja dif 22x25)
Nagu Puzup mainis on kõik seotud omavahel, midagi torgid läheb mujalt paigast ära kohe tasakaal.

PS! plokikaane avardamisel tegele kõige alguses klapi kuju + klapipesa nurkadega ja klapi poolt vaadates esimese 3 cm kanaliga. materjali eemadada püüa juhtpuksi juurest, mitte short-side pealt, kust on seda väga lihtne eemaldada
sissemineva ava suurust ja kanali sirge osa suurust hakka muutma alles siis kui sisselaske kollektor on täispikkuses suuremaks tehtud..

[Vilpo]

 

Ma olen paarile kliendile teinud 32mm väljalaske kolle - kahjuks pole stendis keegi nendega käinud..
Lada malmkollektori suurendamine maksab täpselt 1-1,5 odavama torukollektori hinda venest - tegu on ropult vastiku tööga, mis võtab palju tunde!

Igaks juhuks mainin, et saime täiesti tavalise malmkollega stendis kätte 71kw rattast (ca 83kw väntvõllist) lada 1700 mootoril, summuti 51 kahe resoga, tippvõimsus 6000-7000 rpm juures... vääne oli ka kena... ja mootor jäi selgelt õhunälga, karburaator difuusoritega 24x26 ei toitnud ära..

1600 mootoril 2105 osoon karburaator on põhimõtteliselt halb valik, kuna siibrid 28x32 (difuusorid 21x25) (2107 osoonil on 28x36 ja dif 22x25)
Nagu Puzup mainis on kõik seotud omavahel, midagi torgid läheb mujalt paigast ära kohe tasakaal.

PS! plokikaane avardamisel tegele kõige alguses klapi kuju + klapipesa nurkadega ja klapi poolt vaadates esimese 3 cm kanaliga. materjali eemadada püüa juhtpuksi juurest, mitte short-side pealt, kust on seda väga lihtne eemaldada
sissemineva ava suurust ja kanali sirge osa suurust hakka muutma alles siis kui sisselaske kollektor on täispikkuses suuremaks tehtud..

Huvipärast küsin, et kuidas seda malmi siis suurendatud on?
Tundub jah, et seal midagi ilusat pole ja see töö jääb ära.

Kaane kallale lähiajal ei kipu.

Seega sinu arvates on antud olukorras mõistlik karpa vahetada 07 oma
vastu ja jätta väljalaskekolle sama, ning edasi 51mm toru paari resoga?

[olaaf]

Boorfreesidega, mis pikkade varraste otsas paari millimeetri kaupa kollet samal ajal jahutades - kipub palju sooja eralduma..

mina soovitan 24x26 nn sport Solex tüüpi karburaatorit, mida tuleb proovisõitudega häälestada konkreetse mootori jaoks.
sobib ka seesama 2107 osoon, düüside valikuga on võimalik asi rahuldavalt tööle saada...

[Matteb]

Originaal sisselaset saab suuremaks teha üpris palju enne kui jõuad jahutusvedeliku kokku.
Väike ettekujutus:

https://i.gyazo.com/2eab9dedc46a6de244a ... 6c36e8.jpg

[Vilpo]

 

Originaal sisselaset saab suuremaks teha üpris palju enne kui jõuad jahutusvedeliku kokku.
Väike ettekujutus:

https://i.gyazo.com/2eab9dedc46a6de244a ... 6c36e8.jpg

Suht heak kvaliteet ka.

Mis vahendeid kasutasid?

Kui suureks lasid?

[Vilpo]

 

Boorfreesidega, mis pikkade varraste otsas paari millimeetri kaupa kollet samal ajal jahutades - kipub palju sooja eralduma..

mina soovitan 24x26 nn sport Solex tüüpi karburaatorit, mida tuleb proovisõitudega häälestada konkreetse mootori jaoks.
sobib ka seesama 2107 osoon, düüside valikuga on võimalik asi rahuldavalt tööle saada...

Sellel Solexil on ilmselt omajagu hinda ka.

Ok, aga kas sellel juhul väljalaset tasub 51mm peale viia?

[-Berg-]

Minul on väga positiivne kogemuste pagas kaante ja kollektorite portimistest. Seda küll ühe teise mootori peal. Tegelen aktiivselt "Muhu" mootoritega. Neid on olnud palju. Eesmärk pole olnud Kw jahtida, vaid lasta kanalid vabamaks, voolavamaks, hingamiskõlbulikemaks. Ülearune takistav rämps eest koristada siis on motodel tulnud lisa momenti alumises pöörete otsas. Kui enne tegid mahapöörde teelt 2 käiguga tuuritades siis hiljem juba3 daga, ja kiirendad. Pole veel VAZ kollesid uurinud, kuid isegi sisselaske tihenduspindade sobitamine peaks andma sammu edasi.

[olaaf]

sl kollet saab tõesti suureks ajada.
pildil 29,5 vs 36mm näidiseks tehtud...

suuremaks, kui sisselaske klapi pesa sisediameeter, pole mõtet kollet ajada - pesa jääb piirama.

Kuldne reegel - "Always work on the point of greatest restriction"

kolle.jpg-thumb.jpg

[tuhajuhe]

 

Summuti - testimismeetod - mõõta survet summutiorustikus kolmest erinevast kohast, enne ja peale vaheresonaatoreid ja tagumist pütti. Kui tekib ülerõhk erinevates pööretevahemikus, siis ilmselgelt on süsteem liiga väike või takistust liiga palju.

Kui palju seda rõhku peaks seal olema ja millisest rõhust hakkab ülerõhk ? Selle rõhu teooriaga tuleks teha lausa vihmaveetorud alla,ei rõhu siis midagi