2104, Mel, 1984

2104, Mel, 1984

Eesti Ladaklubi liikmete autod
Kasutaja avatar
robi
Ladaklubi Liige
Postitusi: 488
Liitunud: 10 Sept 2003 21:43
Asukoht: Tallinn
Autod: 2107 1992
Kontakt:

#21

Postitus Postitas robi » 17 Okt 2011 11:36

kindalaeka kinitusdetaili võid küsida Veerenni lada poest. Sealne müüja on ise autosid lammutanud (just müügiks) tal võib kuskil kastis olla.

olaaf
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 4897
Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
Asukoht: nõmme
Autod: 2105 s1300, 21083r

#22

Postitus Postitas olaaf » 17 Okt 2011 11:52

Pidurdades väljasuremine on 2105 karburaatori omapära - just -10 ja -20 lõpuga mudelid.
Kontrolli üle karburaatori liitpindade sirgus ja ujuki reguleering...
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."

Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3920
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

#23

Postitus Postitas logman » 17 Okt 2011 11:56

Aga pidurivõim?
Kas on membraan vigane või saab sisselase lisaõhku ühendusvooliku või mõne muu võimendi küljes oleva kummiluti suremise tõttu - vajab tuvastamist.
Mõrasid liikumatus kummist detailis saab lappida hermeetikuga.
Kindlam on sebida uus ja pehmendada kummile mõeldud määrdega.
Vabalt sobib selleks ka aerosooliks pakendatud silikoon. Kasvõi see: http://www.autokaubad24.ee/et/tooted/ae ... sool-400ml

LandDragon
Foorumi kasutaja
Postitusi: 120
Liitunud: 04 Juun 2008 12:41
Asukoht: Tartu
Autod: MB C220 Avantgarde '10
Kontakt:

#24

Postitus Postitas LandDragon » 17 Okt 2011 13:36

Sul on esitulede kojamehed valepidi. S.t. vasak<=>parem.

Mel
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1370
Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
Asukoht: Tallinn
Autod: 3x fwd, 5x rwd

#25

Postitus Postitas Mel » 17 Okt 2011 14:04

Vaat, ongi. Kojamehi ma polegi veel näppinud, olid juba enne sedasi küljes.
Tegelen ka karpaga siis põhjalikumalt.

Üks asi meenus veel - kuhu kohta 04l tööriistakott kinnituma peab?

Kasutaja avatar
SexSix
Foorumi kasutaja
Postitusi: 2332
Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
Asukoht: Viljandimaa
Autod: 013

Tøøriistakott.

#26

Postitus Postitas SexSix » 17 Okt 2011 18:41

Kas see tagavararatta auku ei kåi?

Mel
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1370
Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
Asukoht: Tallinn
Autod: 3x fwd, 5x rwd

#27

Postitus Postitas Mel » 22 Okt 2011 15:08

Tundub, et Olkul oli jälle igati õigus. Kokku umbes 6 tundi karpa puhastamist ning sirgeks ajamist ning pea tunnike testsõitu karpa ja süüte reguleerimiseks ning autoga võib enam-vähem rahule jääda. Seda siis mehaanilise tühikäigu reguleerimise kruviga. Vaakumiga süsteemi ei saanud kuidagi ilma pöörete kõikumiseta paika.

Tööriistakott tagavararatta juurde kahjuks ei mahu. Kuigi seda auku oleks saanud selle võrra vabalt suuremaks projekteerida.

Kõige suurema pettumuse on valmistanud auto juures tagant otsast tulev sõidumüra. Mida siis võimendab suur avatud pagasnik. Samuti on universaali seljatugi alt kitsam ega kata rattakoopaid. Sõites märjal asfaldil on tunne nagu oleks tagumised uksed praokil. Tegelikult saab sedaani ka samasugust müra tekitama. Selleks tuleb tagumine iste ning pagasniku-salongi vahesein välja võtta:P Peab viimaks logarid tagasi alla panema ja äkki isegi heliisolatsiooni logaritele peale lisama.

Võrreldes sedaaniga on universaali kandejõud suurem see annab tühjalt sõites täitsa tunda. Seal kus sedaaniga saab pehmelt sõita, seal universaali tagaosas kipub põrutama. Näiteks üle lamavate politseide sõites 50-60 km/h ei suuda 04ja tagasild sujuvalt üle tulla. Samades kohtades polnud 011 või 06ga mingit probleemi.

Nüüd saab veel paar päeva sõita ja siis läheb auto talvekorterisse.

Mel
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1370
Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
Asukoht: Tallinn
Autod: 3x fwd, 5x rwd

#28

Postitus Postitas Mel » 15 Veebr 2016 09:00

Vaadates praegu teemat, siis endagi jaoks üllatus, et see auto mul nii kaua olnud. Teema väga soikus olnud, kuid ega midagi kirjutada pole ka eriti olnud, aga väikese vaheülevaate saab teha.
Auto on teist talve igapäevases kasutuses. Muudel aegadel olnud tõsine majandusauto - aidanud ehitusele ja sealt ära kõikvõimalikke asju vedada. Tihti ka tugevalt ülekoormatuna. Eelmisel aastal novembris ülevaatusel käies igatahes imestati, kas sellise autoga tõesti hakkan talvel sõitma - mõeldi siis valdavalt originaalvärvi ja auto vanust ehk taolist ei tohiks soola sisse ajada. Tegelikult on veel paar inimest sama asja maininud. Samas on see värv ikka parajalt rääbakas ja ilusa tulemuse jaoks tuleb nagunii üle värvida.

Mingil hetkel ajas peal olnud originaalne mootor surve karterisse, lahkama ei viitsinud hakata ja garaažinurgast rändas peale kunagi Nival pesitsenud 1,7. Huvitav mootor - jõudu nagu noorel diislil, kuid kiirendust eriti pole. Linnas igatahes hea sõita.

Kuna Nivat pole juba teist aastat, aga aeg-ajalt tahtmine (ja ka vajadus) metsavahele minna, siis selleks aastaks tegin, erinevalt popist madaldamise suunast vastupidise käigu - tõste. Vedrudele vahetükkidega lisandus 4,5 cm, ette ka ülemistele šarniiridele flantsid (vist olid pea 2 cm), et vedrustuse geomeetrita enam-vähem hoida. Esimese sillatala alla (tavaliselt esimene koht, mis kandma jääb) lisandus kõrgust 3,5 cm. Ehk mõõtes oli täpselt 20cm. Valdavalt parem kui tänapäevastel linnadžiipidel. Esimesest lähenemisnurgast ei maksa vist rääkidagi;)

Lisaks läks tagasilda torsen, ülekandega 3,9 (originaal oli 4,3). Esimene positiivne efekt oli, et tavasõidul 3,9 ülekanne ja 1,7 mootor sobivad omavahel väga hästi. Käigud läksid nö pikemaks ja kasutusmugavus linnasõidul paranes. Lisaks muudab ikka torsen lumepudrus ja libedal sõitmise oluliselt paremaks. Fooride alt minekud, väikestel tänavatel ukerdamised jms on lahendatavad lihtsalt gaasi vajutamisega - ei pea nö meelitama või tagasi hoidma. Huvitav tähelepanek oli ka, et kui tavalise difriga käiguga järsemalt libedal pidurdades tahtis tagaots ennast ette ajada, siis torseniga sellist nalja enam ei ole.

Ka metsas sõites on torsenist selgelt abi. Samas hästi aeglaselt ukerdades, eriti pööretel ja kui tagasild on suure kalde all, siis kipub ikka üks ratas läbi libisema. Varasem kogemus näitab, et taolistes oludes oli kemppidiffer tõhusam. Samas igapäevaseks kasutamiseks on torsen ikka äärmiselt hea.

Samas annab autoiga ka ennast tunda, viimase paari aasta tõsised väntsutused on ka veeremikule jälge jätmas. Sillaosas peaks sellel autol küljes olema kõik tehasedetailid. Seega on puksid jube pragulised/narmendavad, millest annab märku, et auto kipub veidi ujuma.

Üks pildike ka tõste tulemusest.



Pilt


Mine “Ladaklubi liikmete autod”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Walter ja 3 külalist