Otsisin siis pikemat aega endale talveks autot. Vana beež väsinud, piinatud kah teist juba kõvasti. Sõitsin pool Eestit läbi ja ei ühtki korraliku mõistliku raha eest (vähemalt sel hetkel mõtlesin nii).
Sõber Kaspre oli aga juhuse tahtel ostnud omale just selle sama auto saaremaalt. Tema nägi alles autot kui see talle koju toodi, Tallinna külje alla maidlasse. Häid ideesi tal ei olnud selle autoga nii, et ta otsustas selle mulle edasi kohe müüa.
Esmavaatlusel tundus, et auto enam vähem. Paari kuuga saab liikuma. Põhja alla natuke keevitust, paar lappi ja uus värv selga ning ongi tehtud. Mõtted oli algul ju, et autol hiljuti tehtud keretööd, kui hull asi ikka olla saab. Noh juhiuks vajas kah karmimat kätt, sest osavd mehed suutsid selle juba saaremal tagurpidi traktoriga tõmmata. Jah traktoriga lumehange tagant kraavist autot väljatõmmates jäi kogemata lahtine uks hange taha.
:sein
Nii Reineri abiga sai siis auto koju toodud ja kohe tegema hakatud.
Esmalt üleliigne kola autost välja ja siis korralik pesu. Ka alt, sest sealt oli vaja saaremaa savi maha pesta.
Peale põhja pesu sai siis auto grilli pandud. Mõned õhtud vaikselt nokitsedes saigi masin tehnikast paljaks roogitud. Kuna mootorit ei olnud parasjasti kuhugi mujale panna aga küti dvoika oli nukralt ilma mootorita. Siis sai see sinna vahele susatud. Esimest sillatala enam eemaldada ei julgenud kartuses, et masin vajub grillis kokku ära.
Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.
Peale mõnda aega erinevate vahenditega lõikumist jäi esimesest kännust vähe järgi.
Vastavaid varuosaplekke koduses laos ei leidudud. Tuli kõik käsitsi sirgest lehest teha.
Küljekarbi seest vaatas vastu midagi sellist:
Selleks, et käsipiduri trossi kinnitust põhjaalt kätte saada oli vaja ketaslõikurit, sest mutrivõtmega ligi ei saanud.
Sisemine koobas vist oli ka tehtud millestki jubedast ja veel jubedamate töövõtetega .
Loomulikult mastiks mis oli põhjaalla määritud oli hea. Seda sai isegi rooste peale määrida ja vett see enam kerest välja ei lasknud. Sellest ka poolraami otste hea seisukord:
Väiksematest roostekahjustustes ei hakka ma pilte ülesse panema. Aga neid oli hulgi äsja keretöödest tulnud autol.
Põhjalt enamus sai tunda veega toimivat liivapritsi Kärcher'ilt. Milele järgnesid roostemuundur, krunt, värv, ja würth põhjamastiks 6kg.
Salong muidugi hallitas seest sest istme taha oli pandud mingi imelik kangas.
http://www.haagissuvila.ee/kopikas/gall ... mg1203.jpg
Kollane värv tuli suures osas juba survepesuriga maha. Alt, aga mingi vana krundi pealt koorusid ka alumised värvikihid. Seega sai terve auto haljaks aetud.
Autot komplekteerides ei läinud sildadesse ühtegi vana liigendit sest need olid otsas. Stiili näide kah.
Tehnika pärineb kõik vana beeži pealt välja arvatud vedrud
Mootor 1,6 ehitatud millalgi 2007 aastal. Taga weldalock sild ja muud erilist ei olegi.
Möödunud talv sai iga vaba hetk kuskil rajal või metsas sõites veedetud. Polnud ju aastaid saanud talvel OMA tagaveolisega sõita.
Sai nüüd pikk ja lohisev aga parem kui mitte midagi.