Eesti Ladaklubi

auto kaldumise vastu aitab ikka tugevam vedru ning amort vedru õõtsumist ära võtma, stabikas teeb taguosa stabiilsemaks, isiklik kogemus eelistab tagasilda stabikaga. overile saarepeale jõudu ja edu, muude asjadega saad ise hakkama

Algselt postitas: lada
Kas kurvi läbimine läks ka paremaks selle tagumise stabika paigaldamisega?

Ütleme nii, et parem kui varem. Ära enam küll vötta ei soovi, ilma oli peegel maale lähemal (ringteel hea katsetada). Samas kui soovin löpuks saavutada seda mida plaanin, siis tuleb teha nii nagu olaaf (tänud talle heade sönade eest) kirjutas, vedrustus samuti modifitseerida. Vedrusi aga ennem ei plaani muuta kui madalama profiiliga kummid olen alla saanud mis omakorda kaasavad 15'' veljed, sest kui praegalt vedrud ka jäigemaks teeks siis saaks 155/80 R13 rehvi kurvis veljelt maha, kuna mul vist olid isegi ilma randita veljed.

Stabiilsus parandab pidamist.

[Muudetud: 17-9-2010 overspeed]

Plaan täidetud, kast all ja söidab.
Aga ilma lisatakistusteta ei pääsend. Plaanisin siis väljalasketrakti maha vötta, et kollektori küljest see 2-1 osa (püksid) eest ära saada. Aga lihtsalt ei suutnud lahti saada liitekohta resonaatoritorul ja pükstetorul. Rellakaga kallale ei tahtnud minna. Ok, las siis olla. Kkasti ajasime pükste peale sealt kere ja torude vahelt, siis alles siduriasjad külge, nii saab teha kui püksid paika jäävad. Kui kasti olin külge saanud, siis tolle taguots nii körgel, et kasti ja kardaani vaheline kummimuhv käis vasta korpust. Panin siis seibid vahele kere ja kastiahtripoolsekinnituslati vahele. Muhv enam vasta ei käinud. Köik muud jubinad külge ning siis oli jäänud veel too sumbuti. Pükste ja kollektori vahelist tihendit vahetada ei saanud kuna püksid ei liikunud niipalju et poltide otsast ää oleks tulnud. Lootes et jääb pidama keerasin kinni vana tihendiga.
Kui KÖIK kokku pandud vöis proovisöidule minna. Käivitusel ilmnes, et kollektori tihend ei jäänud ikkagi pidama. Kell juba 22:30, mis teha. Mota soovitas, et mine koju ja teine päev teed edasi. Ise aga ei tahtnud nii jätta. Masin uuesti töstukile ning kui muud üle ei jää siis rellakas appi.
Motal, kui vanakoolitegijal, aga kohe plaan varukast vötta:
Keerasin siis pükste neli mutrit ja ühe poldi lahti, samuti vabastasin mootori parempoolse padja ning teatud kohast toestades saime mootorit kallutada niivördpalju vasemale, et püksid tulid üle poltide:



[Muudetud: 16-9-2010 overspeed]

Siis sai uue tihendi asemele panna:

Köik mutrid ja polt uuesti kinni ja kodo minek:

[Muudetud: 16-9-2010 overspeed]

Päeval jöudsin ka jällegi profülaktika möttes vahetada bensiinivoolikud ning samas ka filter uus:

Nüüd siis 20 km söidetud. Kindlasti parem kui varem kiiruse ja pöörete kohapealt. 90 km/h saab nüüd inimliku pööretega söidetud. Kuid ... too probleem, et kast liialt körgel oli ning seibid vahele panin ei ole löplik. Kast on vist ikka veel liialt kere ligidal ning örnalt puudutab kuskilt vastu ja seda on salongis tunda. Hulle mürinat pole kuid ennem sellist körvalmüra ei olnud. Too kummkimuhv 5-se kasti ja klassiku kere jaoks on vist liialt körge, tuleb kunagi ringi teha, vöi äkisti vajub natuke söiduga. Kuna ta segav ei ole siis kohe seda ei tötta likvideerima, kuid kui ta ära ei kao siis tegelen asjaga edasi.
Ja spidomeeter näitab nüüd ikka öigeid numbreid, pole veel GPS-ga täpselt kontrollinud kuna GPS antenni aku oli tühi sel söidul, ja kilomeetripostide järgi ka ei saanud kontrollida kuna need meil siin saarel mitteEUROkaardilolevatelteedel puuduvad. Ennem valetas 90 km/h söites 15 juurde, et siis spido näitas 120 kuid tegelik oli 93 km/h.

[Muudetud: 16-9-2010 overspeed]

Öli otsustasin kasti panna 1,6 liitrit, viiesel kastil on 1. ja 2. käik rohkem vasakule kui neljasel. Nüüd tekkis ka mul pisike probleem sellega, et pölv jääb rooli ja kangi vahel kitsusesse. Ennem seda probleemi ei olnud. Väiksem rool küll päästab niipalju, et saan vabalt vahetada käike (originaalrooliga ei saanud tuttava autol 2. käiku sisse kuna pölv jäi ette) aga käib vasta ning kergelt häirib.

Osadel 5k kastidel on teistsugune käigukasti tala, kui tavaline 4k oma. Mulle sattus kah vahepeal kätte selline 5k kast. Veerenni Lada poes on täitsa olemas mõlemad talad, sai neid võrreldud seal omavahel, ning ühel padja kinnitus madalamal, kui teisel. Õige talaga saaksid tõenäoliselt õigele kõrgusele kasti.

Käigukangi probleem oli ka minul, kuna ma üle 190cm pikk;) Lahendasin selle niimoodi, et kundepoolt sai kasti küljes olevale kangi jupile alla kummimuhvi varju lõigatud sisse sälk, ning seejärel painutasin kangi natuke sinna poole. Kinni tuleb aga asi korralikult keevitada. Esimest korda sai ainult lõhiku poolsest küljest kinni lastud, aga esimesel kardiraja sõidul murdus kang sealt pooleks. Uuesti keevitasin kinni nii, et kast maas ja ümberringi kõva kuumusega. Siiamaani on kõik radadel rapsimised vastu pidanud:D

Kangi asend on küll ikka väga palju parem, roolimiseks jääb parajalt ruumi ka originaalrooliga.



edit:
Veerenni poodi väga lihtne leida. Veerenni tänaval on üks üsna uus ringristmik ja selle nurgas olevas majas asubki kauplus.

[Muudetud: 18-9-2010 siim789]

Pean siis uurima kas siin saarel ka erineva körgusega pakutakse. Mis selle Veerenni poe täpne aadress on, ma hiljuti proovisin seda leida kuid ei önnestunud, pole enam ammu Tallinnas eland ju.

Aadress on Veerenni 36r.

Kahekordne vana kivimaja (vist oli tellis), hooviga. Teest 30- 40 meetrit eenaml, ringist 50-60 m. linnulennult. Jääb kella 10 peale kui Järvevanast tulla.

Algselt postitas: Arvos
Kahekordne vana kivimaja (vist oli tellis), hooviga. Teest 30- 40 meetrit eenaml, ringist 50-60 m. linnulennult. Jääb kella 10 peale kui Järvevanast tulla.

Ringi pealt on näha punase katusega identne maja, kohe selle kõrval(halli katusega).

ASUKOHT<-

[Muudetud: 9-19-2010 Priidic]

Tänud info ja juhendite eest.
Pood leitud, käidud, kaup saadud. Nüüd ei jöua ära oodata, millal taas koju saab et alla proovida, siis saab teada kas aitab mürast vabaneda.
OT: Selles Veerenni poes on kauba valik ikka löbusam kui saarel, peab teinekordki külastama.

Algselt postitas: overspeed
Päeval jöudsin ka jällegi profülaktika möttes vahetada bensiinivoolikud ning samas ka filter uus:

Puhtalt huvi pärast uurin, et miks bensufiltri pärast pumpa oled pannud? Enne pumpa oleks tal ju veel rohkem otstarvet...

terv,
marko

Algselt postitas: Marko_L

Puhtalt huvi pärast uurin, et miks bensufiltri pärast pumpa oled pannud? Enne pumpa oleks tal ju veel rohkem otstarvet...

terv,
marko

Tösi et oleks, kuid mulle lihtsalt isiklikult meeldib rohkem kui peenfilter asub survepoolel mitte imipoolel, pumbal kergem vedelikku liigutada. Membraanpump on sellise ehitusega, et ei ummistu niivörd kergesti et vajaks imipoolde peenfiltrit. Imipoolele paneks möne jämedama filtri, kui peaks vaja olema.



[Muudetud: 22-9-2010 overspeed]

Minule meldib kui peenfilter on imipoolel, sest ...
... kui on paagis üle 15 liitri kütet siis ta voolab ise pumba sisse.
... kui auto pkkalt seisab siis voolikust mingi osa kütet voolab tagasi baaki ja käivitamisel peab pump lööma tais filtri ja siis alles karbussi. Tõsi et see võtab 1 - 2 sekki aga mõtlen aku ja starteri peale külmal talvel.
... kui soidad tihti veerand baagiga siis on oht saada igat sodi baagi põhjast pumba sisse. Ukrainas elades vahetasin filtrit iga 5 t/km. ( ta oli no väga pruun ja sodi põhjas), siin õnneks kütte puhtam ja saan 10-15 t/km. vahetuseni venitada.

Kirjade järgi on filtri vahetusvälp, eespool pumpa, poole lühem.
Paagi tühjakssõitmine ei mõjuta filtri eluiga, kuna bensiini võetakse alati põhjast.
Pumbale võivad halvasti mõjuda ainult suuremad purud ja selle jaoks on sõelfiltrid paagis ja pumba sees.

Kirja uskudes jään mõtlema et ,, poole lühem,, tähendab et teine ,,pool,, sodi baagist jääb pumba sisse.
Ei rääkinud tühjakssõitmisest vaid sellest et pidevalt veerand või poole baagiga sõites tekib oht et baagi seinale tekib kondets mis omakorda tekkitab roostet mis kütte loksumisega sattub benziini sisse ja sealt umistab pumpa. Ja vahe on kas peo täis sodi loksub pidevalt 5-15 liitri sees või 38 liitri sees.
Hetkel demonteerin oma 06 mis on 20 aastat vana ja sellel oli sõel vastuvõttu torult (baagis) kadunt. Ühel vanemal VAZ-il oli sõel lihtsalt puruks läinud, olid ainult tükkid toru küljes.

Algselt postitas: ROJEV
Kirja uskudes jään mõtlema et ,, poole lühem,, tähendab et teine ,,pool,, sodi baagist jääb pumba sisse.

Vale mõte.
Imipoolel tekib varem ummistunud filtriga probleeme. Teatavasti on vaakumi jõud väiksem, kui survel.
Pumba sees ei ole tänapäeval enam midagi.
See oli vanasti, riigilt varastatud bensiiniga, kui filtreid läks nagu leiba. Siis nõrutati seda bensiini igaltpoolt ja igasuguste vahenditega. Tanklast tankijad võivad reeglina filtri ummistumise ära unustada.
Niipalju, kui mina olen paakidesse vaadanud, on seal enamuses haljas plekk. Kondentsvesi on on suurelt jaolt müüt. Ei tule teda niipalju ühti, et see suur probleem oleks.

[Muudetud: 22-9-2010 motamees]