Eesti Ladaklubi

Over ostis endale väga peene masina aga sina pead endale ise ehitama

No eks ikke vastavalt jõukuse tasemele.
Teistele huvilistele ka vaatamiseks, millest me siin moosikuga räägime. Muidu tundub nagu mõistukõnena.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=25154
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=25492

Algselt postitas: moosmoosik
Over ostis endale väga peene masina aga sina pead endale ise ehitama

Egas ma abipakkumisele... ei... ütle. Kui mota trakats abi vajab lohistan selle koos järelkäru ja koormaga koju tagasi, 66-te see vast eriti ei huvita, on trakatsil sild all tol hetkel vöi mitte. Olen 99% kindel, et trakats Voktavius'e abi küsima ei pea.

[Muudetud: 11-6-2010 overspeed]

kas sa panid autole nime milleks on "Voktavius" ?

selles olen kindel, et auto jõud käib paljudest asjadest üle k.a. ilma sillata trakats

Algselt postitas: moosmoosik
kas sa panid autole nime milleks on "Voktavius" ?

Just nii.

[Muudetud: 29-10-2008 overspeed]

Vaatasin tõstuki peal uuendamise võimalused üle. Asjaolude kaalumisel tulin järeldusele, et sedakord veel raami peale ei tee. Ilmselt mõjutas seda otsust ka matkabussi pooleliolek. Ei taha kahte projekti korraga ette võtta. Nivat on aga vaja ja otsustasin siis reaktiivarda kinnituse koha ära lappida.

Vanad kinnitused kukkusid peale poltide lahtikeeramist maha.

Leidsin kodust paraja suurusega raudplaadi (4mm). Papist lõikasin välja shablooni. Seejärel kandsin mõõdud plaadi peale ja lõikasin tikksaega välja.

Algselt postitas: motamees
Leidsin kodust paraja suurusega raudplaadi (4mm). Papist lõikasin välja shablooni. Seejärel kandsin mõõdud plaadi peale ja lõikasin tikksaega välja.

Misasja , tikksaega raudplaati?

Et metall teaks, kuskohast paenduda, lõikasin rellakaga paendejoonele soone. See võib olla päris sügav, Nagunii tuleb pärast üle keevitada. Külmalt paenutades võtab nii paks raud praod sisse. Raudteerelss oli valtsimisel abiks.

Jah tikksae otsa saab panna sellise lehe mis lõikab metalli ju.Ehk rauasaag

Moodustus ruumiline paik. See ei hakka paenduma ja mängima.

õige lõiketeraga lõika kasvõi tänavavalgustusposte sellega ju
sisuliselt on tikksaag ju sama mis käsirauasaag - liigutab ennast kiiremini ainult enamasti.

Motale edu ning soovitan sellise masina jaoks aegsasti "mulla" keevituselektroodid osta...

Tikksaele on müügil igasuguse materjali jaoks lehti. Nati aega tagasi lõikusin sellega just duuralumiiniumplaati. Spets Al lehega läks see mängeldes. Mäletan aega, kus tuli seda tööd teha meisli ja vasaraga (pold siis isegi rellakat mitte).

"Mulla" elektroode pole käepärast olnud, sellepärast lapi ka poltidega kinnitasin.
Tegelikult on poltühendus (neet) palju töökindlam. Vaadake veokate raame.

Limasin kõik detailid roostetõrje õliga üle ja sättisin paika. Eelnevalt olin puurinud mõned pisikesed augud paiga sisse. Tahtsin paikasätitud plaati plekikruviga kinni lasta. Poos oli aga nii ebamugav, et pidin ikkagi laskma auto allapoole, tabureti otsa. Tabureti ja põhja vahele jäi paik kinni. Nüüd lasin neli plekikruvi seda kupatust paika hoidma.
Seejärel hakkasin poldiauke puurima. Eestpoolt lasin poldiaugud just ühe topeltpleki ääre sisse. Taha lasin poldid ühe servipidi tugevduspleki äärde. Kui paik oli kinni, surusin reaktiivvarda kronsteini paiga vastu ja keevitasin natuke kinni. Seejärel poldiaugud ja poldid.

Seespoolt panin poltide alla veel vinkelraua. Nüüd on põhjaplekk kahe paksu raua vahele kinni pigistatud. Lasin veel pärast natuke keevitusega seda plaati küljekarbi külge ka. Nii peaks pidama küll.

Teist plaati ei viitsinud täna enam peksma hakata. Tegin muid tõid.
Vahetasin välja tagakna kaitsevõre. See katab kogu klaasi kenasti ära.
Viskasin minema ka bensiini paagi. See oli nagunii katki. Sinna auku mahub paar puud ikka sisse.
Vahetusse läks ka starter. Sooja mootoriga tahtis kinni pookida. Ilmselt on puksid läbi. Kas see asi ka täkke läks, näitab tulevik.

Pidureid polnud ammu enam üldse.
Parema ratta üks pidurisilinder oli kinni jäänud. Klots on päris kiilu kulunud. Peksin suporti haamriga klotside kaelast ära. Ühendasin selle kolvi pidurivooliku lahti - Kaks kolbi töötasid kenasti. Kolb oli nii kinni, et ka vasaraga ei saanud seda tagasi. Lõiksin siis rellakaga tüki otsast maha. Nüüd sai juba suporti tagasi panna.
Pidurite õhutamisel selgus, et õli ei tule peale. Vähese uurimise järel selgus, et peasilindri kolb on ka põhja kinni jäänud. Kruvisin selle maha ja teise asemele. Parema poole sai kenasti ära õhutada ja korda.
Vasakul pool ei tulnud ühest õhutusniplist õli välja. Uurimise järel selgus, et üks pidurivoolik ei lase üldse õli läbi. Võtsin siis paremalt vabaks jäänud vooliku ja panin selle vasakule. Kõik kolm kolbi liikusid kenasti. Peale vasaku poole õhutamist võis piduritöö lõppenuks lugeda.
Homme veel teine paik alla panna, mingid nipet-näpet tööd ja masin võib jälle metsa garaseerima minna.

Mota, mis nipiga sa selle Dinitrol ML-i niimoodi ära kuivatad, et sinna veel krundi peale saab kanda?
Mul seisab juba nädal aega plekist tehtud kaevukaas, mille pintsliga üle võõpasin ja ei taha mitte kuidagi värvimiskõlbulikuks muutuda.
Kas sai tõesti liiga paksult toda möginat (omaarust hoidsin küll kokku) või on viga hoopis jahedas ruumis?

Pihustiga peale lastes tuleb ühtlane ja õhuke kiht. See ka päris tahedaks läheb. Krunti ma pole ML'i peale lasknud (kui olen, siis kus?). Olen sinna peale lasknud pigikihi. Ega pintsliga pigi peale määrida ei kannata. Siis lükkab alumise (ML) kihi lahti. Nädalaid hiljem veel nätske. Põhja all aga aega tal kuivada küll.
Bussi kongis on ka osa täitsa ära kuivanud. Mõnes kohas (liiga paksult) on ikka värske (jääb näpu külge).
Ühes kohas kuivab ta küll liiasti ära. Mul on võitopsi sees koguaeg seda ollust. Sealt on hea pintsliga poldiotste peale määrida. Võitopsis on mingi aja pärast (no umbes paar nädalat) ainult paks "tavott". Valan siis mootoriõli pele ja läheb jälle.

Selge, muidugi, pigi.
Vaatan, mis siis juhtub, kui talle tiba puhuriga sooja anda. Ennem tõmban veel kergelt lapiga puhtamaks. Ehk kannatab ikkagi üle ka värvida.