Vaz 2106-41 ehk Lada 1600, Tihhonov
Postitatud: 05 Veebr 2020 22:06
Hei
Maakera käib ringiratast ja elu käib spiraali mööda. Nii avastame end tihti sarnasest olukorrast kus oleme juba olnud, ent enamasti (või loodetavasti) oleme igas järgmises episoodis ka level kõrgemal. Nii olen ka mina tagasi Ladade juures. Ma olen päriselt enda omaks pidanud endiste aegade jooksul kahte 2103. Mulle meeldis 03 ja meeldib tänaseni, kuid mingit kavatsust endale veel järgmine Lada soetada mul polnud. Aga tundub, et me ikka päris ise ei juhi oma mõtteid ja nii on viimasel ajal täitsa laviinina sisse sadanud juba trobikond Sputnikuid. Midagi nendes on mis mulle meeldib. Peamiselt ikka lapsepõlvetraumad muidugi. Aegade möödudes hakkas aga kuidagi üha enam kipitama ka 2106. Peamiselt muidugi seetõttu, et tänaseks on korralik vanakooli "puhas kuus" muutunud juba nii raskesti hangitavaks autoks, et ta tundub juba põhimõtte pärast huvitav. Aga mitte ainult põhimõtte.
Nimelt kunagi ammu, aastal 1981 tekkis meie majja üks Avtoexporti kalender Soome turu Konela mudelitest. Seal oli 12 ilusat värvipilti erinevatest Vene autodest, millest kõik olid paremad kui meie endi omad, sest neil olid välismaa kleepsud akendel, välismaa rehvid, tulekojamehed ja lisaks fotodel ka välismaa inimesed. Isegi Kamazil oli välismaa kirjad peal ja V8 kleeps. Kuna ma olin toona kolmeaastane, siis ma pigem ei mäleta seda kalendrit meie seinal rippumas. Kuid need pildid lõigati hiljem välja ja kleebiti meie suvemajas seinale. Ja nii ma neid vahtisin ja nii kujunes mu maailmapilt. Peale tumesinise universaalkerega Volga rippus mu pilk aastaid ja aastaid ühel punasel autol:
Kärtspunast värvi suurte põrkeraudadega "puhas kuus", tulepesuritega ja Soome peeglitega!!! See oligi tipp. Sellest enam valusamaks üks Lada minna ei saanud. Siin lõppes reaalsus ja algas kosmos. Hiljem lisandus küll tänavatele ka null-seitse mida kõik ihalesid, kuid mina jäingi oma vaadetega miskipärast kinni sellesse vanasse klassikusse. Just SEE - suurte stangedega auto pidi ta olema. Seal polnud üldse kohta arutelule kas ta on nikkelstangega autost ilusam või mitte. EI! Suure põrkerauaga oli ägedam, sest ta oli ju välismaa oma!
Tegelikult olen ma Volgade kõrvalt seda autot otsinud stabiilselt umbes 15 aastat kindlasti. Kuid neid lihtsalt pole enam olemas. Olen jälginud Soomet ja Baltikumi, leidnud erinevaid roimasid ka Eestimaa nurkadest, kuid midagi normaalset osta pole olnud. Mingil hetkel ühe juhusliku autoostu tripi käigus Lätti jäi mulle ette tavaline null-kuus. Õigete kroomliistudega ja 1,6 mootoriga. Ilus originaalne auto oli. Ostsin ta igaks juhuks ära mõttega, et äkki ma viitsin ta vähemalt punaseks värvida. Ja kui eriti hästi läheb siis äkki kunagi leian talle kõrvale ka mingi surnud eksportmudeli kes ohverdab oma organid ja ning saan lõpuks selle valu seljatatud. Mediteerisin selle mõttega ca aasta ja ostustasin, et ei leia energiat. Müüsin maha. Niisugune ta oli.
Ei läinud palju aega mööda kui juhuste tahtel tekkis järgmine tagaveoline - '76 aasta 2103, millele polnud kunagi valgeid numbreid paigaldatud. Aastast 1997 seisis ta puutumatuna garaazis. Ma olin küll 03 teema enda jaoks justkui lõpetanud, kuid see auto lihtsalt tuli ära tuua, sest tema saatus oleks muidu olnud inetu. Suutsime taastada dokumendid, värv oli õige, mootor ja kere olid head ja taaskord mõlgutasin palju-palju mõtteid järgmisest Lada projektist ... idee säravast punasest null-kolmest tundus kuidagi nii ilus, kuid EI. Ma ei näinud end sellega tegelemas ja temagi leidis uue omaniku.
Ning see müügiotsus käivitas täiesti uue sündmuste ahela. Tänu sellele sain tuttvaks ühe hästi toreda autohuvilisega Soomest kellega jäime jutustama pikemalt. Ning nõnda koorus kogemata välja ka info, et tema naabrimehel Soomes seisab küünis midagi mida mina olen väga kaua otsinud. Ja kuna ta pidi null-kolmele nagunii tühja käruga järele tulema ja üldse kõik asjaolud klappisid, sõitis õige asi mulle lõpuks ise hoovi...
Ta ei ole ideaalne, ta vajab ka natuke keretöid, kuid ta on originaal auto, 1600 mootoriga, ta on kõikide kõige valusamate Soome lisadega ja mis kõige parem - ta on nüüd lõpuks olemas!
Punased Ladad vahetavad kohad. Kõik olid rahul. Vaatamata vihmasele ja koledale ilmale oli see ilus päev.
Maakera käib ringiratast ja elu käib spiraali mööda. Nii avastame end tihti sarnasest olukorrast kus oleme juba olnud, ent enamasti (või loodetavasti) oleme igas järgmises episoodis ka level kõrgemal. Nii olen ka mina tagasi Ladade juures. Ma olen päriselt enda omaks pidanud endiste aegade jooksul kahte 2103. Mulle meeldis 03 ja meeldib tänaseni, kuid mingit kavatsust endale veel järgmine Lada soetada mul polnud. Aga tundub, et me ikka päris ise ei juhi oma mõtteid ja nii on viimasel ajal täitsa laviinina sisse sadanud juba trobikond Sputnikuid. Midagi nendes on mis mulle meeldib. Peamiselt ikka lapsepõlvetraumad muidugi. Aegade möödudes hakkas aga kuidagi üha enam kipitama ka 2106. Peamiselt muidugi seetõttu, et tänaseks on korralik vanakooli "puhas kuus" muutunud juba nii raskesti hangitavaks autoks, et ta tundub juba põhimõtte pärast huvitav. Aga mitte ainult põhimõtte.
Nimelt kunagi ammu, aastal 1981 tekkis meie majja üks Avtoexporti kalender Soome turu Konela mudelitest. Seal oli 12 ilusat värvipilti erinevatest Vene autodest, millest kõik olid paremad kui meie endi omad, sest neil olid välismaa kleepsud akendel, välismaa rehvid, tulekojamehed ja lisaks fotodel ka välismaa inimesed. Isegi Kamazil oli välismaa kirjad peal ja V8 kleeps. Kuna ma olin toona kolmeaastane, siis ma pigem ei mäleta seda kalendrit meie seinal rippumas. Kuid need pildid lõigati hiljem välja ja kleebiti meie suvemajas seinale. Ja nii ma neid vahtisin ja nii kujunes mu maailmapilt. Peale tumesinise universaalkerega Volga rippus mu pilk aastaid ja aastaid ühel punasel autol:
Kärtspunast värvi suurte põrkeraudadega "puhas kuus", tulepesuritega ja Soome peeglitega!!! See oligi tipp. Sellest enam valusamaks üks Lada minna ei saanud. Siin lõppes reaalsus ja algas kosmos. Hiljem lisandus küll tänavatele ka null-seitse mida kõik ihalesid, kuid mina jäingi oma vaadetega miskipärast kinni sellesse vanasse klassikusse. Just SEE - suurte stangedega auto pidi ta olema. Seal polnud üldse kohta arutelule kas ta on nikkelstangega autost ilusam või mitte. EI! Suure põrkerauaga oli ägedam, sest ta oli ju välismaa oma!
Tegelikult olen ma Volgade kõrvalt seda autot otsinud stabiilselt umbes 15 aastat kindlasti. Kuid neid lihtsalt pole enam olemas. Olen jälginud Soomet ja Baltikumi, leidnud erinevaid roimasid ka Eestimaa nurkadest, kuid midagi normaalset osta pole olnud. Mingil hetkel ühe juhusliku autoostu tripi käigus Lätti jäi mulle ette tavaline null-kuus. Õigete kroomliistudega ja 1,6 mootoriga. Ilus originaalne auto oli. Ostsin ta igaks juhuks ära mõttega, et äkki ma viitsin ta vähemalt punaseks värvida. Ja kui eriti hästi läheb siis äkki kunagi leian talle kõrvale ka mingi surnud eksportmudeli kes ohverdab oma organid ja ning saan lõpuks selle valu seljatatud. Mediteerisin selle mõttega ca aasta ja ostustasin, et ei leia energiat. Müüsin maha. Niisugune ta oli.
Ei läinud palju aega mööda kui juhuste tahtel tekkis järgmine tagaveoline - '76 aasta 2103, millele polnud kunagi valgeid numbreid paigaldatud. Aastast 1997 seisis ta puutumatuna garaazis. Ma olin küll 03 teema enda jaoks justkui lõpetanud, kuid see auto lihtsalt tuli ära tuua, sest tema saatus oleks muidu olnud inetu. Suutsime taastada dokumendid, värv oli õige, mootor ja kere olid head ja taaskord mõlgutasin palju-palju mõtteid järgmisest Lada projektist ... idee säravast punasest null-kolmest tundus kuidagi nii ilus, kuid EI. Ma ei näinud end sellega tegelemas ja temagi leidis uue omaniku.
Ning see müügiotsus käivitas täiesti uue sündmuste ahela. Tänu sellele sain tuttvaks ühe hästi toreda autohuvilisega Soomest kellega jäime jutustama pikemalt. Ning nõnda koorus kogemata välja ka info, et tema naabrimehel Soomes seisab küünis midagi mida mina olen väga kaua otsinud. Ja kuna ta pidi null-kolmele nagunii tühja käruga järele tulema ja üldse kõik asjaolud klappisid, sõitis õige asi mulle lõpuks ise hoovi...
Ta ei ole ideaalne, ta vajab ka natuke keretöid, kuid ta on originaal auto, 1600 mootoriga, ta on kõikide kõige valusamate Soome lisadega ja mis kõige parem - ta on nüüd lõpuks olemas!
Punased Ladad vahetavad kohad. Kõik olid rahul. Vaatamata vihmasele ja koledale ilmale oli see ilus päev.