Seejärel sai auto jälle kokku laotud ning igapäevaselt kasutatud kuni 2007. augustis ostisn endale paar aastat vanema punase seitsme(se). Seekord siis BMW e32 730i ning ladakas jäi seina äärde seisma.
See oli viga. Seina ääres ta mul ka ära ussitas ja tegelikult läks kogu värvitöö nahka. Miks ma siis nii tegin, ei oska praegu täpsel öeldagi. oli palju asju millele keskenduda. Samal ajal käis minu kodus kapitaalremont ning ka tööl tuli rabada, nii et enda auto putitamisele aega ei jäänudki.
5 aastat hiljem 2012 soovisin naasta ladaklubi aktiivsesse liikmeskonda ja tulla üritustele oma autoga kohale. Hellitasin lootust, et mis ta siis on, väike keevitus ja värvitöö ning laon masina kokku. Õnneks siiski võtsin sõber Martini nõuannet kuulda ning panin kere müüki. Kui ikka korralikku hobiautot tahta, siis Lada pole veel nii haruldane, et hakata seda restaureerima ja kui seda ka teha, siis see ei saa olema parem kui säilinud auto. Sõber Peetril on selle kohta hea väljend "Näpitud võrr on näpitud võrr". Pesin auto nii puhtaks kui sain ja tegin võimalikult ülevaatlikud fotod müügikuulutuse juurde. Ma ei tahtnud raisata ei enda ega teiste aega. Huvilised said vaadata arvutiekraanilt, kas sellises seisus kere on neile vaja või ei. Hinnaks panin vist 200€. Lõpuks tuli kohale jääraja pilli ehitamisest huvitatud noormees, kes võttis 50€ eest ka mootori kaasa. Olime kõik rahul. Mina oleksin koduhoovil Tuljakut tantsinud, kui vaid sõnu ja samme oleks teadnud. Nii hea meel oli kogu sellest kokkuhoitud ajast, rahast ja ruumist, mis jäi nüüd mõtetu projekti peale kulutamata.
Käisime Martiniga veel sügisel ühte punast 07-et Rakveres vaatamas. Oli huvitava masin, 83. aasta (2107 suunati tootmisesse 82. aastal) ehk algusotsa masin oma huvitavate eripäradega, kuid nõukaajal ülevärvitud kere oli värvi ämblikuvõrguks paragundanud ja ma ei soovinud seda osta.
Sobiv masin tuli müüki 2013 maikuus. Ning sain endale uue 07, kuid sellest siis juba uues teemas.
Selline see auto siis oli. Kokkuvõttes oli üks tore masin, mis teenis mind truult nii igapäevaselt, kui ka klubimasinana. Eks talle sai saatuslikuks nii need 5 aastat õuse seismist kui ka igapäevasõidukina esimene talv. Meie talved söövad masinaid ja hobisõidukiga ikkagi talvel liigelda ei tohi. Õppetunnid käes ja uute juurde.
