Eesti Ladaklubi

Sild on kavas jah lähiajal lasta täpsemalt paika keerata. Selle tarbeks sai nädal või 2 tagasi isegi ära vahetatud sillatala poldid pikemate vastu, kuna originaalid ei andnud rohkem kallet panna. Hetkel peaksid rattad kuskil pool kraadi alt laiali olema, ehk siis kalle negatiivne natukene.

Kas keegi teab rääkida kuidas ja kui palju muutub esiratta kalle autot madaldades? Enne madaldamist oli rattakalle pandud -0,5 kraadi. Lõikasin vedrudelt 1,5 keerdu maha ja selle tagajärjel läbilöögipuhvri ja õõtsa vahel ca 2cm ruumi. Kas võib olla, et selle muudatusega muutub rattakalle 0 kraadi lähedusse?

Uurin seda just, kuna ei usalda kohalikku stendi väga palju, sest varem on olnud halbu kogemusi, kus pandi asjad vähe mööda. Täna käisin stendis ja rattakalded olid ligikaudu 0 kraadi juures kuigi eelmine aasta enne madaldamist sai ladaklubilise juures käidud ja kalded 0,5 kraadi negatiivseks aetud.

Igatahes tänased seaded said sellised, nagu allolevalt pildilt näha. Kahjuks ettejooksu/nihet, ei tea täpselt, kuidas seda nimetatakse, see stend ei näidanud Ladale, seega sai seibe mõlemale poldile võrdselt pandud.

Vahepeal sai ka ülevaatus tehtud. Heitgaasid olid metsas, esituli näitas taevasse, pidurituli üks ei põlenud ja liiga suured veljed ei meeldinud. Muu oli nagu korras:)

Mis värk nende velgedega ikkagi on? Sõidetakse ju igast tõllaratastega.

Jah kui lased auto madalamaks muutub ratta kalle väiksemaks - alumine õõts nn keerab ennast eemale ja muutub "lühemaks"
Sillatala etteviimisel tuleks ka sillatala ca 1,2-1,5cm laiemaks kokku keevitada, muidu ei saa kaldeid paika enam.
Õõts on ette nähtud töötama ikka sirgelt - madalal autol on õõts aga tugeva nurga all.

Reedel sai korra Tuha juurest läbi käidud ja tuli välja, et olin oma tarkusega nuka ca 10 kraadi varasemaks keeranud:D Sai siis nukk 0 asendisse keeratud ja ka süüde strobo järgi paika. Masin hakkas kohe päris mõnusalt liikuma, veab ühtlaselt kuni 7000 välja:)
Mõõtsin ka maanteel Racechronoga kiirendust ja sain selleks pooliku pidamisega 10,8, eelmise seadega tuli kõigest 12,2.

Järgmine päev sai ka Rapla kardirajal ühe ürituse raames natuke katsetamas käidud. Sõitsin välja isikliku ringirekordi tänavarehviga, 57,6.

Nüüd tekkis aga masinaga probleem, nimelt ei püsi kõrge pöördega sõites veepumba, geneka rihm peal. Paar kolm ringi sõitu ja rihm jälle maas:mad: Minul mõistus otsas... rihm kõik ilusti pingutatud, isegi panin tutika rihma peale, aga ikka viskas maha. Rihmaseibid muidugi kergelt laperdavad, võibolla selles viga?

Igatahes mõlemad võistlusvoorud lõppesid minul niimoodi täpselt ühe ja sama kohapeal:(:

äkki rihmaseibid ära vahetada

Rihmad pidid MS olema. Äkki nii pasad et venivad välja lihtsalt?

MS pole tõesti eriline tippvaruosa.

Kunagi sai ostetud paljas motori blokk ja siis kõik asjad külge krututud. Miski pärast genekas nihkus taha mingi 5 kuni 8 mm., vot siis rihm lendas maha iga 5 tuh. tagant. Miks nii juhtus ja milles viga oli - eitea. Kindalaekas oli kogu aeg kaasas mingi 5 - 6 rihma. Läbisõit oli 10 000km/kuu, nii et neid ikka läks.

Niisis, kui ma esimest korda spark cut piiraja tööle sain lendas iga kõrgema pöörde pealt rihm maha. Ostsin uue rihma aga midagi ei muutunud, isegi tihedamalt jooksis uus maha kui eelmine. Muidugi rihmaseibid ka kõige sirgemad polnud... Lahenduse sain probleemile siis kui võtsin ühe vana ja peenema rihma. See istub sügavamal soones ja ei tule sealt kuhugi. Proovi, võibolla aitab.

Niisiis ostsin kohalikust poest uued seibid veepumbale ja genekale. Ega nad eriti sirged ei ole, külgepidi ei vänderdanud, aga üles-alla ikkagi. Vähemalt on asjad kulumata ja ehk toimivad. Rihma sain nüüd kah mingi Delco toodangu, mis natuke lühem, kui MS oma. Eks paistab, kuidas toimima hakkab, ehk mingi aeg saab katsetada kiiremat sõitu jälle. Eks, kui ei aita, siis peab kitsamat rihma proovima, igaksjuhuks järgmisele võistlusele kaasa võtma.

Sai nüüd siin Tabasalu kardirajal sõitmas käidud ja ennäe imet... rihm ei tulnudki maha:P Paistab, et see mure leidis nüüd lahenduse.

Aga ega ilma hädadeta sõit ikka ei möödunud. Kuidagi ei õnnestu jagu saada pidurite jamadest, suht kõrini juba... koguaeg mingi kamm nendega:mad: Paar ringi sain sõita ja pidurid praktiliselt täitsa läinud. Kahe vooru vahe peal otsustasin siis teha kiire esimeste klotside vahetuse ja vene klotsid asendusid miskise Remsa toodanguga, mis pidavat müüja sõnul täitsa normaalne kraam olevat. Pidurid koos, proovin ja pedaal läheb täiesti põhja:mad: Sai siis natuke pumbatud ja sõidetud platsi peal ja pidurid hakkasid täitsa võtma, kuigi väga pedaali põhjast. Niiet sain oma vooru jälle ära sõita. Järgmisel vaheajal kiire pidurite õhutamine ja kohe teine asi. Pidurid hakkasid päris hästi võtma, aga pedaal endiselt imelik... kuidagi aeglaselt tuleb üles.

Slikid kuluvad kah nii, mis jube, esimesel hakkasid servast juba niidid natuke paistma. Vahetasin esimesed tagumiste vastu siis ümber, et ehk kannatab veel velje peal teist pidi keerata ja veel mõned sõidud sõita.

Aga muidu üldiselt oli tore päev, ilm oli super ja masin liikus päris hästi Ladade klassis mulle siis 1 koht kolme sõitja seas ja üldkokkuvõttes 15 koht 30st

Laitse rajapäev sai siis mõni aeg tagasi edukalt läbitud. Masin pidas kenasti vastu ja midagi katki ei läinud:) 2 koht siis Lada80 klassis.

Paar päeva tagasi käisin Rapla kardirajal sõitmas järjekordselt. Seekord siis sai võistelda märjal asfaldil. Sõit oli peaaegu nagu jäärajal juba, niiet väike harjutamine siis talviseks hooajaks. Endalegi üllatuseks suutsin märjal rajal väga hästi sõita. Kuni 85kw masinaklassis 2 koht ning üldkokkuvõttes 4 koht. 1 kohast jäin ilma, kuna konkurent keeras teiseks vooruks oma peugeotile alla kruusarehvid ning sõitis oma esimese aja üle 13sek.

Täna sai lõpuks juba ammusest ajast pooleli olev põhjakate enamvähem valmis tehtud ja alla kruvitud. Kui kunagi aega tekib ja sobiva freesi leian, siis teen ka karteri jahutuseks avad ette ning õli väljalaskmise kohapeale samuti ühe ava. Materjal siis kuskil 5-6mm paks duralumiinium. Painutamine käis jumz kopa buldooseri ja kuvalda abil, lõikuda andis suuremat sorti rellakaga:)

Ilus ja kiire masin. Jõudu ja jaksu sulle selle säilitamisel ja ehitamisel

Kust sa sellist Dur-alu said ? Oleks isegi huvitatud.

Dur-alu tükk sai juhuslikult ühe tuttava garaazist leitud ning 150eek eest omale võetud:) Täpselt paras tükk lada jaoks. Originaal VFTS põhjakaitse oli kõrval sablooniks ja selle järgi sai enda oma valmis tehtud.

Millega sa seda ainutasid? Endal samasugune tükk olemas, aga ei oska sellega midagi peale hakata.

 [quote="siim789"]
Materjal siis kuskil 5-6mm paks duralumiinium. Painutamine käis jumz kopa buldooseri ja kuvalda abil, lõikuda andis suuremat sorti rellakaga:)

Niisiis avanes täna hea võimalus ja sain külastada TKTK dynopinki. Vennal oli seal parasjagu vastava alane praktiline tund ja mina sain siis katsejäneseks:)

Suureks probleemiks oli starter, mis oli oma töölepingu lõpetanud aga õnneks sai masina ikka käima mõõtmise ajaks. Kuskil 6000 pöörde juures lõi mootorisse imelik "vtec" hääl millegipärast sisse. Ei tea, kas see ongi normaalne või hakkas midagi kuskile vastu vibreerima. Uus põhjakaitse käib teatud pööretel igatahes vastu summuti pükse.

Tulemus võiks muidugi parem olla, aga samas pole midagi hullu kah. Edasi liigub igatahes päris hästi

Väike videoklipp:

http://youtu.be/sxgQ-049lzo

Dyno jägi on sul 1,7 kw rohkem kui passis? Kena ja kärme pill on küll.

Passis on GOST-i järgi mõõdetud tulemused - väntvõllilt ja ülekandekadusid arvestamata.

Pealegi, õnnestunud tuuninguks loetakse, kui hobujõude vähemaks ei jää:spin