2102, motamees, 1973
2102, motamees, 1973
-
ttrv
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 73
- Liitunud: 07 Aug 2003 20:16
- Asukoht: Põltsamaa
- Autod: lada 2101
- Kontakt:
mina ka ei näe. viga paistab olevat selles, et kodulehel on pildi aadressix c:\......(järelikult pildid on kõvakettal ja kodukal näeb neid ainult see inimene, kele kõvakal need pildid on.)
lahendus: pildid tuleb panna netti, et aadress olex http://www.hot.ee/matamiis.......(siis näevad kõik)
võibolla on pildid kyll netis, aga lehe tegemisel on pandud aadressix kõvakettal oleva pildi adre
no ei tea, kas keegi jutust aru sai, aga loodetavasti on mul õigus ja sellest jutust oli kasu.
lahendus: pildid tuleb panna netti, et aadress olex http://www.hot.ee/matamiis.......(siis näevad kõik)
võibolla on pildid kyll netis, aga lehe tegemisel on pandud aadressix kõvakettal oleva pildi adre
no ei tea, kas keegi jutust aru sai, aga loodetavasti on mul õigus ja sellest jutust oli kasu.
.:streetrace lada:.
Müüa palju lada juppe!!!
Müüa palju lada juppe!!!
-
zzar
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 84
- Liitunud: 18 Aug 2003 13:42
- Asukoht: võru
- Autod: fordiine
- Kontakt:
ma kah 8 pilti näen.
file:///C:/My%20Documents/Peep/Pildid/Autod/peep%2002/Remont/alt.gif <--- jah kahjuks ei tule pildid su kõvakalt otse netti.
Aga kohe näha motamees et sa teed autot edale
Ise sai kah suht algdetailideks auto võetud, aga mitte nii kapitaalselt. Sa kokkutulekule tuled? Tahaks seda kaunitari näha...
file:///C:/My%20Documents/Peep/Pildid/Autod/peep%2002/Remont/alt.gif <--- jah kahjuks ei tule pildid su kõvakalt otse netti.
Aga kohe näha motamees et sa teed autot edale
Ise sai kah suht algdetailideks auto võetud, aga mitte nii kapitaalselt. Sa kokkutulekule tuled? Tahaks seda kaunitari näha...
kui huvi on, siis miks ka mitte!?
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Katsun siis meenutada.
Kõigepealt siis umbne survepesu alt ja karbid ja kõik muu. Siis läks liivapritsi alla. Peale seda kena puhas põhi ja see tõmmatud üle mingi teadmata roostevastase värviga mis on ette nähtud ilma krundita. Kasutatakse sellist värvi igatsugu välisehitiste värvimiseks. Võib panna ka rooste peale(midagi hämmerraidi sarnast) See teadmata sellepärast et sain sõbra käest.
Peale seda lasin põhjamastiksi alla. Müüakse poes pudeli sees mis keeratakse kohe püstoli alla. Karpide ja uurete korrosjoonitõrjeks kasutasin vene grafiitõli ja MLi. Grfiitõli ilmselt kõik teavad. ML on roostevastane vedelik (ronimisomadustega) mille peale võib pärast lasta põhjapigi Mul läkski see järjekord tiba sassi. Sain liiga hilja teada.
Kui siis uurded ja praod MLiga üle lastud tuli veel lisaks MOVIL. Sellega kogu põhi üle lastud.
Kui töödelda uurdeid siis võtke teadmiseks et siksil on 4-5 sellist kohta kus tuleb augud sisse puurida et määret lasta. On sellised täiesti kinnised tühemikud. Need tuleb lihtsalt üles otsida. Paar kohta tagavedrude juures.
Nüüd ise teeks põhja nii. Kõigepealt värv siis ML siis mastiks siis movil.
Seda teadmata värvi läks umbes 4 liitrit.
Mastiksit 5 pudelit (1 liitrised)
ML 2pudelit (1 liitrised)
Grafiitõli umbes 1,5 liitrit
Movili umbes 3 liitrit
Uste kokkupanemisel lasen nad selle MLiga kenasti läbi. Valan natuke ukse sisse ja siis keeran ust iga kandi peale ja lasen seista et see saaks pragude vahele valguda. Nõnda ka tagaluuk. Lahve pleki peal poest ostetud müramatid.
Seespoolt värvisin selle teadmata värviga siis tulid need müraisolatsiooni plaadid (ruberoid).
Välispind nagu tavaliselt tehakse ühe lisaga. Grunt siis pahtel siis antigravel (küljed üleni) siis värv.
Katus ja esikapott. Grunt siis pahtel siis grunt siis pritspahtel siis värv.
Kõigepealt siis umbne survepesu alt ja karbid ja kõik muu. Siis läks liivapritsi alla. Peale seda kena puhas põhi ja see tõmmatud üle mingi teadmata roostevastase värviga mis on ette nähtud ilma krundita. Kasutatakse sellist värvi igatsugu välisehitiste värvimiseks. Võib panna ka rooste peale(midagi hämmerraidi sarnast) See teadmata sellepärast et sain sõbra käest.
Peale seda lasin põhjamastiksi alla. Müüakse poes pudeli sees mis keeratakse kohe püstoli alla. Karpide ja uurete korrosjoonitõrjeks kasutasin vene grafiitõli ja MLi. Grfiitõli ilmselt kõik teavad. ML on roostevastane vedelik (ronimisomadustega) mille peale võib pärast lasta põhjapigi Mul läkski see järjekord tiba sassi. Sain liiga hilja teada.
Kui siis uurded ja praod MLiga üle lastud tuli veel lisaks MOVIL. Sellega kogu põhi üle lastud.
Kui töödelda uurdeid siis võtke teadmiseks et siksil on 4-5 sellist kohta kus tuleb augud sisse puurida et määret lasta. On sellised täiesti kinnised tühemikud. Need tuleb lihtsalt üles otsida. Paar kohta tagavedrude juures.
Nüüd ise teeks põhja nii. Kõigepealt värv siis ML siis mastiks siis movil.
Seda teadmata värvi läks umbes 4 liitrit.
Mastiksit 5 pudelit (1 liitrised)
ML 2pudelit (1 liitrised)
Grafiitõli umbes 1,5 liitrit
Movili umbes 3 liitrit
Uste kokkupanemisel lasen nad selle MLiga kenasti läbi. Valan natuke ukse sisse ja siis keeran ust iga kandi peale ja lasen seista et see saaks pragude vahele valguda. Nõnda ka tagaluuk. Lahve pleki peal poest ostetud müramatid.
Seespoolt värvisin selle teadmata värviga siis tulid need müraisolatsiooni plaadid (ruberoid).
Välispind nagu tavaliselt tehakse ühe lisaga. Grunt siis pahtel siis antigravel (küljed üleni) siis värv.
Katus ja esikapott. Grunt siis pahtel siis grunt siis pritspahtel siis värv.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Elektriline ventikas on parem mitmel põhjusel.
Ventilaatori põõrlemisest tekib meeletu müra.
Mu kunagisse töökohta toodi uus elektrikeevitus. Sellel oli dioodide jahutuseks kasutatud Niva ventilaatorit (kuus laba) mis oli 400w kolmefaasilise elektrimootori otsas. See tegi nii suurt müra et keevitaja keeldus masinaga ühes toas töötamast. Kuna ma olin siis elektrik oli minu ülesanne see korda teha. Panin siis sinna asemele tavalise Lada ventika. Natuke vaiksem oli aga ikka liig. Saagisin siis kaks laba veel maha. Ja siis labad pooleks. Siis läks normaalseks.
Ventikas võtab palju energiat (loe bensiini).
Nagu eelnevast jutust selgus oli ventika ringiajamiseks elektrimootor. Eks see mootori tarvitatav elekter ongi see kadu. 3*400=1,2kw mille võid oma mootori võimsusest maha lahutada. Ega siis ventikas niisama liigu.
Ventikat on vaja väga harva.
Panin oma Nivale elektriventika ja kontrolllambi kabiini et teada millal see töötab. Maanteel ei tööta see kunagi. Vastutulev õhk jahutab radiaatorit. Töötab ainult linnas tipptunnil ja kui oled maanteelt metsa keeranud. Töötab ka talvel lumes ukerdades. See aint töötamise ajal tarbib energiat.
Halb pool on see et elektriosad võivad üles ütelda (oksüdeeruvad pistikud) ja vajalikul hetkel jahutus puudub.
Ventilaatori põõrlemisest tekib meeletu müra.
Mu kunagisse töökohta toodi uus elektrikeevitus. Sellel oli dioodide jahutuseks kasutatud Niva ventilaatorit (kuus laba) mis oli 400w kolmefaasilise elektrimootori otsas. See tegi nii suurt müra et keevitaja keeldus masinaga ühes toas töötamast. Kuna ma olin siis elektrik oli minu ülesanne see korda teha. Panin siis sinna asemele tavalise Lada ventika. Natuke vaiksem oli aga ikka liig. Saagisin siis kaks laba veel maha. Ja siis labad pooleks. Siis läks normaalseks.
Ventikas võtab palju energiat (loe bensiini).
Nagu eelnevast jutust selgus oli ventika ringiajamiseks elektrimootor. Eks see mootori tarvitatav elekter ongi see kadu. 3*400=1,2kw mille võid oma mootori võimsusest maha lahutada. Ega siis ventikas niisama liigu.
Ventikat on vaja väga harva.
Panin oma Nivale elektriventika ja kontrolllambi kabiini et teada millal see töötab. Maanteel ei tööta see kunagi. Vastutulev õhk jahutab radiaatorit. Töötab ainult linnas tipptunnil ja kui oled maanteelt metsa keeranud. Töötab ka talvel lumes ukerdades. See aint töötamise ajal tarbib energiat.
Halb pool on see et elektriosad võivad üles ütelda (oksüdeeruvad pistikud) ja vajalikul hetkel jahutus puudub.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Veel üks näide sellest kui suure varuga on ventikad autodele ette pandud.
Oma kunagisel mossel 2140 saagisin ära kaks laba. Teised kaks mis alles jäid saagisin poole lühemaks.
Sõitsin sellega kuni müümiseni. Käisin ära Krimmis ja käru oli ka taga. Ükskord pidi keema minema. See oli Riia linnas tipptunnil kui ühe raja peal tehti kaevuluugi (leidsid ka aja millal remontida) remonti. Oli hirmsasti kohapeal seismist ja siis nõks edasi ja jälle seisa ja edasi. Selleks et keema ei läheks hoidsin põõrdeid natukene üleval. Ilmselt suuremate põõretega oli selle jupatsventika tootlikkus suurem. Rohkem probleeme polnud.
Järgi oli ju ainult 1/4 ventikast.
Oma kunagisel mossel 2140 saagisin ära kaks laba. Teised kaks mis alles jäid saagisin poole lühemaks.
Sõitsin sellega kuni müümiseni. Käisin ära Krimmis ja käru oli ka taga. Ükskord pidi keema minema. See oli Riia linnas tipptunnil kui ühe raja peal tehti kaevuluugi (leidsid ka aja millal remontida) remonti. Oli hirmsasti kohapeal seismist ja siis nõks edasi ja jälle seisa ja edasi. Selleks et keema ei läheks hoidsin põõrdeid natukene üleval. Ilmselt suuremate põõretega oli selle jupatsventika tootlikkus suurem. Rohkem probleeme polnud.
Järgi oli ju ainult 1/4 ventikast.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Seoses Autolehe artikliga (see nüüd kõigile loetav teema all "teeme ise") otsustasin ma veel lisada mürasummutusmatte. Seal oli ka näidatud kuidas uksele lisamatid panna. Panin siis veel ühe kihi just uksepolstri alla. Uks küljes ja käib ikka väga mõnusa häälega kinni. Lisasin ka pintsliga määritavat pigi igalepoole kus veel vabat plekki näha oli. Praeguseks lisanud 3,5kg. Tagaporilaua sisse lasen veel pihustiga pritsitavat pigi.
Panin alla ka Nivomat amordid. Natuke tuli ülemist kinnitust ümber teha amortikal. Tagavedru läks tavashiguli oma. Muidu läheb liiga kõvaks. Peaks veel pehmem olema aga pole ju enam pehmemat Ladadel.
Panin alla ka Nivomat amordid. Natuke tuli ülemist kinnitust ümber teha amortikal. Tagavedru läks tavashiguli oma. Muidu läheb liiga kõvaks. Peaks veel pehmem olema aga pole ju enam pehmemat Ladadel.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
ˇAuto siis nüüd peale aastast töökojas seismist jälle õues. Sai teine kohe värske õhu mürgituse. Niikaua pole õues käinud.
Välimised augud kinni. Uksed aknad ees. Otab mootorit ja sisustust. Lume all peab ta vaeseke olema sellepärast, et Overspeed võttis ta koha toas ära. Kui film täis saab näeb ka pilte karjalaskmise ajast.
Välimised augud kinni. Uksed aknad ees. Otab mootorit ja sisustust. Lume all peab ta vaeseke olema sellepärast, et Overspeed võttis ta koha toas ära. Kui film täis saab näeb ka pilte karjalaskmise ajast.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Nüüd paras aeg mootori tegemiseks.
Võtsin mootori (06) tükkideks. sees oli üks paras segadus. Ilmselt õlipumba rikke tõttu muist asju kunagi hävinud ja siis tehtud selline poolik kap. remont. Väntvõll on lihvitud remontmõõtu (0.25) aga pikilõtku saale on jäetud korrastamata. Vändal oli pikilõtk ligemale 1mm. Kolvid ja rõngad vahetatud. Ilmselt ka silinder puuritud. See aga tänaseks juba kulunud(?). Mõõtmistulemused annavad lõpliku vastuse mida tegema peab. Nukkvõll ja nookurid omadega õhtul.
Leidsin seest ühe huvitava fakti mida mina enne kohanud pole. Õlipumba nuut sealt vahetükist (mille sisse läheb ka jagaja nuut) oli läbi läinud (mootori remondi vajadus). Sinna oli õlipumba võlli sisse pandud tift. Vahetüki sisse lastud rellakaga tifti jaoks soon. Nüüd siis vedas õlipumpa ringi tift.
Siit järeldus - poolikut remonti ei tasu teha. Niikuinii peab varsti jälle tegema.
Võtsin mootori (06) tükkideks. sees oli üks paras segadus. Ilmselt õlipumba rikke tõttu muist asju kunagi hävinud ja siis tehtud selline poolik kap. remont. Väntvõll on lihvitud remontmõõtu (0.25) aga pikilõtku saale on jäetud korrastamata. Vändal oli pikilõtk ligemale 1mm. Kolvid ja rõngad vahetatud. Ilmselt ka silinder puuritud. See aga tänaseks juba kulunud(?). Mõõtmistulemused annavad lõpliku vastuse mida tegema peab. Nukkvõll ja nookurid omadega õhtul.
Leidsin seest ühe huvitava fakti mida mina enne kohanud pole. Õlipumba nuut sealt vahetükist (mille sisse läheb ka jagaja nuut) oli läbi läinud (mootori remondi vajadus). Sinna oli õlipumba võlli sisse pandud tift. Vahetüki sisse lastud rellakaga tifti jaoks soon. Nüüd siis vedas õlipumpa ringi tift.
Siit järeldus - poolikut remonti ei tasu teha. Niikuinii peab varsti jälle tegema.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2860
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Oli ka vahepeal mõte mootor 1,7 L peale teha. Mõõtsin nüüd silindri seina paksuse ära. Mõõtetulemuseks sain 5-5,5mm erinevatel kohtadel. Kui nüüd panna sisse 82mm kolb siis jääb seina paksuseks 3,5-4mm. Seda on ikka armetult vähe. Sellepärast see asi ka ära jääb.
Nendele kes ikkagi otsustavad teha soovitus- Mõõtke enne seina paksust ja siis mõelge TÕSISELT asja üle. Sellel väga pikka eluiga ei ole. Eriti veel kõrgendatud surveastmega.
Nendele kes ikkagi otsustavad teha soovitus- Mõõtke enne seina paksust ja siis mõelge TÕSISELT asja üle. Sellel väga pikka eluiga ei ole. Eriti veel kõrgendatud surveastmega.
C